Geomaatika on geograafilisi andmeid käsitlev tegevuste kompleks.[1] See hõlmab erinevaid teadusharusid, peamiselt geodeesiat ja geoinformaatikat.

Geomaatika on tavaliselt tehnikateaduste hulka arvatav valdkond. Üheselt pole kokku lepitud, mis täpselt on geomaatika osad.[2] Üldiselt peetakse selle alla kuuluvaks geodeesia (maamõõtmine, kartograafia, kaugseire, fotogramm-meetria), GIS, ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, geofüüsika ja geograafia. See tegeleb ka kinnisvara ja maaressursside planeerimise, hindamise ja korraldusega ning geoinformaatikaga – ruumiandmete haldamise, analüüsi ja ruuminähtuste modelleerimisega.

Geomaatika üks juhtivaid ettevõtteid on AS Regio.

Ajalugu

muuda

Geomaatika mõistet hakati kõigepealt kasutama 1970. aastate alguses Prantsusmaal. Tollal oli see vähetuntud ja kitsa tähendusega, tähistades arvuti abil kaartide loomist. 1981. aastal pakkus sama mõiste välja Kanadas Québecis elav maamõõtja Michel Paradis, luues prantsuskeelse sõna géomatique, teadmata, et see juba Prantsusmaal eksisteerib. Seekord levis mõiste ülemaailmselt, kuna oligi mõeldud tähistama kiirelt muutunud ja arenenud valdkonda, mille senised nimetused olid vananenud.[3]

1986. aastal hakkas Lavali ülikool Kanadas õpetama uuendatud, modernset geomaatika bakalaureuseõppekava, olles esimene sellealane akadeemilise hariduse andja maailmas. 1989. aastal korraldati ülikooli struktuure ümber ning loodi geomaatikauuringute keskus, mis jagunes kuueks haruks: geodeesia ja metroloogia, fotogramm-meetria, kartograafia, maamõõtmine, kaugseire, ruumilised infosüsteemid. See aitas defineerida geomaatika terminit eraettevõtete, valitsuste ja ka ülikoolide jaoks, mis hakkasid järjest looma geomaatika õppetoole.[3]

Mõiste

muuda

Geomaatikat tõlgendatakse kohati erinevalt, ühtede jaoks on see termin ja teiste jaoks teadus. Kuna geomaatikat pole erinevates klassifikaatorites (ETIS, CERCS) otseselt nimetatud, võiks järeldada, et geomaatika on termin, mis võtab kokku hulga teisi teadusi. Brian John Coutts leidis oma 2017. aastal tehtud teadustöös, et paljud erialaspetsialistid pole siiani geomaatika terminit tunnistanud ega omaks võtnud.[2]

Õpe Eestis

muuda

Geomaatika-nimelist õppekava Eesti koolides ei ole. Aastatel 2002–2015 oli Eesti Maaülikoolis geomaatika bakalaureuseõppekava, mis nimetati ümber geomaatika segadusttekitava mõiste pärast.[2] Nüüd on see geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekava, mida õpetatakse geomaatika õppetoolis nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes.[4]

Geomaatikaga vähemal määral seotud õppekavasid leidub veel:[2]

Viited

muuda
  1. "About Us - Applied Geomatics Research Laboratory". University of Waterloo. Vaadatud 20.05.2021.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Kaarel Piibeleht (2018). "Abiturientide teadlikkus geomaatikast" (PDF). Eesti Maaülikool. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4.08.2021. Vaadatud 5.08.2021.
  3. 3,0 3,1 Yvan Bédard (jaanuar 2007). ""Geomatics" 26 years of history already!". Geomatica, 61(3):269-272 (inglise keeles). Vaadatud 05.08.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. "Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õppekavad". Eesti Maaülikool. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.08.2021. Vaadatud 05.08.2021.
  5. "Teedeehitus ja geodeesia". Tallinna Tehnikaülikooli koduleht. Vaadatud 05.08.2021.
  6. "Õppimine". Tartu Ülikooli Geograafia osakond. Originaali arhiivikoopia seisuga 5.08.2021. Vaadatud 05.08.2021.
  7. "Rakendusgeodeesia". Tallinna Tehnikakõrgkool. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.08.2021. Vaadatud 05.08.2021.
  8. "Maamõõdutehnik". Kehtna Kutsehariduskeskus. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.08.2021. Vaadatud 05.08.2021.

Välislingid

muuda