Genpei sõda

Genpei sõda (源平合戦, Genpei kassen) (1180–1185) oli Jaapanis esimene täisulatustlik kodusõda. Genpei sõda pani lõpu Heiani perioodile ning seda peeti kahe silmapaistvama sõdalaste klanni vahel: Minamoto ja Taira, keda mõlemat peeti keisri kaitsjateks ja mis oli nende rivaalitsemise põhjuseks. Sõda lõppes Taira klanni kaotuse ja Kamakura šogunaadi rajamisega. Sõja tagajärjena liikus võim aristokraatidelt ja templitelt üle samurai sõdalaste klassile.[1]

Genpei sõda
Genpei kassen.jpg
Stseen Genpei sõjast. Kano Motonobu, (1476-1569), Muromachi periood (1336 ja 1573).
Toimumisaeg 1180-1185
Toimumiskoht Jaapan
Tulemus Minamoto klanni võit; Kamakura šogunaadi rajamine
Osalised
Minamoto klann (Yoritomo) Minamoto klann (Yoshinaka) Taira klann

TaustRedigeeri

Genpei sõja juured juured peitusid 12. sajandi keiserliku õukonna poliitikas ja kahes varasemas konfliktis: Hogeni ja Heiji ülestõusus.[2] Heiji ülestõusu tagajärjena suruti maha Minamoto klann, kus suur osa liikmetest tapeti ja ellujäänud pagendati, sealhulgas ka 13-aastane Minamoto Yoritomo.[3] Mõlemas konfliktis jäi võidukaks Taira klann, kes oli kaheks aastakümneks Jaapanis võimsaim klann, varjutades isegi keiserliku õukonna keskmes olevat kolmandat suurt klanni, Fujiwarat.[3]

Hilis-Heiani perioodis oli traditsiooniks muutunud asjaolu, et keiser abiellus vanema Fujiwara tütrega ja nende lapsed olid seega keiserlikud pärijad. Fujiwarad olid keiserliku perekonnaga tihedalt seotud nii traditsioonide kui ka vere kaudu. Võttes eeskuju Fujiwara klannilt, abiellus Taira no Kiyomori tütar keiser Takakuraga (keiser Go-Shirakawa poeg) ja oma võimu laiendamiseks sundis Kiyomori keiser Takakurat troonist loobuma oma poja Antaku kasuks. Selle poliitilise manöövri tagajärjena sarnanes Taira no Kiyomori võim teistele troonist loobunud keisritele, kelle käes oli tegelik absoluutne täidesaatev võim. Loomulikult valmistas asjaolu pahameelt nii Minamaoto klannidele kui ka keisri õukonnale endale ja oli ajendiks sõja puhkemisele.[4]

Sõja algusRedigeeri

Hogeni ja Heiji ülestõusude jooksul oli Minamoto klann sisemiselt lõhestunud, mistõttu ei olnud kõik klanni liikmed tapetud või pagendusse saadetud, vaid mõni oli keiser Go-Shirakawa poolel võidelnud ja oli tema õukonnas ka teenistuses. Sõja alguseks võib pidada Minamoto klanni ühe liikme, kes oli ka keiser Go-Shirakawa õukonnas teenistuses olnud, Minamoto no Yorimasa pöördumist Mochihito, eelmise keisri Go-Shirakawa “unustatud” poja poole, et see tõstaks Taira no Kiyomori vastu mässu ja haaraks trooni.[5]

Esimeseks konfliktiks oli 20. juunil peetud Uji lahing, kus Mochihito poolele olid kaasatud nii Minamoto lojalistid kui sõdalasmungad. Uji lahing lõppes Minamoto klanni kaotusega ja Mochihito surmaga.

Esimene vastupanu Taira võimule oli maha surutud, kuid leek oli süttinud ja Genpei sõda oli käimas. Taira no Kiyomori õhutas seda veelgi Mii-dera ja Nara templite hävitamisega ning süvendas seda seejärel keiserliku õukonna ja lapskeisri kolimisega Kyotost omaenda provintsiasukohta Fukuharasse.

Minamoto Yohinaka oli esimene, kes liikus ja pärast Taira armee otsustavat lüüasaamist Kurikara lahingus tungis ta pealinna poole. Taira klann ei hakanud võitlema, vaid võtsid lapskeiser Antoku ja keiserlikud regaalid ning põgenesid tagasi Fukuharasse. Tulemusena okupeeris Yoshinaka Kyōto pealinna vastupanuta.

Algul võeti Yoshinakat pealinnas vastu kui vabastajat, kuid peagi selgus, et kuigi ta oli vägev sõdalane, oli ta hingelt kombetu maamees. Tema karmid kombed ja sobimatu käitumine põhjustasid peagi konflikti pealinna keiserliku õukonnaga, mis muutus kiiresti teravaks, kui Yoshinaka üritas vahistada (ja tõenäoliselt tappa) pensionil olnud keiser Go-Shirakawat, kuid katse ebaõnnestus. Go-Shirakawa palus appi Minamoto Yoritomo, kes ajas Yoshinaka pealinnas välja, ning hiljem tapeti viimane Uji linna juures.[4]

Olulisemad lahingudRedigeeri

Uji lahing (20. juuni 1180) – Genpei sõja alguspunktiks.

Nara piiramine (1180) – Taira klann põletab maha Mii-dera templi Nara regioonis.

Fujikawa lahing (10. november 1180) – esimene Minamoto klanni võit.

Hōjū-ji-dono piiramine (1184) – Yoshinaka otsustab, et soovib ise klannis võimu haarata ja süütab Hoju-ji templi ning röövib keiser Go-Shirakawa.

Ichi-no-Tani lahing (20. märts 1184) – kõige kuulsam lahing Genpei sõjast ja sõja pöördepunktiks; lahingut populariseeris Genpei Jōsuiki kirjeldused.

Dan-no-Ura lahing (25. aprill 1185) – merelahing; Taira klannil oli eelis, sest looded olid nende poolel, kuid Minamoto klanni kriitiliseks abiliseks oli Tagucho Shigeyoshi, kunagine Taira klanni kindral, kes vahetas pooli. Tagucho teadis, millisel laeval on lapskeiser Antoku ja kuna Taira kaotus oli vältimatu, siis suur osa Taira klannist sooritas enesetapu või hukkus.

TagajärjedRedigeeri

Genpei sõda oli vaieldamatult üks enim häiritud sõdu ajaloos, sest sellega kaasnesid arvukad looduskatastroofid: taifuun (1180), katk ja nälg (1181–82) ning suur maavärin (1184), mis mõjutasid teatud määral sõja algust, kulgu ja lõppu.[3] Sõda hõlmas tervet Jaapanit, kuivõrd varasemad konfliktid ja ulatuslikumad kodusõjad piirdusid Jaapani keskregiooniga või jäid kaugematesse piirkondadesse

Dan-no-Ura lahinguga kindlustas Minamoto no Yoshitomo militaarse võimule tõusu ja keisrivõimu hääbumise, pannes aluse Kamakura šogunaadile ja esimesele sõjaväelisele valitsusele, kus keiser oli nii-öelda sümboolseks võimuhoidjaks.

ViitedRedigeeri

  1. Tsutsui, W. M. (Ed.). A Companion to Japanese History. John Wiley & Sons, Incorporated. Lk 355-356.
  2. Charles, Victoria, ja Tzu, Sun. (2012). Art of war. New York: Parkstone International. Lk 78.
  3. 3,0 3,1 3,2 Henshall, Kenneth (2013). Historical Dictionary of Japan to 1945. Blue Ridge Summit: Scarecrow Press. Lk 133.
  4. 4,0 4,1 Selinger, Vyjayanthi R (2013). Authorizing the Shogunate : Ritual and Material Symbolism in the Literary Construction of Warrior Order. Leiden: BRILL.
  5. Totman, Conrad (2014). A History of Japan : History of Japan. John Wiley & Sons, Incorporated. Lk 94-95.