McDonnell Douglas F-4 Phantom II
Ameerika Ühendriikide õhuväe F-4E heitmas 227-kilogrammiseid Mark 82 pomme | |
Tüüp | Mitmeotstarbeline hävituslennuk |
---|---|
Tootja | McDonnell Douglas (algselt McDonnell Aircraft) |
Disainer | David S. Lewis jun |
Esmalend | 27. mai 1958 |
Võeti kasutusest |
Suurbritannia merevägi 1977 Suurbritannia õhuvägi 1992 USA merejalavägi 1992 Iisrael 2004 |
Hetkeseis | 1100 kasutusel mehitatud ja mehitamata sihtmärkidena kasutamiseks, eri riikide relvastuses |
Põhikasutajad | USA |
Muud kasutajad |
Saksamaa Türgi Hispaania |
Tootmisaastad | 1958–1981 |
Toodanguarv | 5195 |
Ülevaade
muudaMcDonell Douglas F-4 Phantom II on Ameerika Ühendriikide kahekohaline kahe mootoriga mitmeotstarbeline hävituslennuk, mis loodi algselt USA mereväe jaoks. Esmalend toimus 27. mail 1958. F-4 võeti kasutusele 1961. aastal USA mereväes, merejalaväes ja 1963. aastal USA õhuväes. [1]
Phantomil oli tähtis roll Vietnami sõjas, kus see lennukitüüp lasi alla kõige rohkem vastase lennukeid. Samuti püstitas Phantom ajavahemikus 1950–1969 16 maailmarekordit.[2]
Phantomit kasutati Vietnami sõjas, Araabia-Iisraeli konfliktides ja esimeses lahesõjas. Lennukit kasutati lisaks USAle kokku 11 riigis. Samuti on F-4 ainuke lennukitüüp, mida on kasutanud nii USA mereväe demolennutiim Blue Angels kui ka USA õhuväe demolennutiim Thunderbirds.[1]
Üks F-4C Phantom II kuulub ka Eesti Lennundusmuuseumi kollektsiooni.
Arendus
muudaF-4 arendus algas aastal 1954, kui USA merevägi otsis endale uut ilmastikukindlat hävituspommitajat. 1955. aastal muutus projekti eesmärk. Nüüd soovis USA merevägi kaheistmelist ilmastikukindlat laevastikukaitse püüdurhävitajat, mis suudaks kaitsta Ameerika uut Forrestali klassi lennukikandjate laevastikku Nõukogude pommitajate eest. Eeldati, et tulevikus on infohulk, mida piloot töötlema peab,ühe inimese jaoks liiga suur. Seepärast oli lennukis ka koht RIO (Radar Intercept Officer, ehk sihitusohvitser) jaoks, kes tegeleb lennuki radari ja relvasüsteemidega. Õhuväes oli sama roll WSO (Weapon Systems Officer, relvastuse ohvitser). Lennuk disainiti radarjuhitavate õhk-õhk rakettide kandmiseks, mistõttu puudus esimestel variantidel pardakahur. Alguses oli plaanis teha lennukile vahetatavad ninaosad. Ninaosade vahetus oleks võimaldanud standardse F-4 tüüpi lennuki muuta kiirelt luurevahenditega RF-4 tüüpi lennukiks. Seda ideed lõpuks ei rakendatud. Esimesed lennumasinad jõudsid mereväe üksustesse aastal 1961, tähistusega F-4B. Õhuväkke jõudsid F-4C aastal 1963. Õhuväkke jõudsid hävitajad lähtuvalt USA kaitseministri Robert McNamara programmist, mille järgi pidid merevägi ja õhuvägi kulude vähendamiseks käitama sama tüüpi lennukeid. Õhuväe Phantom oli mereväe versiooniga võrreldes paremini kohandatud ründemissioonideks ja sellel oli võimsamad mootorid, kuid üldplaanis oli tegu sama lennukiga. [3]
Variandid
muudaF-4A – esimene seeriaviisiliselt valmistatav lennuk;
F-4B – esimene seeriatoodangus variant, mõeldud USA mere- ja merejalaväele 79-GE-8A või J79-GE-8B turboreaktiivmootoritega;
F-4J – F-4B uuendatud versioon. Parem ründevõimekus ja kohandatus lennukikandja jaoks;
F-4N–tugevdatud konstruktsiooniga ja uuendatud avioonikaga F-4B edasiarendus USA mereväe jaoks;
F-4S – muudetud F-4J;
F-4C – F-4B variant USA õhuväele, alguses tähistusega F-110A. Mootoriteks J79-GE-15;
RF-4C – luurelendudeks kohandatud F-4C;
F-4D – F-4C edasiarendus USA õhuväe jaoks. Suures osas sarnane variant, uuendatud radari ja sihitmissüsteemidega;
F-4E – mitmeotstarbeline hävituslennuk USA õhuväele. Lisati eeltiivad, piludega stabilisaatorid, paremad mootorid ja M61A1 20 mm pardakahur. Samuti lisati Target Identification System Electro Optical (TIESO) vastase tuvastamiseks koos parema AN/APQ-120 radariga;
F-4G Wild Weasel – vastase õhutõrje summutamiseks ja hävitamiseks kohandatud F-4E. AN/APQ-120 asendati APR-38 ja hiljem AN/APR-47 radariga. Uue radari süsteemide mahutamise jaoks eemaldati pardakahur. [1]
Praegused kasutajad
muuda· Kreeka [4]
· Iraan [5]
· Türgi [6]
· Lõuna – Korea. [7]
Endised kasutajad
muuda· Ameerika Ühendriigid
· Egiptus
· Iisrael
· Saksamaa
· Jaapan
· Hispaania
· Suurbritannia
· Austraalia. [8]
Tehnilised andmed
muudaTiivaulatus – 11,7 m
Pikkus – 19,2 m
Lennuki kõrgus – 4,96 m
Tiiva pindala – 49,2 m
Noolsusnurk mööda ¼ kõõlu – 45 kraadi
Lennuki tühimass – 13 760 kg
Kütuse mass – 6080 kg (F-4E rippkütusepaakides 4000 kg)
Lennuki stardimass –
normaalne F-4B – 20 860 kg; F-4C – 20 000 kg; F-4E – 20 800 kg
maksimaalne F-4B – 24 800 kg; F-4E, RF4E, F-4G – 26 330 kg
Mootori tüüp – General Dynamics J79-GE-17
Maksimaalne veojõud, järelpõletita / järelpõletiga – 2 x 53,0/2x79,6 KN, 2x5400/2x8120 kgf
Maksimaalne kiirus –
madalal kõrgusel – 1200 km/h (648 kn) (M = 1,15)
suurel kõrgusel – 2300 km/h (1241 kn) (M = 2,2)
Maksimaalne tõusukiirus F-4B – 245 m/s
Praktiline lennulagi F-4E puhul – 16 600 m (54 450 ft)
Praktiline lennukaugus – F-4B – 2380 km (1285 nm), F-4E – 2590 km (1398 nm)
Hoojooksu pikkus – 340 m
Pidurdusjooksu pikkus pidurduslangevarjuga – 950 m
Maksimaalne ekspluatatsiooniline ülekoormus – 6,0
Väliste rippsõlmede arv – 9. [2]
Relvastus (F-4E)
muudaÕhk–Maa tüüpi relvastus:
· AGM–65 Maverick
· AGM–62 Walleye
Õhk–Õhk tüüpi relvastus:
· AIM–9 Sidewinder
· AIM–7 Sparrow
Üldotstarbelised pommid:
· Mk–82, 500 lb
· Mk–82 Snakeye
· Mk–84, 2000 lb
· CBU–87
· CBU–89
· CBU–58
· Mk–20
Juhitavad pommid:
· GBU–15
· GBU–12
· GBU–10
· GBU–14
Tuumapommid:
· Mk.43
· Mk.57
· Mk.28
Pardakahur:
· 20 mm M61A1 Vulcan (640 padrunit). [2]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 ‘Phantom II: The St Loius slugger’, in America’s Top Guns, New York: Aerospace Publishing, 1990, pp. 82–90.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 M. Metsa, ‘McDonell Douglas F-4 Phantom II’, in Sõjalennukid, Tallinn: Odamees, 2004, pp. 70–74.
- ↑ S. Joiner, ‘What Couldn’t the F-4 Phantom Do?’, vol. Smithsonian Magazine, Mar. 2015. [Online]. Available: https://www.smithsonianmag.com/air-space-magazine/what-couldnt-f-4-phantom-do-180953944/
- ↑ Greeces Last Phantoms’, key.aero, Oct. 15, 2020. [Online]. Available: https://www.key.aero/article/greeces-last-phantoms
- ↑ M. Carlin, ‘Why Iran Still Flies the Ancient F-4 Phantom Fighter (Made in USA)’, The National Interest, Nov. 29, 2023. [Online]. Available: https://nationalinterest.org/blog/buzz/why-iran-still-flies-ancient-f-4-phantom-fighter-made-usa-207582
- ↑ P. Iddon, ‘F-4 Drop Tank Incident Underscores Turkey’s Need To Replace Its Aging Phantom Fleet’, Forbes, Sep. 08, 2023. [Online]. Available: https://www.forbes.com/sites/pauliddon/2023/09/08/f-4-drop-tank-incident-underscores-turkeys-need-to-replace-its-aging-phantom-fleet/
- ↑ H. Park, ‘South Korean F-4E Phantom II to be retired this yearThis text comes from MILMAG Military Magazine. Read more on:https://milmag.pl/en/south-korean-f-4e-phantom-ii-to-be-retired-this-year/’, MilMag, Jan. 30, 2024. [Online]. Available: https://milmag.pl/en/south-korean-f-4e-phantom-ii-to-be-retired-this-year/
- ↑ G. Goebel, ‘Phantoms in foregin service’, in McDonnel F-4 Phantom. [Online]. Available: https://www.airvectors.net/avf4_4.html