Ava peamenüü

Gert Helbemäe (kuni 1935. aastani Gert-Joachim Einborn; 10. november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.

Sisukord

ElukäikRedigeeri

Gert Helbemäe lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1933. aastal. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palu. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehte kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa.

Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistluselt 1939. aastal noppis Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" sai esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda. Helbemäe hakkas Riigi Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää.

1941. aastal abiellus Gert Helbemäe Are Vanaveskiga.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli ta ringhäälingus heliplaadikontsertide koostaja. Kuuldemänge rohkem ei kirjutanud. Saksa okupatsiooni ajal töötas raadio kirjandusosakonnas. Aastal 1944 põgenes perekonnaga Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli alates aastast 1947 ajalehe Eesti Hääl toimetaja.

LoomingRedigeeri

Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on enamasti Eesti ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism.

Gert Helbemäe kirjutas 1943. aastal Eesti Leegionäride Laulu sõnad (viis Priit Veebel).

TeosedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Vaino, Maarja. "Gert Helbemäe kirjutatud elu". (nr 10, lk 1410−1421). 2013. Looming. Kasutatud 30.12.2017.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri