Gamviki vald

Gamviki vald (norra keeles Gamvik kommune, põhjasaami keeles Gáŋgaviikka gielda) on kohaliku omavalitsuse üksus Norra põhjaosas. Gamviki vald asub Barentsi mere ääres Nordkinni poolsaare idaosas Troms og Finnmargi maakonnas. Läänes paikneb maapiir Lebesby vallaga ja kagus Deatnu vallaga, Gamvikist lõunasse jääb Ifjordfjellet ning idasse Tanafjorden. Teisel pool fjordi asuvad Berlevågi ja Deatnu vald.

Gamviki vald

norra Gamvik kommune
põhjasaami Gáŋgaviikka gielda


Pindala: 1416 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1132 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 0,8 in/km²
Keskus: Mehamn
NO 5439 Gamvik.svg

Gamviki valda peetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks mandrivallaks.

Pindala on 1416 km²,[3] maapindala 1355 km².[4]

2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli vallas 1025 elanikku. Rahvastiku tihedus on 0,8 in/km².[4] 2004. aastal oli vald elanike arvult Norras 397. kohal.

Gamviki valla vallavalitsuse hoone Mehamnis

Halduskeskus on Mehamn.

Vallanumber on NO-2023 (ISO 3166-2:NO).

Vald on keelekuju suhtes neutraalne.

NimiRedigeeri

Oletatavasti oli nime varasem kuju Gangvik. Nime esimene pool on pärit vanapõhja sõnast gangr (karjatee),[3] teine pool vik tähendab lahte.

HaldusajaluguRedigeeri

1. jaanuaril 1864 eraldati praeguse Gamviki valla ala Lebesby vallast ning viidi üle Tana valda, kus see püsis 1913. aasta 1. juulini.

2019. aastani kuulus vald Finnmargi maakonda.

LoodusRedigeeri

RannajoonRedigeeri

Rannad on järsud.[3]

Gamviki valla piiril loodenurgas on Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt Nordkinn. Nordkinni poolsaare ja valla lõunaosa vahele lõikub Hopsfjorden, edela suunas Tanafjordeni haru Langjforden. On ka palju väiksemaid lahte ja fjorde.[3]

Geoloogiline ehitusRedigeeri

Vald paikneb eelkambriumi moondunud settekivimitel.[3]

PinnamoodRedigeeri

Vald asub suhteliselt tasasel lavamaal, mille kõrgus merepinnast Nordkinni poolsaarel on 200–400 m ning lõuna pool 300–500 m.[3] Kõrgeim tipp on Duolbagáisá (673 m), mis asub valla kaguosas Tana valla piiril.[3]

KliimaRedigeeri

Kliima on väga karm – meteoroloogia seisukohast puudub suvi Gamviki ümber üldse. Suvekuu keskmine õhutemperatuur peaks olema üle 10 °C. Mõõtmete järgi on kõige soojema kuu augusti keskmine õhutemperatuur Slettnesi tuletorni juures 9,6 °C. Nii on Gamviki vallas ainult talv, kevad ja sügis, kuigi on ka päikesepaistelise ja sooja ilma pikki perioode, mil päike paistab öö keskpaigas. Samuti muudab Golfi hoovus piirkonna kliimat pehmemaks .

Tuule keskmine kiirus on suur.[5]

Õhutemperatuur[6]Redigeeri

Koht Kõrgus ü.m.p. Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta keskm
Mehavn 10 −4,6 °C −4,6 °C −3,4 °C −0,9 °C 2,7 °C 6,8 °C 10,0 °C 9,5 °C 6,8 °C 2,5 °C −1,0 °C −3,3 °C 1,7 °C
Slettnes Fyr 8 −4,4 °C −4,5 °C −3,1 °C −0,8 °C 2,8 °C 6,3 °C 9,3 °C 9,2 °C 6,7 °C 2,5 °C −0,9 °C −3,2 °C 1,7 °C

Sademete hulkRedigeeri

Koht Kõrgus ü.m.p. Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aastane
Mehavn 10 57 mm 45 mm 41 mm 40 mm 42 mm 46 mm 60 mm 60 mm 67 mm 80 mm 66 mm 56 mm 660 mm
Slettnes Fyr 8 47 mm 37 mm 35 mm 34 mm 36 mm 37 mm 45 mm 46 mm 53 mm 67 mm 56 mm 46 mm 539 mm

LoomadRedigeeri

Tähtis veelindude pesitsusala on Omgangsstauran, mis asub Gamvikist kagus.[3] Läänes aga on Slettnesi looduskaitseala ja linnuvaatlusjaam.

Riik ja omavalitsusRedigeeri

VallavalitsusRedigeeri

2007. aastast on Gamviki vallavanem Marius Nilsen (Norra Tööpartei). Aastatel 2004–2007 oli selleks Roger Hansen samast parteist.

PolitseiRedigeeri

Vald kuulub Ida-Finnmargi politseiringkonna Berlevågi ja Gamviki lensmanniringkonda.[3]

KohusRedigeeri

Vald kuulub Ida-Finnmargi ringkonnakohtu alla.[3]

RahvastikRedigeeri

 
Elanike arvu dünaamika

Elanike arvRedigeeri

Gamviki valla elanike arv oli 1920.–1970. aastatel ligikaudu 1700, kuid hakkas seejärel kahanema. Ajavahemikus 1970–2004 kahanes see keskmiselt 1,2% aastas (maakonnas 0,1%).[3] Languse põhjuseks on sisserände vähenemine ja kuna sisserändajad asusid tööle enamasti kalanduses, siis on ka kalatööstuse pidurdumine olnud rahvaarvu vähenemise põhjuseks.

Elanike arv alates 1951. aastast antud 1. jaanuari seisuga.[7]

Aasta 1769 1801 1815 1825 1835 1845 1855 1865 1875 1890 1900 1910 1920 1930 1946
Elanike arv 167 228 210 240 314 345 405 531 800 1012 1117 1370 1573 1663 1610
Aasta 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964
Elanike arv 1735 1736 1773 1742 1735 1696 1744 1743 1739 1760 1774 1762 1777 1775 1743
Aasta 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979
Elanike arv 1745 1710 1678 1640 1640 1650 1682 1713 1743 1769 1767 1743 1759 1752 1680
Aasta 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994
Elanike arv 1636 1606 1582 1569 1590 1568 1523 1479 1458 1450 1424 1398 1388 1423 1461
Aasta 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Elanike arv 1455 1410 1326 1337 1283 1288 1269 1234 1205 1134 1114 1076 1046 1040 1025

Sooline koosseisRedigeeri

1. jaanuaril 2005 elas vallas 568 naissoost isikut (50,99%) ja 546 meessoost isikut (49,01%).

1. jaanuaril 2008 oli 20–39-aastaste elanike seas 100 mehe kohta 93,6 naist.

RänneRedigeeri

Viimastel aastatel on väljaränne olnud suur ja sisseränne väike.

AsustusRedigeeri

Gamviki vallas on Mehamn, Skjånes, Langfjordnes, Nervei ja Gamvik.

Suurem osa rahvastikust (umbes 700) elab Mehamnis. Kasvanud on sealne elanike arv, samal ajal kui Gamvikis on kahanenud. Sellegipoolest elab neis kahes piirkonnas üle 90% rahvastikust. Ülejäänud asutusest on hajali, suurem osa Hopsfjordeni põhjakaldal, kus asub ka Skjånes.

Varem oli vallas ka teisi kalurikülasid, sealhulgas Omgang, Losvik ja Finnkongkeila. Pärast seda, kui sakslased 1944. aastal külad hävitasid, neid enam üles ei ehitatud.

MajandusRedigeeri

KalandusRedigeeri

Majanduses on põhikohal kalandus, eriti kevadine tursa- ja kilttursapüük. Lisaks püügile tehakse ka kalatöötlemist.

Kalapüük on hooajalise iseloomuga, mis mõjutab ka tööhõivet. Pikemas perspektiivis on kalanduse tööjõuvajadused samuti kõikuvad.

Kasutatakse väikseid lahtisi kaldapaate, millega saab kaugemale merele minna.

PõhjapõdradRedigeeri

Sisemaal on põhjapõtrade karjamaad.

TurismRedigeeri

Turism on Gamvikis elavnemas.

Slettnesi tuletorni lähedal on Norra kõige põhjapoolsem laagriplats.

TransportRedigeeri

Lennuühendus käib lühikese rajaga Mehamni lennujaama kaudu. On olemas ka Gamviki lennuväli, mida kasutatakse häda korral. Viimane oli valla esimene lennujaam ja see rajati Røde Kors Hjelpekorpsi ja A/S Varangfly (hiljem Norving) koostöös kiirabi- ja taksolennumaandumisrajana.

Laevaliin Hurtigruten peatub iga päev mõlemas suunas Mehamnis ja Gamvikis.

Gamviki lähedal on Slettnesi tuletorn, mis on Euroopa ja väidetavalt maailma põhjapoolseim mandrituletorn.

Nordkinni poolsaarelt pääseb mööda Fylkesvei 888 maanteed Hopseideti. Maantee viib Ifjordi, kust pääseb omakorda Lakselvist Deanu šaldi külasse viivale maanteele Fylkesvei 98. Fylkesvei 894 läheb Kjøllefjordist Mehamnelvi sillani, kus ta jõuab Fylkesvei 888-le.

Kohalikud maanteed viivad Gamviki ja Skjånesi.

Fylkesvei 894 sisaldab parvlaevaühendust Kifjord ja Kalaki vahel; talvel see puudub.

HaridusRedigeeri

2004. aasta 1. oktoobri seisuga oli vallas 4 põhikooli 153 õpilasega.

Mehamnis on keskkooli filiaalklass.

AjaluguRedigeeri

Kuni esimese maailmasõjani käis pomoorikaubandus, kala vahetati jahu jm vastu.

19. sajandi teisel poolel tegutses Mehamnis Svend Foyni vaalapüügijaam. See lõhuti juunis 1903 Mehamni mässu käigus. Aastal 1944 hävitasid sakslased taganedes peaaegu kogu hoonestuse.

12. märtsil 1982 kukkus Mehamni lähedal merre Widerøe lennukompanii lennuk Twin Otter. Mehamni õnnetuse asjaolud ei ole tänapäevanigi päris selged.

KultuurRedigeeri

Gamvikis on Gamviki muuseum ja raamatukogu.

Vestnes on loodus- ja kultuurimälestis, kus on muu hulgas varemed, hauad ja teatud tüüpi kodade jäänused.

Arhitektuurilist huvi pakub Gamviki kirik.

KirikRedigeeri

Gamviki kogudus kuulub Gamviki kihelkonda, Varangeri praostkonda ja Põhja-Hålogalandi piiskopkonda.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri