Vikipeedia

Fujiwara no Teika

jaapani luuletaja

Fujiwara no Teika (jaapani keeles 藤原定家; 1162 – 26. september 1241), ka Fujiwara Sadaie, oli Heiani perioodi lõpus ja Kamakura perioodi alguses elanud jaapani luuletaja, luulekriitik, kirjandusteoreetik[2], kalligraaf ja antoloog.[1][3] Tema mõju Jaapani luulele ja kirjandusele oli väga suur, ning teda peetakse üheks ajaloo olulisemaks jaapani luuletajaks ja waka luulevormi meistriks.[4][5][6]

Fujiwara no Teika (藤原定家)
Sündinud 1162
Kyoto, Jaapan
Surnud 26. september 1241 (78–79 aasta vanuses)
Kyoto, Jaapan[1]
Puhkepaik Shōkoku-ji, Kyoto, Jaapan
Rahvus jaapanlane
Elukutse luuletaja, kirjanik, kriitik, lingvist
Žanr waka
Tuntud teoseid
Sugulased Fujiwara no Shunzei (isa)
Selles Jaapani isikunimes on perekonnanimeks Fujiwara.

Teika hindas luuletustes kõige rohkem elegantset ilu.[7] Tema ideed luuletuste loomise kohta olid väga mõjukad ja neid uuriti aktiivselt kuni Meiji perioodini. Lisaks toimetas ja kirjutas Teika ümber suure osa klassikalise jaapani kirjanduse pärandist (nt "Genji loo").[7] Teika pärines luuletajate perekonnast ja oli tuntud luuletaja Fujiwara no Shunzei poeg. Oma patrooni, erukeiser Go-Toba, õukonnas oli Teikal pikk ja edukas karjäär. Ta oli üks kaheksanda keiserliku luuleantoloogia "Shin Kokin Wakashū" koostajatest ja üheksanda antoloogia "Shinchokusen Wakashū" ainukoostaja, tehes temast esimese kahe keiserliku antoloogia koostamisel osalenud inimese.[1] Hiljem läks ta Go-Tobaga tülli ja pagendati õukonnast. Tema järglased ja ideed mõjutasid klassikalist jaapani luulet pikalt pärast ta surma.[7]

Elulugu muuda

 
Fujiwara no Teikale pühendatud monument Oguras, Kyotos

Sünd muuda

Teika sündis 1162. aastal Kyotos ja põlvnes Fujiwara suguvõsa allharust.

Teika isa oli laialt austatud ja tunnustatud luuletaja (ka luulevõistluste kohtunik) ning antoloog Fujiwara no Shunzei (1114–1204), kes koostas seitsmenda keiserliku waka-antoloogia "Senzaishū" (ca 1188; "Tuhande aasta kogumik").[1] Teika õest Fujiwara no Shunzei no Musumist (1171? – 1252?), tuntud kui "Shunzei tütar", sai austatud waka ja renga stiile viljelev luuletaja. Teika vanem vend, Fujiwara no Nariee, tegi karjääri keiserlikus õukonnas.[8] Shunzei adopteeritud Teika kasuvend Jakuren (1139–1202) oli budistlik preester ja edukas luuletaja.[9]

Osaline bibliograafia muuda

  • "Shūi gusō" (拾遺愚草); Üle 3500 luuletusega Teika isiklik luuleantoloogia.
  • "Meigetsuki" (明月記) ("Selge kuu märkmik"[10]; esinevad ka nimekujud "Selge kuu ürik"[11], "Selge kuu päevik" ja "Heleda kuu kroonika"[3]); Teika peetud päevik, mis algab aastal 1180 (kui Teika oli umbes 18-aastane) ja lõpeb veidi enne tema surma aastal 1241.[7] Arvatakse, et sissekanded 1180. ja 1181. aasta kohta kirjutas Teika vanas eas palju aastaid hiljem.[12]. Enamus päevikust on pühendatud aastatele 1188 kuni 1235, ning sisaldab hulgaliselt informatsiooni Teika elu ja kajääri kohta. Päevik on kirjutatud klassikalises hiina keeles.
  • "Hyakunin Isshu" (百人一首) (c. 1235; "Sada luuletust, sada luuletajat"); Selle antoloogia järgi loodi traditsiooniline jaapani kaardimäng uta-garuta.
  • "Hyakunin Shūka" (百人秀歌) (1229–1236?; "Saja luuletaja silmapaistvaid luuletusi"[13]); 101 luuletusest koosnev antoloogia, mille Teika koostas oma poja äi Utsonomiya Yoritsuna palvel, kes soovis selle 101 paberilehel oma villa seintele kleepida.[10] 97 101-st Shūkas ilmunud luuletusest on identsed "Hyakunin isshus" ilmunutega, mistõttu võib arvata, et tegu on Isshu variatsiooniga.
  • "Shoji hyakushu" (正治百首) (1200; "Sada luuletust Shoji perioodist")
  • "Gotoba-in Kumano Gokō Ki" (熊野御幸記) (1201; "Erakkeisri visiit Kumanosse"); Meigetsuki osa, milles Teika kirjutab koos keiser Go-Toba ja Michickiaga ettevõetud reisist Kumano pühamusse. Teos on kirjutatud klassikalises hiina keeles, väljaarvatud teekonnal kirjutatud wakad. Teika kirjutab muuhulgas muredest oma tervise pärast ja korralike rännuriiete puudmisest.[14]
  • "Eiga taigai"[1][15] / "Eiga no taigai"[16] (詠歌大概) (ca 1216[1][15] / 1220?[16]; "Luuletamise põhialused"[16])
  • "Kindai shūka" (近代秀歌) (ca 1209); Teika poolt oma õpilasele Minamoto no Sanetomole saadetud luulekogumik, millesse Teika valis enda arvates parimad tolle aja luuletused.
  • "Maigetsusho" (毎月抄) (ca 1219); saja Teika luuletuse pisiparandusi sisaldav epistel, mille Teika saatis ühele oma õpilastest (arvatavasti Santetomo või Fujiwara no Ieyoshi). Peale paranduste avaldas Teika selles oma arvamusi luuleesteetika kohta.
  • "Matsuranomiya Monogatari" (松浦宮物語); eksperimentaalne romaan, mis on arvatavasti Teika kirjutatud, kuid ta enda väitel kopeeris ta selle kolmandast allikast.
  • "Teika hachidai sho" (定家八代抄); 1811 luuletusega antoloogia, luuletused pärinevad esimesest kaheksast keiserlikust antoloogiast.
  • "Shuka no daitai" (秀歌大体)
  • "Teika Jittai" (定家十体) (1207–1213)

Eesti keeles muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Fujiwara Sadaie". Encyclopædia Britannicas (Inglise keeles). Vaadatud 15. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ Jets, Kairi (11. aprill 2014). "Sada luuletust vanast Jaapanist". Sirp. Vaadatud 15. juunil 2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 Keene 1989, lk 95.
  4. ↑ Miner; Odagiri; Morrell (1988), lk 153.
  5. ↑ "Fujiwara no Teika". Waka Poetry (Inglise keeles). Vaadatud 15. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ↑ Brower 1985, lk 399.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Allik 2014, lk 227.
  8. ↑ Keene 1989, lk 410.
  9. ↑ Brower 1972, lk 27 & 47.
  10. ↑ 10,0 10,1 Allik 2014, lk 27.
  11. ↑ "Meigetsuki (The Record of the Clear Moon): The Diary of Fujiwara Sadaie" (Inglise keeles). Kyoto Riigimuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2017. Vaadatud 15. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. ↑ Keene 1989, lk 96.
  13. ↑ Allik 2014, lk 28.
  14. ↑ Keene 1989, lk 113.
  15. ↑ 15,0 15,1 Keene 1999, lk 683.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 Allik 2014, lk 23.

Allikad muuda

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fujiwara_no_Teika&oldid=6429436"