Ülemaailmne noorte kliimastreik
Ülemaailmne noorte kliimastreik on noorte algatatud meeleavalduste sari kliimasoojenemise vastu, mille eesmärk on võidelda elamisväärse tuleviku eest. Noored tahavad tõsta avalikkuse teadlikkust kliimakriisist ning survestada poliitikuid tegema otsuseid, mis vähendaks kasvuhoonegaaside heitmeid.
Igareedesed koolistreigid said alguse 2018. aastal Rootsis, kust levisid teistesse riikidesse. Ülemaailmseid noorte kliimastreike korraldab liikumine Fridays For Future.[1]
Ülemaailmsed massimeeleavaldused on toimunud 2019. aasta 15. märtsil, 24. mail, 20. septembril, 27. septembril, 29. novembril ja 6. detsembril. 20.–27. september 2019 oli ülemaailmne kliimaaktivismi nädal, mis Eestis kandis nime "Nädal tuleviku nimel".
Seoses koroonaviirushaiguse COVID-19 üha laiema levikuga kutsus liikumine Fridays For Future 2020. aasta märtsis üles loobuma rahvarohketest meeleavaldustest ning koolistreikide asemel tegelema digitaalse kliimaaktivismiga.
Koroonapandeemia tõttu tuli 2020. aasta 24. aprilliks kavandatud ülemaailmne kliimastreik korraldada digitaalselt.
Hiljem iganädalased füüsilised kliimastreigid taastusid.
Tekkepõhjused
muudaKoolistreigi algatajaks oli Greta Thunberg, kes soovis juhtida inimeste tähelepanu kliimamuutustele ning läks 20. augustil 2018 Rootsi parlamendihoone juurde meelt avaldama. 20. augustist kuni 9. septembrini streikis tollal 15-aastane Thunberg igal koolipäeval, pärast 9. septembril toimunud valimisi jätkas streikimist reedeti. Tema eesmärgiks on streikida igal reedel seni, kuni Rootsi valitsus vähendab saastenumbreid Pariisi kliimakokkuleppes välja toodud normideni.[2] Seoses sellega võttis ta kasutusele lööklause Fridays for Future.[3]
2019/2020. õppeaasta otsustas ta koolist vabaks võtta, et pühenduda aktivismile ja avalikkuse kliimakriisist teavitamisele.[4] Tema kliimastreik andis eeskuju noortele üle maailma, kes hakkasid oma kodukohtades samuti meeleavaldusi korraldama.[5]
Õpilased nõuavad, et riigid teeksid võimalikult palju, et temperatuuri tõus jääks alla 1,5 °C, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.[1] ÜRO ekspertide sõnul on jäänud vaid 10 aastat, et ennetada katastroofilisi kliimamuutusi. Kliimasoojenemine võib 2030. aastaks kaasa tuua miljonite inimeste jaoks ekstreemse põua ning tekitada tulekahjusid, üleujutusi ja toidupuudust.[6]
Suurmeeleavaldused
muuda15. märts 2019
muuda15. märtsil 2019 toimunud kliimastreigist võttis osa ligi 1,6 miljonit inimest.[7] Meeleavaldused toimusid peamiselt riikide valitsusasutuste ees.[8] Noored olid kohal plakatitega, mille peal oleva teksti sisu väljendas nende emotsioone seoses kliimaga toimuvaga.
Suurima osalejate arvuga riigid
muudaRiik | Osalejate arv |
---|---|
Itaalia | 367 554 |
Saksamaa | 300 000 |
Prantsusmaa | 199 103 |
Kanada | 157 799 |
Austraalia | 150 000 |
Šveits | 73 656 |
Belgia | 53 410 |
Holland | 50 038 |
Austria | 50 000 |
Inglismaa | 31 000 |
Rootsi | 25 258 |
Streigist võeti osa ka mitmes kolmanda maailma riigis, näiteks Nigeerias (100), Keenias (280) ja Mauritiusel (200).[9]
24. mai 2019
muuda24. mail streigiti vähemalt 125 riigis. Streikide juhtfiguuri Greta Thunbergi sõnul oli 24. mai viimane võimalus mõjutada 23. maist 26. maini toimunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemust keskkonnateemade suurema prioriseerimise suunas.[10]
20.–27. september 2019
muuda20.–27. september oli kliimaaktivismi nädal, mis Eestis kandis nime "Nädal tuleviku nimel".[11]
20. septembri eel lubas üle 2000 teadlase üle 40 riigist, et liituvad õpilaste protestiaktsioonidega ja osalevad demonstratsioonidel. Teadlastele imponeeris Greta Thunbergi üleskutse, et poliitikud peaksid otsuseid tehes tuginema teadusele.[12]
20. septembril toimusid meeleavaldused hinnanguliselt 185 riigis,[13] korraldajate sõnul osales kokku üle 4 miljoni meeleavaldaja,[14] sealhulgas Saksamaal 1,4 miljonit meeleavaldajat ja Austraalias üle 300 000 meeleavaldaja. Demonstreeriti ka Afganistanis ja Antarktikas.[15]
27. septembril toimusid mitmel pool maailmas massimeeleavaldused. Itaalias võttis korraldajate sõnul meeleavaldustest osa üle miljoni inimese, sealhulgas Roomas hinnanguliselt 200 000 demonstranti, Milanos 150 000, Napolis 80 000 ja Firenzes 50 000.[16] Kanadas Montrealis marssis korraldajate sõnul koos Thunbergiga 500 000 inimest,[17] ametnike andmeil oli marssijaid 315 000.[18] Uus-Meremaal toimunud kliimastreikide raames tuli korraldajate sõnul tänavatele hinnanguliselt 170 000 inimest[19] ehk 3,5 protsenti riigi elanikkonnast.[20] Suured meeleavaldused toimusid ka Hispaanias ja Hollandis.[20] Stockholmi südalinnas marssis 60 000 kliimaõiglust nõudnud inimest[21] ja Helsingis kogunes Soome parlamendihoone ette 18 000 demonstranti.[22]
Korraldajate sõnul osales nädala jooksul üle kogu maailma toimunud protestiaktsioonides üle 6 miljoni inimese.[20][23] Kõige rohkem inimesi lõi kaasa Saksamaal, Itaalias ja Kanadas.[23]
29. november 2019
muuda29. novembril osalesid väljaande The Guardian andmeil üle maailma toimunud koolistreikides sajad tuhanded õpilased ja üliõpilased. Suurimad streigid toimusid ÜRO kliimakohtumiseks valmistunud Madridis ja Austraalias Sydneys, kus novembris oli probleeme ulatuslike metsapõlengutega.[24] Korraldajate hinnangul tuli üle maailma meelt avaldama 2 miljonit inimest, sealhulgas Saksamaal 630 000 meeleavaldajat.[25]
Samale päevale langes ostupüha Black Friday ('must reede'), mil poed teevad tarbijaile ahvatlevaid allahindlusi ja pakkumisi. Meeleavaldajad kutsusid inimesi üles ostlemiskampaaniaid ignoreerima ja mustal reedel mitte tarbima.[26][27]
6. detsember 2019
muuda6. detsembril toimus osalejaterohke meeleavaldus Hispaanias Madridis. Korraldajate sõnul tuli tänavaile 500 000 demonstranti. Meeleavaldusi peeti ka mujal maailmas, sealhulgas algselt COP25 kliimakohtumise korraldama pidanud Tšiilis.[28]
Kliimastreik Eestis
muudaEestis oli kliimastreigi üks peamisi algatajaid Tallinna Arte Gümnaasiumi õpilane Kristin Siil.[29]
2019. aasta veebruaris hakkas Siil tähele panema, kuidas noored mujal Euroopas veedavad kõik reeded tänaval, avaldades meelt kliimaga toimuva vastu. Ta uuris, kas ka Eestis oleks põhjust sellisel viisil oma arvamust avaldada, ning jõudis järeldusele, et Eesti on üks süsinikuintensiivsem riik inimese kohta. Seda põhjustab rohke põlevkivi kasutamine ja põletamine. Tema arvates peaks Eesti üle minema taastuvenergiale.[30] Muude üleskutsete kõrval kohtab Eesti meeleavaldajate plakatitel nime Põxit – ärgitatakse loobuma põlevkivienergeetika kasutamisest.[31]
15. märtsil 2019 toimusid Eestis meeleavaldused Tallinnas Toompeal, Tartus Raekoja platsil ja Paides keskväljakul. Tallinnas oli osalejaid ligi 500, Tartus umbes 200. Lisaks õpilastele osalesid üritustel ja võtsid sõna ka mitmed täiskasvanud.[32]
2019. aasta 20.–27. septembrini toimus üritus "Nädal tuleviku nimel," mille raames korraldas liikumise Fridays For Future Eesti haru erinevaid ettevõtmisi, tõstmaks inimeste teadlikkust kliimakriisiga seonduvast.[11][33] 22. septembril toimus aktsioon "Plastikukoletis ründab," mille eesmärgiks oli piltlikustada plastiku ületarbimist.[34] 27. septembril toimunud "Üldstreik tuleviku nimel" hõlmas demonstratsioone Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Kärdlas[35] ja Kuressaares.[36] Toompeal peetud kliimastreigile tuli meelt avaldama paarsada inimest.[35]
29. novembril 2019 toimusid kliimastreigid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kärdlas.[37] Üritusi reklaamiti sotsiaalmeedias Thunbergist inspireeritud teemaviitega #kuidastejulgete.
Fridays for Future Eesti pälvis 2019. aastal kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli aasta hääle kategoorias teadusliku konsensuse võimendamise ja pika perspektiivi nägemise eest.[38]
Kuna 12. märtsil 2020 kuulutati seoses koroonapandeemiaga välja eriolukord, teatas liikumise Fridays For Future Eesti haru, et teadmata ajani lükatakse edasi 15. märtsil Tallinnas, Tartus ja Pärnus toimuma pidanud meeleavaldused, millega kavatseti tähistada aasta möödumist esimesest Eestis toimunud kliimastreigist. Liikumise poolehoidjaid kutsuti üles osalema digitaalses kliimastreigis.
Füüsilised kliimastreigid taastusid Eestis alates 2020. aasta 22. maist.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Joosep Raudsepp, Leena Leetma, Hanna Kangur (15.03.2019). "Miks me (kliima)streigime?". Vaadatud 09.04.2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Greta Thunberg, schoolgirl climate change warrior: 'Some people can let things go. I can't'". 11.03.2019. Vaadatud 08.04.2019.
- ↑ "Greta Thunberg & #FridaysForFuture". Vaadatud 10.04.2019.[alaline kõdulink]
- ↑ Greta Thunberg to sail across Atlantic for UN climate summits. The Guardian. 29.07.2019
- ↑ "'Our leaders are like children,' school strike founder tells climate summit". 04.12.2018. Vaadatud 09.04.2019.
- ↑ "Planet has only until 2030 to stem catastrophic climate change, experts warn". 08.10.2018. Vaadatud 10.04.2019.
- ↑ "https://www.fridaysforfuture.org". Originaali arhiivikoopia seisuga 25.09.2019. Vaadatud 10.04.2019.
{{netiviide}}
: välislink kohas
(juhend)|Pealkiri=
- ↑ "Climate strikes held around the world – as it happened". 20.03.2019. Vaadatud 10.04.2019.
- ↑ "Strike List Countries". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.03.2019. Vaadatud 10.04.2019.
- ↑ Students From 1,600 Cities Just Walked Out of School to Protest Climate Change. It Could Be Greta Thunberg's Biggest Strike Yet. Time. 24.05.2019
- ↑ 11,0 11,1 "Nädal tuleviku nimel" tõstab teadlikkust kliimakriisist. Sirp. 20.09.2019
- ↑ "Students Have Led and We Must Follow": Thousands of Scientists From 40 Nations Join Global Climate Strike. BuzzFlash. 20.09.2019
- ↑ Across the globe, millions join biggest climate protest ever. The Guardian 21.09.2019
- ↑ Climate protests: Marches worldwide against global warming. BBC. 20.09.2019
- ↑ Millions Of Young People Around The World Are Leading Strikes To Call Attention To The Climate Crisis. BuzzFeed News. 20.09.2019
- ↑ Italy: Over a Million Climate Protesters Take to the Streets. Telesur English. 27.09.2019
- ↑ 'We will not be bystanders': Greta Thunberg tells hundreds of thousands at Montreal climate march. Global News. 27.09.2019
- ↑ Hundreds of thousands join Canada climate strikes. BBC News. 28.09.2019
- ↑ Climate change march: Thousands of schoolkids' action inspired by Greta Thunberg. NZ Herald. 27.09.2019
- ↑ 20,0 20,1 20,2 Climate crisis: 6 million people join latest wave of global protests: Week of strikes and demonstrations is 'only the beginning', say organisers. The Guardian. 27.09.2019
- ↑ Rekordstor klimatmarsch i Stockholm. Aftonbladet. 27.09.2019
- ↑ Finnish youth strike for climate action. Yle Uutiset. 27.09.2019
- ↑ 23,0 23,1 From New Zealand to Italy, hundreds of thousands are protesting again for Earth Strike. USA Today. 27.09.2019
- ↑ Hundreds of thousands of students join global climate strikes. The Guardian. 29.11.2019
- ↑ Millions Around The World Strike on Black Friday for Action on Climate Change. Time. 29.11.2019
- ↑ Groups inspired by Greta Thunberg plan Black Friday climate strikes. CNN. 29.11.2019
- ↑ Climate activists turn attention to Black Friday: 'Shoppers cannot ignore the climate emergency'. USA Today. 29.11.2019
- ↑ COP25: Thousands gather for change climate protests in Madrid. BBC. 06.12.2019
- ↑ "KOOLITÜDRUKUD: Oleme viimased, kes saavad maailma hävingust päästa". 18.03.2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 20.03.2019. Vaadatud 05.04.2019.
- ↑ "Riigikogu ees ning Tartu Raeplatsil toimus kliimastreik, sajad koolinoored soovivad poliitikutelt loodussõbralikke otsuseid". 15.03.2019. Vaadatud 08.04.2019.
- ↑ Maarja Pärtna, Janis Kokk. Galerii: Põlevkivisõltlased, ärgake!. Müürileht. 15.03.2019
- ↑ Indrek Kuus, Marju Kaasik, Merili Nael (15.03.2019). "Ligi 500 noort avaldas Toompeal meelt kliimamuutuste vastu ja lubas tagasi tulla kui midagi ei muutu". Vaadatud 08.04.2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Reedel streigivad koolinoored kliima eest. Delfi. 25.09.2019
- ↑ Galerii: noored avaldasid meelt plastprügi vastu. Postimees. 22.09.2019
- ↑ 35,0 35,1 Galerii: kliimastreik tõi Toompeale paarsada inimest. Postimees. 27.09.2019
- ↑ GALERII: Kliimastreik Saaremaal. Saarte Hääl. 27.09.2019
- ↑ Täna streigiti kliima nimel neljas linnas. Eesti Päevaleht. 29.11.2019
- ↑ Selgusid aasta vabatahtlikud ja kodanikuühiskonna aasta tegijad Hea Kodanik, 7. detsember 2019