Ganymedes (kuu)
![]() |
See artikkel räägib planeedi Jupiter kuust. Kreeka mütoloogilise tegelase kohta vaata artiklit Ganymedes; muude tähenduste kohta artiklit Ganymedes (täpsustus). |
Ganymedes on üks planeedi Jupiter kuudest. Tegemist on suurima kuuga Päikesesüsteemis. Ganymedese läbimõõt (umbes 5268 km) on suurem kui Merkuuril, kuid tema mass on Merkuuri omast ligikaudu poole väiksem.
![]() Ganymedes pildistatuna kosmosesondi Galileo poolt. (õigetes värvides) | |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Galileo Galilei |
Avastamise aeg | 7. jaanuar 1610 |
Nimetamine | |
Teised nimed | Jupiter III |
Orbiidi iseloomustus | |
Periapsiid | 1069200 km |
Apoapsiid | 1071600 km |
Orbiidi pikem pooltelg | 1070400 km |
Tiirlemisperiood | 7,15455296 päeva |
Emaplaneet | Jupiter |
Füüsikaline iseloomustus | |
Mõõtmed | 3660,0 × 3637,4 × 3630,6 km |
Keskmine diameeter | 5268,2±0,6 km |
Pindala | 87 miljonit km2 |
Ruumala | 7,6×1010 km3 |
Mass | 1,4819×1023 kg |
Keskmine tihedus | 1,936 g/cm3 |
Raskuskiirendus | 1,428 m/s2 |
Paokiirus | 2,741 km/s |
Pöörlemisperiood | sünkroonne |
Telje kalle | 0–0,33° |
Albeedo | 0,43±0,02 |
Pinna temperatuur … minimaalne … keskmine … maksimaalne |
70 K 110 K 152 K |
Atmosfääri iseloomustus | |
Rõhk | väga väike |
Koostis | peamiselt hapnik |
Ganymedese avastas 1610. aastal Galileo Galilei ja sellele pani nime Simon Marius.
See on teadaolevalt ainuke magnetväljaga kuu siinses Päikesesüsteemis. Selle elektromagnetvälja on uurinud kosmosesond Juno.[1]
Ganymedesel on selgelt eristuv tuum. Arvatakse, et sügaval jäise pealispinna all võib leiduda ka vedel ookean, mis võiks olla sobilik eluks.[1]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 "NASA avalikustas Ganymedese tontliku magnetvälja heli" ERR Novaator, 21. detsember 2021
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ganymedes |