Fondüü

Fondüü (prantsuse keeles fondue [fɔ̃dy] 'sulatatud') on Šveitsi roog sulatatud juustudest, mis sisaldab tavaliselt ühte või mitut sorti Emmentali, Vacherini või Gruyère’i juustu. Valmistamisel kuumutatakse valget veini küüslauguga hõõrutud pajas, mida kutsutakse caquelon'ks ([kakˈlɔ̃]). Kuumale veinile lisatakse riivitud juust koos vähese maisitärklise, muskaatpähklite või kirsiviinaga. Fondüüd süüakse ühiselt pajast. Söögikohad pakuvad kõrvale kuubikukujulisi koorikuga saiatükikesi, mis on pika varrega kahvli otsa torgatud, et kuuma segu sisse kasta.

Juustufondüü

Ajalugu

Legendi järgi pärineb roog 16. sajandist protestantliku ja rooma-katoliku šveitslaste vaheliste võitluste ajast. Pärast vaherahu välja kuulutamist jagasid osapooled sarnast rooga, üks pool pakkus saia ja teine juustu.

Kasu tervisele

Juust on tervislik allikas kaltsiumile, mida on vaja tugevate luude ja hammaste jaoks. Šveitsi juust on valmistatud lehmapiimast ja on kahvatukollase värvusega. Viil Šveitsi juustu sisaldab 221 milligrammi kaltsiumit, mis on ligikaudu neljandik päevasest kaltsiumivajadusest.

Loomsed toidud, sealhulgas juust, on valguallikad.  Valku leidub kõikides kehaosades ja see toetab paljusid funktsioone nagu näiteks hapniku transportimist ja energia tootmist. Kuna juust on loomne valguallikas, peetakse seda täielikuks valguks. Täielikud valguallikad sisaldavad kõiki aminohappeid, mida keha valgu saamiseks vajab. Tervislik on tarbida 8 grammi valku 20 kg kehakaalu kohta iga päev. Üks viil Šveitsi juustu sisaldab 7,54 grammi valku.

Šveitsi juust sisaldab rasva, suur osa kogu rasvast on küllastunud. Suure küllastunud rasva sisaldusega dieet võib suurendada südamehaiguste, diabeedi, vähi ja rasvumise riski. Üks viil Šveitsi juustu sisaldab 7,78 grammi üldrasva, millest 4,97 grammi on küllastunud. Sellepärast on soovituslik piirata täisrasvaste piimatoitude ja küllastunud rasvade tarbimist kuni 10 protsendini või vähem kogu kaloraažist, et vähendada haiguste riski.