Punane aruhein (Festuca rubra) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.
Punane aruhein |
---|
Punane aruhein (Festuca rubra) |
Taksonoomia |
---|
Riik |
Taimed Plantae
|
---|
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta
|
---|
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae
|
---|
Selts |
Kõrreliselaadsed Poales
|
---|
Sugukond |
Kõrrelised Poaceae
|
---|
Perekond |
Aruhein Festuca
|
---|
Liik |
Punane aruhein
|
---|
Alamliik |
Luide-aruhein
|
---|
Binaarne nimetus |
---|
Festuca rubra (L.) |
Sünonüümid |
---|
- Avena dura Salisb.
- Bromus secundus J.Presl
- Festuca ammobia Pavlick
- Festuca arenaria Osbeck
- Festuca askelofiana Schult.
- Festuca atlantigena (Litard.) Romo
- Festuca aucta Krecz. & Bobrov
- Festuca aurasiaca Trab.
- Festuca baicalensis (Griseb.) Krecz. & Bobrov
- Festuca balearica Zuccagni
- Festuca baltica Homann ex Mert. & W.D.J.Koch
- Festuca briquetii St.-Yves
- Festuca cambrica Huds.
- Festuca clarkei (Stapf) B.S.Sun
- Festuca communis Petif
- Festuca cryophila Krecz. & Bobrov
- Festuca daghestanica (Tzvelev) E.B.Alexeev
- Festuca densiuscula (Hack. ex Piper) E.B.Alexeev
- Festuca dumetorum L.
- Festuca duriuscula L.
- Festuca egena Krecz. & Bobrov
- Festuca eriantha Honda
- Festuca fallax Thuill.
- Festuca glabra Lightf.
- Festuca helgolandica Patzke
- Festuca hondoensis (Ohwi) Ohwi
- Festuca inopoda Schur
- Festuca kirelowii Steud.
- Festuca lanuginosa (Mert. & W.D.J.Koch) Scheele
- Festuca longifolia Hegetschw.
- Festuca michiganica E.B.Alexeev
- Festuca musashiensis Honda
- Festuca niitakensis (Ohwi) Ohwi
- Festuca oregona Vasey
- Festuca pallidiuscula Gand.
- Festuca paucispicula Fuente & Sánchez Mata
- Festuca planifolia (Hack.) Fritsch
- Festuca polonica Zapal.
- Festuca pruinosa (Hack.) Patzke
- Festuca pseudorubra Schur
- Festuca pseudovivipara (Pavlick) Pavlick
- Festuca pubescens Willd.
- Festuca repens Knapp
- Festuca salina G.Natho & G.Stohr
- Festuca scabrescens Hack. ex Trab.
- Festuca septiflora Honck.
- Festuca steineri Patzke
- Festuca subcontorta Gand.
- Festuca unifaria Dumort.
- Festuca vallicola Rydb.
- Festuca vaudensis Rouy
- Festuca villiflora Steud.
- Festuca waldsteinii Degen
- Festuca yvesiana (Litard. & Maire) Romo
- Gramen rubrum (L.) E.H.L.Krause
- Schedonorus dumetorum (L.) P.Beauv.
|
Punase aruheina pööris on kuni 6–10 cm pikk, rohekaslillakas, sageli ühe suhteliselt pika alumise haruga. Pähikud 8–12 mm pikad, 4–7 õiega. Välissõkal 0,5–2,5 mm pikkuse ohtega või ogateravikuga tipus. Keeleke lühike või peaaegu puudub. Lehed on punasel aruheinal tume- või sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli pikuti kokku käändunud. Juurmised lehed niitjad. Juurmised vanad lehetuped peaaegu alati punased. Punane aruhein kasvab 20 kuni 100 cm kõrguseks. Taimed õitsevad mais-juunis. [1]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu
Välislingid
muuda