Ava peamenüü

Felix Martin Julius Steiner (23. mai 189612. mai 1966) oli Saksa armee ja Waffen-SS ohvitser, kes võitles I ja II maailmasõjas.

Felix Steiner
Bundesarchiv Bild 146-1973-138-14A, Felix Steiner.jpg
Sündinud 23. mai, 1896
Stallupönen, Ida-Preisimaa
Surnud 12. mai, 1966
München
Teenistused Saksamaa 1914–1945
Auaste Obergruppenführer und General der Waffen-SS (Kindral)
Juhtinud 2. SS-Soomusdiviis Das Reich, 5. SS-Soomusdiviis "Wiking" ja III Germaani Soomuskorpus
Sõjad/lahingud Sinimägede lahing
Autasud Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega

Sisukord

PäritoluRedigeeri

Felix Steiner sündis 23. mail 1896. aastal Stallupöneni väikelinnas ning oli Austria päritolu. Tema perekond kolis 1731. aastal Salzburgist[1] Ida-Preisimaale pagulusse.[2][3][4] Ilmselt oma esiisade tõttu oli Steiner väga usklik (protestant). 12–18-aastaselt õppis Steiner Königsbergis, kus sai 9. märtsil 1914. aastal gümnaasiumi lõputunnistuse.[5]

Sõjaväeline karjäärRedigeeri

1914. aasta märtsis, pärast küpsuseksamit astus Steiner lipnikjunkruna 5. Hermann von Boyeni (Ida-Preisi) jalaväerügementi nr 41 Tilsitis.[6] 1914. aasta novembris sai ta raskelt haavata. 1916. aasta algul osales Steiner Kuramaa rindel Daugava lahingutel ja Riia vallutamisel, teenides selle eest I klassi Raudristi. 1918. aastal osales ta Prantsusmaa lahingutel Wytsschaete juures Houthoulsteri metsas ja Kemmelis. Viimaks demobiliseeriti Steiner Danzigis.

1934. aasta augustis sai Steiner väljaõppeameti ülemaks ning 1936. aasta juunis SS rügemendi "Deutschland" komandöriks Münchenis. Felix Steiner viibis väljaõppel Dachaus,[7] kus asus koonduslaagri kõrval SS-treeninglaager.[8]

Aastail 1938–1940 osales Steiner sõjategevuses Tšehhis, Poolas ja Prantsusmaal, teenides välja Raudristi Rüütliristi. Novembris 1940. aastal sai ta relva-SS kindralmajoriks ja 5. SS tankigrenaderidiviisi "Wiking" komandöriks.

1941. aastal osales Steiner diviisiga lahingutes Ukrainas ja Donbassis ning teenis välja Saksa Risti Kullas. 1942. aasta jaanuaris ülendati ta kindralleitnandiks. Steiner osales lahingutes Kubani steppides ja Kaukaasias. 1942. aasta novembris sai temast III Brandenburgi tankikorpuse juhataja. Vahepeal teenis ta välja Tammelehise Rüütliristi.

1943. aasta veebruarist osales Steiner lahingutes väegrupp Doniga, 1943. aasta maist oli III Germaani Soomuskorpuse ülem. Seejärel suundus ta uue juhitava üksusega lahingutesse Leningradi ees, Narvas ja Eestis. 1944. aasta jaanuaris taganes III Germaani Soomuskorpus Leningradi alt Narva jõe äärde Panther-liinile, kus moodustati Jaanilinna sillapea ning asuti kaitsele Narva jõe joonel. Veebruarist kuni 25. juulini 1944. aastal peeti raskeid kaitselahinguid Narva jõel ja Jaanilinna sillapeal, kust taanduti Tannenbergi liinile Sinimägedesse. 1944. aasta veebruaris allutati korpusele ka 20. Eesti diviis. Tannenbergi liinil kaitsti rinnet Sinimägede lahingus ja selle ümbruses kuni 19. septembrini. Korpus allus 1944. aastal Eestis toimunud kaitselahingute ajal armeegrupile "Narva".

Felix Steineri sõnum eestlastele Eestist taandudes: "Ein Volk stirbt nicht solange seine Intelligenz am Leben bleibt."[9]("Rahvas ei sure, kuni ta intelligents jääb ellu.")[10] Pärast seda lauset Sinkale käskis Steiner panna kõik haritlased, kes kätte saadakse ning kes ise sellega nõus on, laevadele. Ta käskis kokku koguda ka eesti noori ning viia neid kindlasse kohta: "Vedage kõik, kes tahavad kaasa tulla, rannikumaanteed pidi lõunasse."[11]

1945. aasta jaanuarist oli Felix Steiner 11. armee ülemjuhataja, võitles Pommeris ja Oderil. 1945. aasta aprillist oli ta III SS tankikorpuse komandör ning samal ajal ka lühiajaliselt armeegrupi Steiner ülemjuhataja, osaledes lahingutes Berliinist põhjas ja Mecklenburgis.

3. maist 1945. aastal oli Steiner inglise sõjavangis. Ta vabastati 27. aprillil 1948. aastal.[12] Hiljem kirjutas Steiner mitu raamatut. Pärast sõda oli ta kirjavahetuses Harald Riipaluga,[13]kellele oli andnud 1944. aasta augustis Rüütliristi.[14]

1950. aastail oli Steiner juhtivatel ametikohtadel organisatsioonides, mida rahastas Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA). Info avaldati 2006. aastal.[15]

Felix Steiner on maetud Perlacher Forsti kalmistule Münchenis.[16][17]

TeosedRedigeeri

  • "Die Wehridee des Abendlandes" (1952)
  • "Von Clausewitz bis Bulganin" (1956)
  • "Die Freiwilligen, Idee und Opfergang" (1958; eesti keeles 1999 Sirje Annisti tõlkes "Relva-SS vabatahtlikud" ISBN 9985-66-119-2)
  • "Die Armee der Geächteten" (1963)

Felix Steiner ja SoomeRedigeeri

3. juunil 1943. aastal pidas Felix Steiner Tamperes saksakeelse kõne.[18] Kõne tõlgiti kohapeal ka soome keelde.

Steiner suhtles maailmakuulsa Soome matemaatiku Rolf Nevanlinnaga.[19][20]

Felix Steiner viibis Soomes ka pärast sõda. 1956. aasta augustis külastas ta seal oma vanu relvavendi. Külastuse lõpupidu toimus Katajanokkas ohvitseride kasiinos. Peost võttis osa palju endiseid SS-vabatahtlikke.[21]

AutasudRedigeeri

10. augustil 1944. aastal anti Felix Steinerile lisaks tammelehtedega Raudristi Rüütliristile juurde ka mõõgad, ta oli selle autasu 86. kavaler. Felix Steinerit autasustati Soome Vabadusristiga,[22] paljudel fotodel on risti ka näha. Sellisel juhul kandis Steiner Soome Vabadusristi Rüütliristi all.[23][24]

Eelnev:
puudub
2. SS-Soomusdiviis Das Reich komandör
juuni 19361. detsember 1940
Järgnev:
puudub
Eelnev:
puudub
5. SS-Soomusdiviis "Wiking" komandör
1. detsember 19401. mai 1943
Järgnev:
SS-Obergruppenführer Herbert Gille
Eelnev:
puudub
III Germaani Soomuskorpuse komandör
1. mai 1943 – oktoober 1944
Järgnev:
SS-Obergruppenführer Georg Keppler
Eelnev:
puudub
11. SS-Panzerarmee komandör
28. jaanuar 19458. mai 1945
Järgnev:
8. mail 1945 pandi relvad maha

FilmidesRedigeeri

Berliini lahingust rääkivates filmides osaleb Felix Steiner nähtamatuna. Just tema tõttu satub Adolf Hitler raevu filmis "Allakäik".[25]

ViitedRedigeeri

  1. http://www.pfaenders.com/html/salzburger_expulsion.html vaadatud 02.04.2018
  2. http://warfarehistorynetwork.com/daily/wwii/waffen-ss-general-felix-steiner/ vaadatud 02.04.2018
  3. Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351
  4. http://www.exulanten.com/eastp2.html vaadatud 05.04.2018
  5. Lucas, James. Hitler's Commanders; German Action in the Field 1939-1945. lk 183
  6. Felix Steiner, "Die Armee der Geächteten". Ishi Press International, New York, 2011, lk 351
  7. http://i60.tinypic.com/14a8n88.jpg tundmatu isiku erapaberitest vaadatud 05.04.2018
  8. https://www.scrapbookpages.com/DachauScrapbook/SScamp/index.html vaadatud 05.04.2018
  9. Steiner, Felix 2007. Die Freiwilligen. lk 281. ISBN 978-3-920722-80-1
  10. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200
  11. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 200
  12. Steiner, Felix 1999. Relva-SS vabatahtlikud. Tallinn, Olion. lk 275
  13. Felix Steiner, "Relva-SS vabatahtlikud". Olion, Tallinn, 1999, lk 9
  14. http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?t=7505&start=15 vaadatud 02.04.2018
  15. https://www.cia.gov/library/readingroom/docs/CLASSEN,%20WILHELM_0045.pdf vaadatud 05.04.2018
  16. https://ww2gravestone.com/people/steiner-felix-martin/ vaadatud 02.04.2018
  17. https://www.findagrave.com/memorial/92968147/felix-martin_julius-steiner vaadatud 02.04.2018
  18. https://yle.fi/aihe/artikkeli/2013/05/31/kun-pyynikin-kentalla-kaikui-sieg-heil vaadatud 02.04.2018
  19. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nevanlinna_rolf vaadatud 06.04.2018
  20. https://www.mathunion.org/imu-awards/rolf-nevanlinna-prize
  21. http://www.veljesapu.fi/pages/Kenraali_Felix_Steiner/3835 vaadatud 05.04.2018
  22. https://de.wikipedia.org/wiki/Kategorie:Träger_des_Finnischen_Ordens_des_Freiheitskreuzes vaadatud 05.04.2018
  23. http://www.mymilitaria.it/liste/images/steinerfoto1.jpg vaadatud 05.04.2018
  24. http://sa-kuva.fi/neo?tem=webneo_image_preview_max&lang=FIN&doc_id=7aa7d2246021411526765019a2f3a357&archive=&zoom=YES vaadatud 05.04.2018
  25. https://www.scribd.com/doc/102530053/Der-Untergang-Hitler-Speech vaadatud 02.04.2018