Georg Johannes Hesse

Georg Johannes Hesse (24. november 1885 Rõngu – 14. jaanuar 1944 Posen) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.

Ta sai koduõpetust ja lõpetas aastal 1904 Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1909 arsti astme väärilisena, olles aastatel 1904–1905 tudeerinud Königsbergi Ülikooli arstiteaduskonnas. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Estonia.

Aastatel 1908–1909 oli ta subassistendiks professor Werner Zoege von Manteuffeli juures kirurgias. 1909–1913 töötas ta Greiffenhageni erakliinikus assistendina ja 1913–1916 sekundaararstina. Aastast 1916 oli ta Greiffenhageni erakliiniku direktor. Ta täiendas end 1912 Berliinis professor Bieri juures ja 1914 Heidelbergis professor Czerny juures. Ta osales nii Esimeses maailmasõjas kui ka Vabadussõjas arstina. Ta oli aastast 1910 Praktiseerivate Arstide Seltsi liige ja aastast 1919 eestseisuse liige. Aastast 1921 kuulus ta Saksa Kirurgide Seltsi Berliinis. Temalt on ilmunud ka trükis mõned tööd. Töö kõrval erakliinikus avas ta ka erapraksise haavahaiguste alal ja töötas Tallinnas aastani 1939 kirurgina.

Aastal 1939 asus ta koos abikaasaga elama Saksamaale, kus ta 14. jaanuaril 1944 Posenis suri.

Isiklikku

Tema isa Benjamin Hermann Karl Hesse oli 1880–1888 pastor Rõngus, 1889–1897 Tallinna Diakonisside Asutise rektor (olles ühtlasi 1891–1897 Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja) ning 1897–1910 Tallinna Oleviste koguduse õpetaja, oli ka Tallinna Linnamisjoni asutaja. Tema vanaisa Carl Hermann Hesse töötas Paides ja Järvamaal maakonnaarstina, vanaonu Conrad Eduard Hesse oli Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja, vend Hermann Theodor Karl Hesse (1884–1921) oli Tallinna Oleviste koguduse õpetaja. Onu Johannes Hesse oli neli aastat misjonärina Indias, onupoeg Hermann Hesse oli kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Tema abikaasa oli Julie Dehn.

Kirjandus

• Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960.