Friedrich von Hohenzollern

Friedrich von Hohenzollern (ka Friedrich von Brandenburg-Ansbach; 17. jaanuar 1497 Ansbach – 20. august 1536 Genova) oli Hohenzollernide dünastia Ansbachi (Franki) haru liige ja katoliiklik vaimulik.

Friedrichi isa oli Brandenburg-Ansbachi markkrahv Friedrich II, ema aga Sophie Poolast, Poola kuninga Kazimierz IV tütar. Tal oli üheksa venda ja seitse õde, ise kuulus ta pere nooremate laste hulka. Seetõttu valiti Friedrichile vaimulikukarjäär ning 1514. aastal asus ta koos endast aasta noorema venna Wilhelmiga õppima Ingolstadti ülikooli. Ta kuulus koos vennaga mõnda aega ka ülikooli rektoraati.

Kui Friedrichi kolmest vennast – Ansbachi markkrahvist Georgist, Preisimaa hertsogist Albrechtist ja hilisemast Riia peapiiskopist Wilhelmist – said 1520. aastatel alanud reformatsiooni ajal veendunud protestandid, siis Friedrich jäi truuks vanale usule. Selles mõjutas teda ilmselt tugevalt tema õpetaja Ingolstadtist, Johannes Eck, kes oli üks veendunumaid luterlusvastaseid teolooge ning kellega Friedrich jäi kirjavahetusse ka pärast ülikooli lõpetamist.

Friedrichi esimeseks vaimulikuks ametikohaks oli Salzburgi toomhärra oma, kelleks ta oli kuni 1530. aastani. Hiljem sai temast ka Würzburgi toomkapiitli liige (toomhärra), lõpuks toompraost ning 1529. aastal kerkis tema nimi üles ka võimaliku Riia peapiiskopi koadjuutori kandidaadina. Kuid et koadjuutoriplaani taga oli protestandist vend Albrecht, siis sai koadjuutoriks tema teine vend Wilhelm ning Friedrich suri 7 aastat hiljem Würzburgi toompraostina. Tema epitaaf on siiani Würzburgi toomkirikus.

Saksa talurahvasõja ajal (1524–1525) kaitses Friedrich von Hohenzollern komandandina Marienbergi linnust. Tema käsutuses oli 240 kaitsjat, kellest suur osa kuulus mõnda silmapaistvasse aadlisuguvõssa ning leidus ka mitmeid teisi Würzburgi toomkapiitli liikmeid.

Sugupuu

Friedrich von Hohenzollern	Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja	Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst	Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst
			Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar
		Anna von Sachsen (1437–1512)	Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog
			Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar
	Zofia Jagiellonka (1465–1512)	Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas	Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg
			Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane abikaasa
		Elisabeth von Habsburg (1437–1505)	Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas
			Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar

Kirjandus

Leonid Arbusow vanem, Livlands Geistlichkeit. 1. [1900] ja 4. osa [1913].
Theodor Sandel: Kirchberg an der Jagst - Schicksal einer hohenlohe-fränkischen Stadt Band I