Fikseeritud vormid

Fikseeritud vormid (prantsuse keeles formes fixes) olid 14.–15. sajandil prantsuskeelse luule vormid ballade (mitte segi ajada ballaadiga), rondeau ja virelai[1]. Igaüks neist vormidest oli ühtlasi ka muusikavorm, mis värssidele vastavalt koosnes keerulisest meloodiate kordumise mustrist ja mitmeosalisest refräänist[2]. Fikseeritud vormide kasutamine luules ja muusikas hääbus 15. sajandi teisel poolel; mõned neist kujunesid tundmatuseni ümber ja said alusepanijateks uutele luule- või muusikavormidele.

Kõiki neid kolme vormi kasutati sporaadiliselt juba 13. sajandi luules ja muusikas, kuid 14. sajandil need muutusid kindlaks standardiks ja leidsid ranget järgimist. Nende olulisemateks viljelejateks muusikas olid 14. sajandi prantsuse heliloojad Philippe de Vitry ja Guillaume de Machaut.

Vahel loetakse fikseeritud vormide hulka ka muude maade vorme: itaalia 14. sajandi madrigali, veidi hilisemaid ballatat ja barzellettat, saksa bar-vormi, hispaania 13. sajandi cantigat ning hiljem cancióni ja villancicot.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri