Vikipeedia

Franjo Bosanac

Franjo Bosanac (ladina keeles Franciscus Bossinensis – "Franciscus Bosnialane"; 1485–1535[1][2]) oli Balkanilt pärit ja Itaalias tegutsenud renessansihelilooja, kes kirjutas muusikat peamiselt lautole kui soolopillile või kui laulja saatepillile.[3][4][5][6][7][1]

Ehkki Bosanaci nimi viitab Bosnia päritolule ning oletatavasti sündis Franjo Bosanac Srebrenikis (praeguses Bosnias ja Hertsegoviinas), on see tänini vaieldav[4]. Mõne eksperdi arvates võis ta olla horvaat, näiteks kirjutas Josip Andreis raamatus "Music in Croatia" (1974): "Bossinensise ritšerkaarid on tähtsad esimeste teadaolevate näidetena Horvaatia helilooja avaldatud muusikast."[8] Seevastu kirjutas Zija Kučukalić: "Huvitavaim kuju selleaegses Bosnia muusikas oli Franjo Bosanac (Franciscus Bossinensis)."[9] Plamenac Dragutin on oletanud, et Bosanac oli algselt kas Bosniast pärit frantsisklane või Bosnia kuninga õuemuusik[6]. Mõlemat seisukohta püüdis ühitada Ennio Stipčević: "Väga usutavaks võib pidada oletust, et Franciscus Bosnialane – nagu teda nimetatakse kirjanduses – oli Bosnia horvaat."[10] Bojan Bujic sõnastas sama arvamuse järgmiselt: "Võime oletada, et ta oli üks Bosnia pagulastest, kes asusid 15. sajandi lõpul Dalmaatsiasse ja Itaaliasse."[11] Ka Bosanaci eluloost pole teada kuigi palju.

Franjo Bosanac elas ja töötas Veneetsias, peamiselt koostöös tuntud muusikakirjastaja Ottaviano Petrucciga, kuid ka Estede õukonnas.[4] Noodikirja õppis ta tundma, kopeerides tollaste kuulsate heliloojate loomingut – ta kopeeris sadu frottola'id (populaarseid polüfoonilisi laule)[4][12]. Bosanac ise avaldas 1509–1511 Petrucci kirjastuses kaks kogumikku, milles oli 126 neljahäälset frottola't ja 46[13] ritšerkaari (lühipala mängimiseks enne või pärast laule)[14][15] temalt endalt ning heliloojatelt nagu Marchetto Cara ja Bartolomeo Tromboncino[16][13]. Neile eelnesid kogumikud Francesco Spinacinolt (kaks kogumikku, 1507), Joan Ambrosio Dalza (1508) ja Giovan Maria Giudeo (1508, kaotsis)[14]. Vaatamata slaavi päritolule kuulub tema looming Põhja-Itaalia renessanssmuusika traditsiooni[4].

Bosanaci esimeses kogumikus avaldatud Marchetto Cara frottola't "Io non compro più speranza" esitas USA saatesarjas "The X Factor" 2009. aastal ansambel The Bastard Sons of Dioniso.

Teoseid muuda

  • "Tenori e contrabassi intabulati col sopran in canto figurato per cantar e sonar col lauto"[5][15][12][16], sont les premières éditions connues pour chant et luth[15]

Plaadistusi muuda

  • Ronn McFarlane and Julianne Baird: The Italian Lute Song – Dorian Sono Luminus (1996)
  • Christopher Wilson and Shirley Rumsey: Early Venetian Lute Music – Naxos (1999)
  • Massimo ja Teresa Marchese Nesci: Petrarca ed il cantare a liuto – Tactus (2004)

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Naxos
  2. ↑ IMSLP
  3. ↑ FRANCISCUS BOSSINENSIS|work=naxos.com]
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Bojan Bujic, "Navigating through the Past": Issues Facing an Historian of Music in Bosnia, Magdalen College, Oxford, 2006, p. 72-73.
  5. ↑ 5,0 5,1 Kres̆imir Kovac̆ević, Janine Matillon, Dix siècles de musique croate, Zadruz̆na s̆tampa, p. 27.
  6. ↑ 6,0 6,1 The Lute : The Journal of the Lute Society – Volume 46, Lute Society, 2008, p. 48-49.
  7. ↑ International Review of the Aesthetics and Sociology of Music, Volume 37, Press Inst. of the Yugoslav Academy of Sciences and Arts, 2006, p. 72-73}.
  8. ↑ Josip Andreis, Music in Croatia, Zagreb, 1974, p. 31 (cit. via Bojan Bujic, p. 72-73)
  9. ↑ Zija Kučukaliċ, The Development of Musical Culture in Bosnia and Herzegovina, Sarajevo, 1967, p. 27 (cit. via Bojan Bujic, p. 73)
  10. ↑ Ennio Stipčeviċ, Hrvatska glazba, Zagreb, 1997, p. 53 (cité par Bojan Bujic, p. 73)
  11. ↑ Bojan Bujic, Bosnia and Hercegovina: Art Music, in The New Grove Dictionary of Music and Musicians, éditeur S.Sadie, Londres et new York, 2001, Volume 3.
  12. ↑ 12,0 12,1 Jeffery T. Kite-Powell, A Performer's Guide to Renaissance Music, Indiana University Press, 2007, p. 228.
  13. ↑ 13,0 13,1 Hannu Annala, Heiki Mätlik, Handbook of Guitar and Lute Composers, Mel Bay Publications, 2010, p. 24.
  14. ↑ 14,0 14,1 Matthew Spring, The Lute in Britain: A History of the Instrument and Its Music, Oxford University Press, 2001, p. 33.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Le chant au luth au 16ème siècle-Une sélection, christine-gabrielle.ch
  16. ↑ 16,0 16,1 Donald C. Sanders, Music at the Gonzaga Court in Mantua, Lexington Books, 2012, p. 45.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Franjo_Bosanac&oldid=5580068"