Gerilja-aiandus
Gerilja-aiandus (ka sissiaiandus)[1] on taimede kasvatamine maa-alal, kus aednikul pole seaduslikku õigust aiatöödega tegeleda. Maatükk võib olla hüljatud krunt, eramaa, kohaliku omavalitsuse maa, majakatus, räämas ehitusplats, jäätmaa, parkimisala vm. Selle aiandusliigiga tegelevate inimeste motiivid on erinevad: ühed soovivad oma krundi piire lihtsalt laiendada, teiste eesmärgiks võib olla aktivism või protest.[2][3][4][5] Gerilja-aedadest võivad kujuneda kogukonnaaiad.[6]
.jpg)
Esinemisvormid muuda
Gerilja-aednikud juhivad tähelepanu linnaruumi arenduse või taristu hoolduse puudustele. Nii on täidetud tänavaauke mätaste või lilleklumpidega.[4] Aedniku eesmärk võib olla ka esteetiline, ideoloogiline või praktiline. Eesmärgist ja võimalustest lähtudes valitakse ka viljelusviis: taimi istutatakse nt autokatustele või juhuslikele vabadele maa-aladele, lillepott riputatakse laternaposti külge või poetatakse nn seemnepomme.[4][7] Maalapp ei pea olema tingimata hüljatud, vaid kasutatakse ka võimalust täiendada olemasolevaid haljasalasid oma taimedega. Nii on kanepi legaliseerimise pooldajad puistanud kanepiseemneid linnade haljasaladele ning keskkonnakaitsjad on istutanud puid muruplatsidele.[3][7][8]
Ajalugu muuda
Mõistet mainiti teadaolevalt esimest korda 1973. aastal, mil Liz Christy ja tema rühmitus Green Guerilla (ee k Rohegerilja) selle New Yorgis kasutusele võttis, muutes ühe hüljatud eramaa aiaks. See ala on endiselt vabatahtlike hoole all ja nüüdseks linnavalitsuses ametlikult arvel.[9][2] Esmalt tagasihoidliku ja varjus tegutsenud liikumise populaarsus aja jooksul kasvas. 1990. aastatel toimus aktsioone, mille käigus tungisid sajad inimesed öösel mõne ettevõtte tühermaale ja muutsid selle hommikuks aiaks, soovides juhtida tähelepanu maa-alade väärkasutamisele ja linnaruumi mandumisele.[4] Ajapikku hakkas linnavalitsus liikumises väärtust nägema ja algatas GreenThumbi programmi. Sellest kujunes 2000. aastateks riigi suurim aiandusprogramm, mis pakub lisaks aiamaadele ka tööriistade laenutuspunkte, õpitubasid ja koostöövõimalusi erinevate institutsioonidega.[10]
Kõige laiahaardelisemalt on gerilja-aiandust korraldanud Brasiilia MST-liikumine (Maata Tööliste Liikumine), harides üles ja pannes saaki andma suuri riigile või eraomanikele kuuluvaid maatükke. Nad viitavad Brasiilia põhiseadusele, mis kohustab maaomanikke oma maad heaperemehelikult kasutama ning pidama silmas ka ümberkaudse kogukonna huve. Kui maaomanik ei täida põhiseaduses ettenähtud kohustusi (jättes maa sööti, palgates võõrtöölisi jne), siis võib sekkuda MST. Kuna liikumine kujutab endast arvestatavat füüsilist jõudu – seda seostatakse mitmete veriste vägivallapuhangutega –, on jõukad maaomanikud sunnitud leppima asjaoluga, et töölised harivad nende golfiväljakud üles.[8]
Eesti muuda
Teadaolevaid gerilja-aianduse juhtumeid on Eestis mitmeid. Üheks selliseks võib pidada Kalevi Kulli tegevust Tartus 1981. aastal, kui ta istutas mõndsada männitaime oma üürikorteri aeda Veerikule ning linna haljasaladele. Kalevi Kulli sõnul siiski enamik puid hukkus: "Vanemuise ees niideti maha, Puusepa ja Riia tn ristis tehti roheline väljak parklaks, ühes tänavaveeres jäi autodele ette, mõni murti mängides, mõni jäi hekipügaja kääridele vahele, jne. Umbes 20 puud neist kasvavad siiski tänini."[11]
Ajakirjanik Madis Jürgen paigaldas koos Arnold Hannusti, Ann Vainlo ja Astrid Maidlaga 2008. aastal Lasnamäe Liikuri bussipeatusse lillekastid järgmise põhjendusega. "Linnaruum, kus inimesi liigub, koguneb, peaks olema ilus. Ja et bussipeatus on koht, kus neid liigub ja koguneb, võiks bussipeatus olla koht, kus inimesel tulevad hea meeleolu ja head mõtted."[12]
Tallinna Asula tänava aukudesse istutati 2013. aastal taimi, et juhtida tähelepanu linnavõimu puudulikule tegevusele.[4] Samuti leidub isetekkelisi kogukonnaaedu, mida omavalitsused on hiljem hävitanud või hoopis tagantjärele seadustanud.[13][14]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Parts, Priit-Kalev (21. oktoober 2022). "Linnasissi metsaviljelus. Huligaanne essee". Sirp. Vaadatud 21.oktoobril 2022.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 "Ehitus. Tühjale haljasalale saab aia rajada". Äripäev. 26. juuni 2012. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ 3,0 3,1 Jõgisaar, Katrin (4. juuni 2015). "Eksperiment: hakake gerilja-aednikuks". Bioneer. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Tamm, Margus (6. mai 2013). "Margus Tamm: Lilleklumbid tänavaaukudes - potipõllundus või poliitika?". Delfi. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ Raamets, Jane (14. mai 2022). "Istutuskühvliga maailma päästma!". FRIDAYS FOR FUTURE EESTI. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ Linsi, Laura; Reemaa, Roland (28. detsember 2022). "Kogukonnaaed – pehme ja roheline, poliitiline ja radikaalne". Müürileht. Vaadatud 29. detsembril 2022.
- ↑ 7,0 7,1 Lüüs, Urmas; Rõõmus, Jaan (14. juuni 2021). "Tiki ängi! Protest niidi ja nõelaga". Müürileht. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ 8,0 8,1 Tamm, Margus (24. juuli 2008). "Guns'n'Roses". ARTISHOK. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ "About". Green Guerillas. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ Linsi, Laura; Reemaa, Roland (28. detsember 2022). "Kogukonnaaed – pehme ja roheline, poliitiline ja radikaalne". Müürileht. Vaadatud 29. detsembril 2022.
- ↑ Tammemäe, Helen (29. aprill 2013). "Geriljaaiandus Tallinna tänavatel". Müürileht. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ Jürgen, Madis (24. juuli 2008). "Lasnamäel tegutses öösel salapärane aednik". Eesti Ekspress. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ Ladva, Asso (24. aprill 2020). "Ehituselt jalust: Hiinalinna aiamaad kolivad paari aastaga uude kohta". Õhtuleht. Vaadatud 29. mail 2022.
- ↑ Linsi, Laura; Reemaa, Roland (28. detsember 2022). "Kogukonnaaed – pehme ja roheline, poliitiline ja radikaalne". Müürileht. Vaadatud 29. detsembril 2022.
Parts, Priit-Kalev (21. oktoober 2022). "Linnasissi metsaviljelus. Huligaanne essee". Sirp. Vaadatud 21. oktoobril 2022.