Ava peamenüü

HaridusRedigeeri

Evelin Kõrvits on lõpetanud muusikateooria- ja kompositsioonierialal Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (1995), kus tema loomingu juhendaja oli Alo Põldmäe ning Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse erialal (1999), lõputööks "Eesti muusikaelu ümberkorraldamine Nõukogude okupatsiooni algusaastatel (1940–1941)", juhendaja Toomas Siitan. Muusikaakadeemias võttis Kõrvits kompositsioonitunde Eino Tambergilt.

TegevusRedigeeri

Evelin Kõrvits töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse (1997–2007) ja kompositsiooniosakonna (1998–2007) sekretärina. Alates õpinguperioodist Eesti Muusikaakadeemias on Evelin Kõrvits kirjutanud kontserdikavade jaoks annotatsioone ning hooajast 2004/2005 töötab ta Eesti Kontserdis muusikateadlasena. Tema sulest on ilmunud üle tuhande kontserdiannotatsiooni. Ta on esinenud ettekannetega Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Heliloojate Liidu üritustel. Aastast 1997 on ta tegutsenud ka vabakutselise noodigraafikuna. Evelin Kõrvits on laulnud koorides (Tallinna Raekoja Kammerkoor, Haapsalu Festivali Koor) ning osalenud rahvusvahelises projektikooris EuropaChorAkademie mitme vokaalsümfoonilise suurvormi ettekandel Saksamaal.

Evelin Kõrvits on 1998. aastast Eesti Muusikateaduse Seltsi ja 1999. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige.

Muusika kõrval on talle olulised tegevusalad ka kokandus, aiapidamine, korilus ja ornitoloogia.

LoomingRedigeeri

Tema heliloomingusse kuuluvad peamiselt vaimulikud soolo- ja koorilaulud (umbes 40), mille kõrval ta on kirjutanud ka klaveripalu ja kammermuusikat. Enamik autori kirikumuusikast on sündinud repertuaarivajadusest kahele vokaalkoosseisule, kus ta on aastaid laulnud: kogudustevaheline Credo-Allika kammerkoor (varemalt Credo) ja Tallinna metodisti kiriku juures tegutsev gospelansambel Sela.

Viimastel aastatel on Evelin Kõrvitsa looming jõudnud ka laiema kuulajaskonna ette: üle-eestiliste kirikukooride ja orkestri saatel on see kõlanud näiteks Lootuse Festivalil Saku Suurhallis (2009), Tartu vaimulikul laulupeol (2010), Kristuspäeval Lilleküla staadionil (Kiievi Sümfooniaorkestriga) (2012) ning jõulukontserdil "Immanuel" Tallinna Kaarli ja Tartu Pauluse kirikus (2014). 2014. aastal toimusid kaks kontserti (25. mail Tallinna vanalinna päevade raames Peeter-Pauli kirikus ja 15. juulil XXII Rapla Kirikumuusika Festivalil), kus Credo-Allika kammerkoor ja Collegium Consonante orkester esitasid läbilõike autori loomingust. Kõrvits on tegelenud ka arranžeerimisega, mahukaim töö on olnud Leo Normeti ja Boris Kõrveri opereti "Hermese kannul" arranžeerimine (esiettekanne 2004 Tallinnas).

2015. aasta lõpul ilmus Evelin Kõrvitsa esimene autoriplaat "Nagu liiva mere ääres" 19 teosega, mida esitavad Credo-Allika kammerkoor ja Collegium Consonante orkester, kaastegev on ka vanamuusikaansambel Tuli Taevast ning vokaal- ja instrumentaalsolistid.

VälislingidRedigeeri