Friedrich Puksoo

Friedrich Puksoo (aastani 1935 Friedrich Puksov; esineb ka nimekuju Puksow; 23. jaanuar (vkj 11. jaanuar) 1890 Sillaotsa talu, Naha, Meeksi vald – 18. oktoober 1969 Tallinn) oli Eesti raamatukogunduse rajaja.

Friedrich Puksoo

Haridus

Aastatel 1897–1899 õppis ta Naha vallakoolis, 1899–1901 Räpina kihelkonnakoolis. 1901. aastal astus Tartu Aleksander I Gümnaasiumi, mille 1909. aastal lõpetas. Samal aastal astus Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda klassikalise filoloogia erialale, mille lõpetas 1914 "vana-klassikalise filoloogia tõelise (gradueeritud) üliõpilasena" (ligikaudu cand. phil.).

Raamatukogunduslik tegevus

1. jaanuarist 1920 kinnitati Puksoo Tartu Ülikooli Raamatukogu juhataja kohale. Tartu Ülikooli eestikeelseks muutmise tõttu 1919. aastal moodustas ta uued kogud: eestikeelne raamat, Estica, perioodika, uuem väliskirjandus. Tema avaldatud artiklite arv küündib sajani. Friedrich Puksoo teene on ka aluse panemine Eesti rahvusbibliograafiale. Ta tegutses ülikooli raamatukogus kuni 1944. aastani, osales 1941. ja 1944. aastal kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal.

Puksoo oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamise idee üks eestvedajaid.

Alates 1927. aastast korraldas Puksoo Tartu Ülikooli juures raamatukogunduse ja bibliograafia kursusi, mis olid aluseks raamatukoguhoidja kutseõppele. 1944. aastal moodustas ajaloo-keeleteaduskonnas bibliograafia kateedri.

Muu tegevus

1934. aastal andis ta välja raamatu "Raamat ja tema sõbrad: pilte raamatu ja kirja ajaloost, raamatu tehnikast ning raamatuharrastusest". Raamat ilmus sarjas "Elav Teadus"; Puksoo oli sarja toimetaja 1940. aastani. 1973. aastal anti raamatust välja 290-leheküljeline täiendatud trükk.

Puksoo on osalenud koguteose "Eesti ajalugu" (1935–) ja "Eesti Entsüklopeedia" (1932–1937) koostamise toimkonnas.

Korp! Sakala vilistlane.

1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ning ta viibis kuni 1954. aastani Narva ja Valga vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Pärast vabanemist koostas ta mõningaid uurimusi ja ettekandeid.

Friedrich Puksoo suri 1969. aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Hobid

Puksoo hobi oli postmarkide, etikettide ja eksliibriste kogumine.

Friedrich Puksoo päev ja auhind

23. jaanuarist 1990, Friedrich Puksoo 100. sünniaastapäevast, tähistatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus Friedrich Puksoo päeva, mil tunnustatakse tema tööde ja tegemiste järgijaid. Alates 2007. aastast antakse välja ka Friedrich Puksoo nimelist auhinda.

Kirjandus

• August Palm, "Friedrich Puksoo ja eesti raamatu uurimine" – Looming 1972, nr 7, lk 1207–14 ja A. Palmi raamatus "Trükisõna ja selle saladuste ümber", Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 287–298
• Ingrid Loosme, "Friedrich Puksoo materjalid" – Keel ja Kirjandus 1983, nr 5, lk 275–277
• Marje Aasmets, "Friedrich Puksoo – Eesti raamatukogunduse rajajaid" – Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 1997, Tartu 1998, lk 188–196
• Kaja Noodla, "Friedrich Puksoo ja bibliofiilia" – "Raamat on..." II (Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh), Tallinn 2002, lk 144–153

Välislingid

• Friedrich Puksoo Eesti raamatukogunduse biograafilises andmebaasis
• Marje Aasmets "Eesti raamatukogunduse rajajaid"
• Friedrich Puksoo Eesti biograafilises andmebaasis ISIK