Gdańsk

Gdańsk
poola	Gdańsk
kašuubi	Gduńsk
saksa	Danzig
	Gdański lipp Gdański vapp
	Pindala: 262 km²
	Elanikke: 487 834 (30.06.2024)
	Koordinaadid: 54° 21′ N, 18° 39′ E

Gdańsk (eesti keeles mööndav ka kirjapilt Gdansk; kašuubi keeles Gduńsk, varem saksa keeles Danzig) on Poola linn Läänemere lõunarannikul Gdański lahe ääres Wisła harujõe Motława suudmes. See on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus.

Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopoti linnaga Trójmiasto linnastu.

Linna elanike arv oli 2021. aasta seisuga 470 633. Gdańsk on rahvaarvult Poola kuues linn.

Gdańsk on oluline majandus-, teadus- ja kultuurikeskus ning Poola suurim sadamalinn.

Ajalugu

Varasemas ajaloos on Gdański linnal olnud palju nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.

Arheoloogilised tõendid kinnitavad, et juba 8. sajandil oli praeguse linna kohal käsitööliste-kalurite asula.^[viide?] 10. sajandil kuulus Gdańsk Pomorze vürstidele, kes allusid Poola riigile. 890. aastatel lasi vürst Mieszko I ehitada sinna Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke.

14. novembril 1308 alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga (Saksa ordu–Poola sõda 1409–1411), mis lõppes Grünwaldi lahinguga (1410), läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte.

Gdański vanalinn ja vana sadam

1466. aastal lõppes Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–1466), mille tulemusel Poola kuningas saavutas Thorni teise rahuga kontrolli Lääne-Preisimaa – Gdański, Elblągi, Malborki, Chełmno – üle. Saksa ordu loovutas Poola kuningriigile Kuningliku Preisimaana poole oma territooriumist (Ida-Pommeri ja Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga Kazimierz IV vasalliks.

1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle Preisi kuningriigile.

Napoleoni sõdade ajal (1807–1814) eksisteeris linn kui Danzigi Vabalinn.

Vaatamata sõdadele ja võimuvahetustele oli linna areng kiire ja Gdańskist sai üks tähtsamaid Läänemere kaubandus- ja sadamalinnu.

Gdański elanikkond oli väga kirju; seal elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri ja arhitektuuri.

Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 1. septembril 1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht^[2].

Majandus

Teenindus ja tööstus on põhivaldkonnad elanike tööhõives. Gdańskis on arenenud sellised majandusharud nagu laevaehitus, farmaatsia ja keemiatööstus, elektroonika ja toiduainetööstus.

Transport

Linnatransport: bussid, trammid.
Raudtee: ühendus teiste Poola keskustega.
Linnastu kiirraudtee: kiirrongiühendus Trójmiastos ja Gdański linnastus.
Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa, sh Poola keskustega.

Turism

Turism mängib linna arengus tähtsat rolli. Gdańsk on atraktiivne kui huvitava ja kauni keskaegse ajalooga linn.

Linna peamine vaatamisväärsus, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański linn jaguneb Główne Miasto'ks ('pealinn') ja Stare Miasto'ks ('vanalinn').

Purskkaev Neptuno
Gdański Kuninga kabel
Gdańsk
Gdański Maarja kirik

Vaatamisväärsused

Mälestusmärk 1970. aasta Poola protestide ajal langenud töölistele

Gdański uus raekoda

Oliwa katedraal

Długa tänav (Pikk tänav)
Kuninglik tee
Basilika Mariacka – Maria basiilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
Złota Brama (Kuldne värav)
Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
Długi Targ (väljak) ja Neptuni purskkaev
Żuraw – keskaegne sadamakraana
Dwór Artusa
Zielona Brama palee-värav
Długie Pobrzeże tänav ja Motława jõgi
Ratusz Staromiejski (Stare Miasto raekoda)
Oliwa katedraal ja park
Vanalinna majad ja kirikud
Gdański raudteejaam – kaunimaid raudteejaamu Euroopas.

Sport

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Gdański Lechia. Klubi kodustaadion on Gdański staadion, kus toimus osa 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste mänge. Linna võrkpalliklubi on Gdański Trefl, mille koduväljak asub Ergo Arenal. Ergo Arena on mitmeotstarbeline spordihall, kus on peetud mitmeid võrkpalli ja käsipalli suurvõistlusi.

Gdańskiga seotud isikuid

Świętopełk II Suur (1191–1266)
Jan Dantyszek (Johannes Dantiscus, 1485–1548)
Abraham van den Blocke (1572–1628)
Izaak van den Blocke (1572–1626)
Jeremiasz Falck (1610–1667)
Jerzy Strakowski (1614–1675)
Jan Heweliusz (1611–1687)
Gabriel Daniel Fahrenheit (1686–1736)
Daniel Gralath (1708–1767)
Daniel Chodowiecki (1726–1801)
Adam Kazimierz Czartoryski (1734–1823)
Jan Uphagen (1731–1802)
Krzysztof Celestyn Mrongovius (1764–1855)
Arthur Schopenhauer (1788–1860)
Lech Bądkowski (1920–1984)
Günter Grass (1927)
Lech Wałęsa (1943)
Krzysztof Kolberger (1950)
Jan de Weryha-Wysoczański (1950)
Jerzy Owsiak (1953)
Donald Tusk (1957)
Paweł Huelle (1957)
Dariusz Michalczewski (1968)

Vaata ka

Viited

↑ https://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/ludnosc-stan-i-struktura-ludnosci-oraz-ruch-naturalny-w-przekroju-terytorialnym-w-2024-r-stan-w-dniu-30-06,6,37.html.
↑ "Danzig Free State". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2019. Vaadatud 13. august 2021.

Välislingid

[wd-525d375e2e3f60289d120a1c358ea1b7564a490a-1] ttps://stat.gov.pl/obszary-tematyczne/ludnosc/ludnosc/ludnosc-stan-i-struktura-ludnosci-oraz-ruch-naturalny-w-przekroju-terytorialnym-w-2024-r-stan-w-dniu-30-06,6,37.html.

[2] "Danzig Free State". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2019. Vaadatud 13. august 2021.

[1]

[2]