Ava peamenüü

Georg von Schwengeln

Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis

Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi kindralmajor, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

EluluguRedigeeri

Georg von Schwengeln õppis matemaatikat ja sõjaarhitektuuri ("architectura militaris"). 1621. aastal pärast Riia vallutamist Gustav II Adolfi poolt Rzeczpospolitalt astus von Schwengeln Rootsi kuningriigi teenistusse[1], 1625. aastal koostas Georg von Schwengeln rootslaste vallutatud Koknese piiskopilinnuse (sks Kokenhusen) ja linna plaani.[2][3].

MaavaldusedRedigeeri

Norrköpingi riigipäeva otsuse õiguse alusel sai ta endale kuningalt 3. detsembril 1628 Uue-Kastre mõisa, mis asus Gabriel Bengtsson Oxenstierna valduste kõrval, Emajõe vasakkaldal Tartumaal, 12 km enne Emajõe suubumist Peipsisse[4] 1630 ostis ta riiginõunik Oxensternalt ka Kavastu (saksa k Kawast) mõisa ja Uue-Kastre piiskopilinnuse (saksa k Warbecke)[5], Georg von Schwengelnile kuulusid Liivimaal peale Uue-Kastre ja Kavastu, veel Tammistu (Tammist), Kabina (Cabina) ja Pilka (Pilcken) mõis.

Kartograafiaalane tegevusRedigeeri

Georg von Schwengeln töötas aastatel 1631-1654 Rootsi riigikantsleri Axel Oxenstierna alluvuses, kes oli talle mõisad müünud Gabriel Bengtsson Oxenstierna onupoeg. Koos inseneri Johan Wärnschiöldhi (sündinud Lenæus, 1610–1674) ja kindralkortermeistri Johan von Rodenburgiga töötasid Rootsi idaprovintside linnades kindluste väljaarendamisel ja kaardistamisel. 1. augustil 1631 sai ta Rootsi kuningas Gustav II Adolfilt aadlidiplomi[6].

1656. aastast oli Georg von Schwengeln tragunirügemendi ülem, ta osales sõjas Taani vastu ja 1659. aastal määrati ta Karl X Gustavi poolt teise Taani sõja ajal Korsøri kindluse (taani k. Korsør fæstning) komandandiks Sjællandis.[7]

PerekondRedigeeri

Georg von Schwengeln abiellus Elizabeth Igelströmiga, kes oli Västergötlandist pärit Ropka mõisniku Harald Bengtssoni (Igelström) (1604–1677) tütar. Abielust sündis:

TeoseidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Band 2 Görlitz. 1930 lk.255
  2. Fragment Koknese piiskopilinnuse plaanist
  3. Turnbull, Stephen; Peter Dennis (2004). Crusader Castles of the Teutonic Knights. Vol.2: The Stone Castles of Latvia and Estonia, 1185-1560. Osprey Publishing. pp. 64 lk. ISBN 1841767123.  lk.34
  4. Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District... Dorpat: C. Mattiesen.  lk.178
  5. Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District... Dorpat: C. Mattiesen. , lk.45
  6. Eesti Ajalooarhiiv: Aadlivapid Ajalooarhiivis: Georg von Schwengelm
  7. Nordisk familjebok, 1916 lk.1296

KirjandusRedigeeri

  • Imago Mundi: The International Journal for the History of Cartography, Volume 6, Issue 1 1949, (lk. 67-71 Harald Köhlin: Georg von Schwengeln and his Work, 1620-1645)

VälislingidRedigeeri