Ava peamenüü

Funktsioon (filosoofia)

Mingi asja, omaduse või protsessi funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma[1].

Funktsioonidest räägitakse nii inimese kavandatu kui ka elusloodusesse kuuluva puhul.

Funktsiooni mõiste analüüsRedigeeri

Morton Beckner (1959) analüüsis funktsiooni mõistet nii: "asjal (või tegevusel) a on funktsioon f süsteemis s" tähendab, et on olemas selline asjaolude komplekt, millel f esineb, kui s-is on a, ja f ei esine, kui s-is ei ole a-d (lk 113). Wrighti (1973) arvates paigutab see analüüs funktsiooni alla ka juhtumid, kus ei ole tegu funktsiooni, vaid vältimatu kõrvaltoimega; teiselt poolt, mingi funktsiooniga asi võib ka olla väljavahetatav millegi muu vastu.

John Canfield (1964) pakub bioloogilises kontekstis järgmise analüüsi: "asjal (või protsessil) a on süsteemis s funktsioon teha t" tähendab, et kui a teeb t ja t tegemine on s-ile kasulik. Ent ühelt poolt, funktsiooni täitmine ei pruugi kõigil asjaoludel olla kasulik ning asi võib ka oma funktsiooni mitte kunagi täita; teiselt poolt, asi võib juhuslikult olla kasulik ka millekski, mis ei ole tema funktsioon (Wright 1973). Canfield analüüsis kasulikkust nii. Taimede ja loomade (mitte inimese) puhul tähendab "t tegemine on s-ile kasulik", et ceteris paribus kui s-is t-d ei tehtaks, siis tõenäosus, et s jääb ellu või järglasi, oleks väiksem kui vastupidisel juhul. Wright (1973) toob vastunäiteks südame omaduse tekitada mürasid, millel on diagnostiline väärtus ka loomade puhul.

Funktsioonid elusloodusesRedigeeri

  Pikemalt artiklis Funktsioon (bioloogia)

Organismi anatoomilistele, füsioloogilistele ja käitumuslikutele omadustele (tunnustele) omistatakse bioloogias funktsioon, et nende teket ja säilimist seletada.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. EKSS: 'see, mis tuleb kellelgi v. millelgi teha, ülesanne, kohustus, roll'

KirjandusRedigeeri

Spetsiifiliselt bioloogilist funktsioonimõistet puudutav kirjandus leidub alajaotuses Funktsioon (bioloogia)#Kirjandus.