Eesti: Viljandi Jaani kirik, vana frantsiskaanlaste kloostrikirik. Ehitatud aastatel 1466- 1472. Frantsisklased asutasid Viljandis ka kooli aastal 1500. Frantsisklaste kloostri tegevuse lõpetas Viljandi komtuur Wilhelm von Fürstenberg aastal 1560 .Suvel 1560 saabusid Viljandi alla Vene väed ja. pärast pikemat piiramist vallutati nii linn kui ka ordulinnus. Põles maha linna turuplatsi ääres asunud Pühale Johannese ja Pühale Clarale pühitsetud kolmelööviline kihelkonnakirik. Aastal 1582 Jam Zapolski vaherahu põhjal lahkusid venelased Viljandist ja linn läks katoliiklastest poolakate kätte, kes hakkasid taastama linna ja kihelkonna usuelu. Aastatel 1600-1624 oli Viljandi Poola-Rootsi vaheliste sõdade keerises ning lahingud muutsid linna ja linnuse rusuhunnikuks. Võitsid rootslased. Alustati endise kloostrikiriku taastamist Viljandi kihelkonna protestantlikule kogudusele. Taas sai Jaani kirik kannatada Põhjasõjas. Eestimaa läks Vene riigi koosseisu aastal 1710. Uuesti algas kiriku taastamine ning 18. sajandil II poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse tornikiivri. Kirik põles aastal 1811. Siis ehitati praegune hilisbarokne tornikiiver aastal 1815. Sellisena on kirik säilinud tänase päevani. Aga Jaani kirik jäi linna- ja maakogudusele kitsaks ja kavandati ehitada uus kirik. Viljandi kihelkonna maakogudusele ehitati Pauluse kirik aastatel 1863-66. 1952. aastal suleti kirik nõukogude võimu poolt. Restaureeriti 1980-ndatel aastatel kui kontsertsaali. Jaani kirik taaspühitseti 1992.