Fortran
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Fortran ehk FORTRAN on kohustusliku süntaksiga programmeerimiskeel, mis on eriti sobiv matemaatilisteks arvutusteks.
| Fortran | |
|---|---|
 | |
| Faililaiend |
.f, .for, .f90, .f95 |
| Paradigma | protseduraalne, imperatiivne, struktureeritud, objektorienteeritud |
| Väljalaskeaeg | 0. detsember 1957 |
| Looja | John Backus |
| Arendaja | John Backus ja IBM |
| Viimane väljalase | Fortran 2018 (ISO/IEC 1539-1:2018) (28. november 2018) |
| Tüüpimine | staatiline, tugev |
| Implementatsioonid | Absoft, Cray, GFortran, G95, IBM, Intel, Lahey/Fujitsu, Open Watcom, Pathscale, PGI, Silverfrost, Sun, XL Fortran, Visual Fortran ja teised |
| Mõjutanud keeli | ALGOL 58, BASIC, PL/I, C |
| Veebileht | https://fortran-lang.org/ |
Fortran on vanim assemblerist kõrgema taseme programmeerimiskeel. See loodi 1950. aastatel IBM-is teaduslike ja tehniliste arvutuste tarvis. Fortran leidis varakult oma koha ja seda kasutatakse juba üle poole sajandi, eelkõige paljusid arvutusi nõudvatel aladel, näiteks ilma prognoosimisel, vedelike dünaamika arvutustel, füüsika ja keemia projektides. Ka maailma kiireimate superarvutite kiiruse testimiseks kasutav kood on kirjutatud just Fortranis.
Fortrani nimi on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest FORmula TRANslator (valemite tõlgendaja). Esimestes versioonides kasutati üksnes suurtähti ja seetõttu nimekuju FORTRAN. Hiljem on eelistatud nimekuju Fortran.
Ajaloost muuda
1953. aasta lõpus tegi John Backus oma ülemustele IBM-is ettepaneku luua arvuti IBM 704, alternatiivi seni vaid assembleris toimunud programmeerimisele. Projekt käivitus ja keele väljatöötamiseks moodustati töörühm, kuhu kuulusid programmeerijad Richard Goldberg, Sheldon Best, Harlan Herrick, Peter Sheridan, Roy Nutt, Robert Nelson, Irving Ziller, Lois Haibt ja David Sayre. FORTRANi kavand valmis 1954. aasta keskpaigaks. Esimene juhend FORTRANis programmeerimiseks valmis 1956. aasta oktoobriks veel enne keele esimese versiooni FORTRAN I kasutusvalmis saamist 1957. aasta aprillis. Tegemist oli siiski vaid optimeeriva kompilaatoriga, sest enamikule kasutajatest oli vastumeelne kõrgkeeles programmeerimine, kui selle kompilaator ei suutnud tekitada assembleriga võrreldava kiirusega töötavat koodi. Seda esimest versiooni laiendati ja modifitseeriti korduvalt, sündisid versioonid FORTRAN II (1958) ja FORTRAN IV (1962). ANSI standardi sai FORTRAN 1966. aastal tähisega FORTRAN 66.
Esialgu oli Fortran universaalne keel, milles lahendati kõiksuguseid ülesandeid. Hiljem tekkis hulk konkureerivaid keeli (C, Ada, Cobol, Pascal, PL/1, Modula jm), mis olid paljude ülesannete lahendamisel mugavamad, eriti sisendi ja väljundi osas. Andmebaaside töötlemise võtsid üle andmebaasikeeled, mistõttu Fortrani kasutusala kitsenes ja tänapäeval ei peeta seda enam üldotstarbeliseks keeleks. See on jäänud niisuguste probleemide lahendamiseks, mis sisaldavad vähe suhtlust kasutajaga ja kus programmi väljanägemine pole tähtis, kuid mis sisaldavad palju arvutusi.
FORTRAN 66 oli arvutusliku suunitlusega keel. Aja jooksul hakati seda kasutama muudelgi eesmärkidel ja standardi piirid jäid paljude ülesannete jaoks kitsaks. Seetõttu tekkis suur hulk mittestandardseid keelevariante. Uued vahendid rikastasid küll keelt, kuid raskendasid programmide ülekandmist ühelt arvutilt teisele. Sattus ohtu FORTRANi tolle aja arvestatavaim eelis – aastatega loodud ulatuslik valmisprogrammide kogum. Väljapääs leiti uue standardi FORTRAN 77 loomises 1977. aastal. Fortrani hilisem areng on olnud tagasihoidlikum.
Hello, world muuda
Hello world programm Fortranis:
PROGRAM HELLO PRINT *, 'Hello, world!' END