Fanny Mendelssohn

Saksamaa pianist ja helilooja

Fanny Cäcilie Mendelssohn (hiljem Fanny Hensel; 14. november 1805 Hamburg14. mai 1847 Berliin) oli juudi päritolu Preisimaa pianist ja helilooja. Ta oli helilooja Felix Mendelssohni õde, filosoofi Moses Mendelssohni lapselaps ning filosoofi Paul Henseli ja matemaatiku Kurt Henseli vanaema.

Fanny Hensel
Fanny Hensel 1842. aastal (Moritz Daniel Oppenheimi maal)
Fanny Hensel 1842. aastal (Moritz Daniel Oppenheimi maal)
Sünninimi Fanny Cäcilie Mendelssohn
Sündinud 14. november 1805 Hamburgi Vabalinn
Surnud 14. mai 1847 (41-aastaselt) Berliin, Preisi kuningriik
Päritolu Preisimaa juut
Elukutse helilooja, pianist

ElukäikRedigeeri

 
Fanny Mendelssohn (hilisema abikaasa Wilhelm Henseli visand)

Fanny Mendelssohn sündis Hamburgis, olles perekonna neljast lapsest vanim. Tema mõlemad vanemad olid juudid: isa Abraham, kes lasi end hiljem luteri kirikus ristida ja muutis koos sellega perekonnanime Mendelssohn Bartholdyks, oli kuulus pankur ja filosoofi Moses Mendelssohni poeg ning ema Lea oli ettevõtja Daniel Itzigi lapselaps ja preisi diplomaadi Jakob Salomon Bartholdy õde.[1]

1811. aastal kolis Mendelssohnide pere Berliini. Abraham Mendelssohni pank oli kaasa aidanud Napoleoni süsteemi murdmisele ja perekond, kartes nüüd prantslaste kättemaksu, oli sunnitud Hamburgist lahkuma.[2] Abraham ja Lea Mendelssohn tahtsid, et nende lapsed – Fanny, Felix, Paul ja Rebecka – saaksid parima võimaliku hariduse. Nii saigi Fanny Mendelssohn tolle aja naise kohta erakordselt kõrge muusikalise hariduse, kui klaverimängu õpetas talle Muzio Clementi endine õpilane Ludwig Berger ning kompositsiooni ja kontrapunkti Carl Friedrich Zelter. Nagu Felix, oli Fannygi juba varases nooruses muusikaliselt väga andekas ja hakkas lapsena muusikat kirjutama. Muusikuks saamisel olid tema eeskujudeks vanatädid Fanny von Arnstein ja Sarah Levy. Mõlemad olid suured muusikaarmastajad, neist esimene oli Mendelssohnide kodus toimunud tuntud salongiõhtute patroon ning viimatimainitu andekas ja haritud pianist ning Wilhelm Friedemann Bachi õpilane.[3]

Mendelssohn kasvas üles haritud keskkonnas. Sageli nende Berliini kodu külastanud inimeste seas oli kunstnikke, muusikuid ja teadlasi, sealhulgas Wilhelm ja Alexander von Humboldt ning Rebecka hilisem abikaasa, matemaatik Gustav Dirichlet.[4] Sarah Rothenburg on kirjutanud nende majapidamise kohta: "Euroopa tuli nende elutuppa.“[5] Samuti Mendelssohnide maja tihti külastanud muusikud Ignaz Moscheles ja söör George Smart olid mõlemast lapsest võrdselt vaimustatud, kuid isa Abraham pidas algselt muusikaliselt lootustandvamaks hoopis Fannyt. Seepärast ei soovinud ta, et Felixist saaks elukutseline muusik.[6] Hiljem Abrahami arvamus muutus: arvestades tolleaegset naiste positsiooni ja pea olematult võimalust muusikuna läbi lüüa, toetas ta küll Fanny muusikaõpinguid, kuid ei tahtnud, et ta hakkaks elukutseliseks heliloojaks või pianistiks. Abraham kirjutas 1820. aastal Fannyle: "Muusikast võib saada ehk tema (Felixi) elukutse, kuid sind saab ja peab see vaid ehtima, mitte olema sinu eksistentsi ja tegevuse alus."[7] Felix oli see-eest palju toetavam: ta soovitas õele teha karjääri nii helilooja kui ka interpreedina, kuid igaks juhuks palus, et Fanny ei kasutaks teoste avaldamisel oma pärisnime.[8] Õved seadsid koos Fanny kirjutatud laule ning Felix avaldas need enda nime all.[3]

 
Fanny Henseli haud

Kuigi Fanny Mendelssohn kirjutas innukalt muusikat ja mängis hästi klaverit, ei saanud temast elukutselist muusikut. Siiski kanti tema töid kontsertidel ette. Peamiselt juhtus see nende kodus toimunud "Pühapäevakontsertide" ("Sonntagskonzerte") sarjas, kus põhiliselt kõlasidki kõrvuti Fanny ja Felixi tööd. Kontserdisarja oli algatanud heliloojate isa Abraham, hiljem võttis korraldamise enda peale Fanny ise. Pianistina andis ta oma ainsa avaliku kontserdi suurel laval 1838. aastal, kui ta oli venna Esimese klaverikontserdi solistiks. Alles 1846. aastal otsustas Fanny Mendelssohn esmakordselt avaldada oma teoseid enda nime all. Nendeks olid tema laulud oopusenumbriga 1.[3]

1821. aastal kihlus Fanny Mendelssohn maalikunstnik Wilhelm Henseliga, kuid tüdruku ema vastuseisu tõttu muutus abiellumine võimatuks. Viimane keelas neil lausa omavahelise kirjavahetuse, kui Hensel Itaaliasse kolis. Kui mees 1828. aastal Itaaliast tagasi tuli, kohtusid Fanny ja Wilhelm esimest korda üle pika aja ning pärast isa soovitust abiellusid nad 1829. aastal. Vaatamata abielule ei lahkunud Fanny oma vanemate korterist ja jäi sinna elama kuni surmani. Aasta pärast pulmi sündis nende ainus laps Sebastian Ludwig Felix Hensel, kusjuures nime pani Fanny oma lemmikheliloojate – Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni ja Felix Mendelssohni järgi.[9]

Fanny Hensel suri Berliinis 1847. aastal pärast mitut insulti. Tema mõlemad vanemad ja vanaisa Moses olid kõik surnud samal põhjusel, samal põhjusel suri kõigest kuus kuud hiljem ka tema vend Felix.[10] Enne seda jõudis Felix Mendelssohn kirjutada õe mälestuseks keelpillikvarteti nr 6.[11]

HeliloomingRedigeeri

Vaata ka Fanny Mendelssohni teoste täielikku loetelu ingliskeelses Vikipeedias

Fanny Mendelssohn kirjutas kokku 466 helitööd. Peaaegu kogu tema heliloomingu moodustavad laulud ja klaverimuusika. Osa tema lauludest avaldati algselt Felix Mendelssohni nime all, nii ei teadnud ka Suurbritannia kuninganna Victoria, et tema lemmiklaulu "Itaalia" on kirjutanud Fanny, mitte Felix Mendelssohn. Laululisus kandus üle tema klaverimuusikassegi. Osa tema klaveriloomingust kannab nime "Laulud klaverile" ("Lieder für Klavier"), mis oli eeskujuks Felix Mendelssohnile, kui ta kirjutas oma kuulsad "Sõnadeta laulud". Üks tuntumaid teoseid Fanny klaveriloomingust on klaveripalade tsükkel "Aasta" ("Das Jahr"), mis koosneb 12 palast – iga pala kannab ühe kuu nime.[3] Ülejäänud loomingust on tuntud veel klaveritrio d-moll,[12] kantaadid ja väike hulk orelimuusikat.[13]

Mittetäielik teoste loeteluRedigeeri

Teosed oopusenumbritegaRedigeeri

Berliini kirjastuses Bote & Bock ilmusid 1846. aasta jõuludeks kolm vihikut valitud teostega:

  • "Kuus laulu häälele klaveri saatel" ("Sechs Lieder für eine Singstimme mit Begleitung des Pianoforte"), op 1
  • "Neli laulu klaverile" ("Vier Lieder für das Pianoforte, vol. 1"), op 2
  • "Aialaulud. Kuus laulu sopranile, aldile, tenorile ja bassile" ("Gartenlieder. Sechs Gesänge für Sopran, Alt, Tenor und Baß"), op 3

1847. aastal avaldati kaks vihikut (op 4 ja 5) kirjastuses A. M. Schlesinger ja üks vihik kirjastuses Bote & Bock (op 6):

  • "Kuus meloodiat klaverile" ("Six Mélodies pour le Piano, vol. 1"), op 4
  • "Kuus meloodiat klaverile" ("Six Mélodies pour le Piano, vol. 2"), op 5
  • "Neli laulu klaverile" ("Vier Lieder für das Pianoforte, vol. 2"), op 6

1850. aastal ilmus postuumselt veel teoseid neljas köites Leipzigi kirjastuses Breitkopf & Härtel:

  • Neli laulu klaverile (Vier Lieder für das Pianoforte), op 8
  • Kuus laulu klaveri saatel (Sechs Lieder mit Begleitung des Pianoforte), op 9
  • Viis laulu klaveri saatel (Fünf Lieder mit Begleitung des Pianoforte), op 10
  • Trio klaverile, viiulile ja tšellole (Trio für Pianoforte, Violine und Violoncell), op 11

Teosed oopusenumbritaRedigeeri

VokaalmuusikaRedigeeri
  • suur hulk laule
  • kooriteoseid klaverisaatega ja a cappella
  • kantaadid "Kiidulaul" ("Lobgesang"), "Hiiob" ("Hiob") ja "Kooleramuusika" ("Choleramusik")
  • dramaatiline pilt "Hero ja Leandros" ("Hero ja Leander")
  • "Stseen Faust II-st naiskoorile ja sopranile klaveri saatel"
InstrumentaalmuusikaRedigeeri

Hilisemad austusavaldusedRedigeeri

Fanny Henseli järgi on nimetatud Berliini Muusikakool (Musikschule Fanny Hensel)[14], samuti tänav (Fanny-Hensel-Weg) ja algkool (Fanny-Hensel-Grundschule) Berliinis Kreuzbergi linnaosas.[15] Berliini Liidunõukogu hoonele Leipzigi tänaval, kus kunagi asus Mendelssohnide maja, on püstitatud mälestustahvel Fanny ja Felix Mendelssohnile.[16] Fanny ja Felixi mälestustahvel on püstitatud ka Hamburgi Ludwig-Ehrhardt-Straßele, kus asus nende praeguseks sõjas hävinud sünnikodu.[17]

Eric Elsti poolt 16. augustil 1990 avastatud asteroid nr 9331 kannab nime Fannyhensel.[18]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Todd 2003, lk 27-29
  2. Mercer-Taylor 2000, lk 1
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Citron (Grove Music Online)
  4. Todd 2003, lk 165, 92
  5. Mercer-Taylor 2000, lk 29
  6. Brown 2003, lk 115
  7. Hensel 1884, lk 82
  8. Mendelssohn 1864, lk 113
  9. Jill Halstead 1998, "Fanny Mendelssohn: Her Life and Music"
  10. Sterndale Bennett 1955, lk 376
  11. "Felix Mendelssohn (1809-1847) String Quartet Op. 44 No.2 in E minor (1837)" (PDF). StringsAttachedMusic.org.uk. Vaadatud 23-09-2012. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  12. "Category Fanny Hensel". International Music Score Library Project. Vaadatud 23-09-2012. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  13. "Kantaten von Fanny Hensel & Felix Mendelssohn und die Orgelwerke von Fanny Hensel". Muziekweb.nl. Vaadatud 23-09-2012. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  14. "Musikschule Fanny Hensel". Berlin.de. Vaadatud 23-09-2012. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  15. "Fanny-Hensel-Grundschule kodulehekülg". Vaadatud 23-09-2012. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  16. Pressiteade. "Bundesratpräsident Klaus Wowereit würdigt Konrad Adenauer, Felix Mendelssohn Bartholdy und Fanny Hensel". Vaadatud 23-09-2012. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |accessdate= (juhend)
  17. "Falsche Note auf dem Mendelssohn Gedenkstein". Hamburger Abendblatt. 13-02-2008. Vaadatud 23-09-2012. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= ja |Aeg= (juhend)
  18. 9331 Fannyhensel (1990 QM9) Jet Propulsion Laboratory

AllikadRedigeeri

  • Brown, Clive (2003). "A Portrait of Mendelssohn". New Haven, London. ISBN 9780300095395.
  • Citron, Marcia J. "Mendelssohn, Fanny". Grove Music Online. Oxford University Press. Grove Music Online (nähtav vaid registreeritud kasutajatele)
  • Halstead, Jill (1998). "Fanny Mendelssohn: Her Life and Music"
  • Hensel, Sebastian. (1884) The Mendelssohn Family 1729-1847. London: Sampson Low.
  • Mendelssohn Bartholdy, Felix. (1864) Letters of Felix Mendelssohn Bartholdy from 1833 to 1847, toimetanud Mendlessohn Bartholdy, Paul; inglise keelde tõlkinud Wallace, Lady. London: Longman Green.
  • Mercer-Taylor, Peter (2000). "The Life of Mendelssohn". Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0521639727.
  • Sterndale Bennett, R., "The Death of Mendelssohn", 'Music and Letters' vol 36 nr 4, Oxford, 1955
  • Todd, R. Larry (2003). "Mendelssohn – A Life in Music". Oxford, New York: Oxford University Press. ISBN 0195110439.

VälislingidRedigeeri