Vikipeedia

Gdańsk

linn Poolas Pomorze vojevoodkonnas
(Ümber suunatud leheküljelt Gdansk)
"Danzig" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Danzig (täpsustus).

Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes. See on Pomorze vojevoodkonna halduskeskus.

Gdańsk
poola Gdańsk
kašuubi Gduńsk
saksa Danzig
Pindala 262 km²
Elanikke 486 022 (31.03.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 54° 21′ N, 18° 40′ E
Gdańsk (Poola)
Gdańsk

Gdańsk moodustab koos Gdynia ja Sopotiga Trójmiasto linnastu.

Gdańsk

Elanike arv on 2021. aasta seisuga 470 633. See on rahvaarvult Poola kuues suurim linn.

Gdańsk on suur majandus-, teadus- ja kultuurikeskus. Gdańsk on Poola suurim sadamalinn, mis on sajandite jooksul olnud Poola väravateks merele.

Ajalugu muuda

Ajaloos on linnal olnud palju nimesid: Gyddanyzc, Kdansk, Gdanzc, Dantzk, Dantzig, Dantzigk, Danzig, Dantiscum, Gedanum.

Arheoloogid kinnitavad, et juba 8. sajandil oli seal käsitööliste-kalurite asula.[viide?] 10. sajandil oli Gdańsk Pomorze vürstide valduses, kes allusid Poola riigile. 890-ndatel ehitas vürst Mieszko I sinna Gdański lossi. 997. aastal külastas Gdańskit Püha Adalbertus Prahast (poola Wojciech), et Poola kuninga Bolesław Chrobry palvel ristida linna elanikke.

14. novembril 1308 alistasid Saksa ordu rüütlid Gdański, linn sai uue nime – Danzig. Aastal 1361 sai linn Hansa Liidu liikmeks. Uue sõjaga (Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)), mis lõppes Grünwaldi lahinguga (1410) läks Gdańsk Poola kuninga võimu alla. Aasta hiljem sõlmiti Thorni esimene rahu, millega Gdańsk läks tagasi Saksa ordu kätte.

 
Gdański vanalinn ja vana sadam

1466. aastal lõppes Kolmeteistaastane sõda (1454–1466), mille tulemusena Poola kuningas saavutas Thorni teise rahuga kontrolli Lääne-Preisimaa: Gdański, Elblągi, Malborki, Chełmno üle. Saksa ordu loovutas Poola kuningriigile Kuningliku Preisimaana poole oma territooriumist (Ida-Pommeri ja Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga Kazimierz IV vasalliks.

1772. aastal Poola I jagamisel anti Gdańsk üle Preisi kuningriigile.

Napoleoni sõdade ajal, aastatel 1807–1814 eksisteeris linn kui Danzigi Vabalinn.

Vaatamata sõdadele ja võimude vahetustele oli linna areng väga progressiivne. Gdańsk sai tähtsaimaks kaubandus- ja sadamalinnaks Läänemerel.

Gdański elanikkond oli väga kirju, seal elasid poolakad, sakslased, juudid, taanlased jne, kes omakorda mõjutasid linna kultuuri, arhitektuuri.

Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale. Küüditatud endised Danzigi kodanikud väidavad, et tegelikult leiab aset nende vabalinnas seesama okupatsioon, mille algatas 1. septembril 1939 Hitler. Nad on moodustanud eksiilvalitsuse ja nõuavad jätkuvalt Danzigi iseseisvust. Danzigi eksiilvalitsusel on oma koduleht[2].

Majandus muuda

Teenindus ja tööstus on põhivaldkonnad elanike tööhõives. Gdańskis on arenenud sellised majandusharud nagu laevaehitus, farmaatsia ja keemiatööstus, kõrgtehnoloogia, elektroonika, toiduainetööstus.

Transport muuda

  • Linnatransport: bussid, trammid.
  • Raudtee: ühendus teiste Poola keskustega.
  • Linnastu kiirraudtee: kiirrongiühendus Trójmiastos ja Gdański linnastus.
  • Rahvusvaheline lennujaam: Lech Wałęsa lennujaam, mis asub Rębiechowo eeslinnas. Ühendus Euroopa ja Poola keskustega.

Turism muuda

Turism mängib linna arengus tähtsat rolli. Gdańsk on atraktiivne kui huvitava keskaegse ajalooga linn.

Linna peamiseks vaatamisväärsuseks, nagu ka teiste ajalooliste linnade puhul, on vanalinn. Gdański vanalinna peetakse Läänemere-äärsete linnade kaunimaks. See jaguneb Główne Miasto'ks ('pealinn') ja Stare Miasto'ks ('vanalinn').

  •  

    Purskkaev Neptuno

  •  

    Gdański Kuninga kabel

  •  

    Gdańsk

  •  

    Gdański Maarja kirik

Vaatamisväärsused muuda

 
Mälestusmärk 1970. aasta Poola protestide ajal langenud töölistele
 
Gdański uus raekoda
 
Oliwa katedraal
  • Długa tänav (Pikk tänav)
  • Kuninglik tee
  • Basilika Mariacka – Maria basiilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
  • Złota Brama (Kuldne värav)
  • Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
  • Długi Targ (väljak) ja Neptuni purskkaev
  • Żuraw – keskaegne sadamakraana
  • Dwór Artusa
  • Zielona Brama palee-värav
  • Długie Pobrzeże tänav ja Motława jõgi
  • Ratusz Staromiejski (Stare Miasto raekoda)
  • Oliwa katedraal ja park
  • Vanalinna majad ja kirikud
  • Gdański raudteejaam – kaunimaid raudteejaamu Euroopas.

Sport muuda

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Gdański Lechia. Klubi kodustaadion on Gdański staadion, kus toimusid osad 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste mängud. Linna võrkpalliklubi on Gdański Trefl, mille koduväljak asub Ergo Arenal. Ergo Arena on mitmeostarbeline spordihall, kus on peetud mitmeid võrkpalli ja käsipalli suurvõistlusi.

Gdańskiga seotud isikuid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ https://bdl.stat.gov.pl/api/v1/data/localities/by-unit/042214361011-0933016?var-id=1639616&format=jsonapi, vaadatud 6.10.2022.
  2. ↑ "Danzig Free State". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2019. Vaadatud 13. august 2021.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gdańsk&oldid=6154222"