Ava peamenüü

Euroopa rändekriis

(Ümber suunatud leheküljelt Euroopa pagulaskriis)
Asüülitaotlejaid 2015. aasta I poolaastal

Euroopa rändekriis (ka Euroopa pagulaskriis) on 2015.–2016. aastal Euroopa Liidu maadesse sisse ning neist läbi rändavate pagulaste ja migrantide arvu järsust tõusust tingitud kriisiolukordade koondnimetus. See on osa suurenenud rändest Euroopa maadesse, mis algas 20. sajandi keskpaigas ning mis on paljudes riikides tekitanud tugevat vastuseisu.[1]

Väljastpoolt Euroopat saabuvate migrantide hulka kuuluvad nii varjupaigataotlejad kui ka majandusmigrandid.[2] Suure rände põhjuseks peetakse kliimamuutusi, muude tegurite hulka kuuluvad ka Euroopa koloniaalajastu järelmõjud, sealhulgas laialdane vaesus ja korruptsioon.[3][4]

Euroopa Komisjoni käsitluses tähistab termin "immigrant" väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimest, kes asub alaliselt elama Euroopa Liidu liikmesriiki vähemalt 12 kuuks. Enamik migrantidest on pärit islamiusulistest maadest Euroopast lõunas ja idas, sealhulgas Lähis-Idast ja Aafrikast.[5] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel oli enamus 2015. jaanuarist 2016. märtsini Vahemere ületanud põgenikest pärit Süüriast (46,7%), Afganistanist (20,9%) ja Iraagist (9,4%).[6][7] Kõige enam taotletakse varjupaika suurtes Euroopa riikides nagu Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa ning tugevama surve all olid Vahemere-äärsed piiririigid, eriti Itaalia ja Kreeka, kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke.

Üle Vahemere Euroopasse saabunud migrantidest 2015. aastal olid 58% üle 18-aastased meessoost isikud (77% kõigist täiskasvanutest), 17% olid üle 18-aastased naised (22% täiskasvanutest) ja ülejäänud 25% moodustasid alla 18-aastased põgenikud.[8]

Süüria ja Iraagi põgenikud Kreeka rannikul

Kuigi rändekriisist räägitakse peamiselt Euroopas, on enim põgenikke vastu võtnud Lähis-Ida ja Aafrika riigid. Kõige rohkem põgenikke on Jordaanias, Türgis ja Pakistanis, vastuvõetud põgenike arvult riikide esikümnes on lisaks Liibanon, Iraan, Etioopia, Keenia, Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Tšaad. Põgenike arvult esimesest kümnest riigist kuus on islamiusulise enamusega.[9]

Eestit rändekriis otseselt ei puudutanud, küll aga leidis see oluliselt kajastamist Eesti meedias. Euroopa rändekava alusel on Eesti ümberasustamise ja -paigutamise raames vastu võtnud 206 rahvusvahelise kaitse saajat[6], aga neist paljud on Eestist lahkunud[10]. Ühtlasi on Eesti panustanud Aafrika toetusfondi ning saatnud teistele riikidele appi piirivalvureid.[11] Eestit on enam mõjutanud Ida-Ukrainas aset leidnud konflikt, millega seoses suurenes rahvusvahelise kaitse taotlejate arv mitmesaja inimeseni[6].

TaustRedigeeri

Aastatel 2010–2013 saabus Euroopa Liitu igal aastal ligikaudu 1,4 miljonit inimest, kusjuures sisserändajate arv oli languses. 2014. aastal hakkas Itaaliasse üle Vahemere saabuma arvukalt immigrante Liibüast, kuid mitmete Euroopa Liidu riikide valitsused keeldusid rahastamast Itaalia merepäästeprogrammi Operation Mare Nostrum, mis asendati 2014. novembris Frontexi Operation Tritoniga. 2015. aasta esimestel kuudel edestas Kreeka saabuvate migrantide arvult Itaaliat ning sama aasta jooksul sai Kreekast põhiline maabumispunkt pagulastele, kes liikusid sealt läbi Balkani riikide edasi mujale Euroopasse, peamiselt Saksamaale ja Rootsi.

Euroopa Liit on rändekriisi püüdnud lahendada, suurendades Vahemere piirivalveoperatsioonide rahastust, luues tegevuskavu inimeste smugeldamisega võitlemiseks läbi selliste programmide nagu sõjaväeline operatsioon Sophia ja pakkudes välja uue kvoodisüsteemi pagulaste ümberasustamiseks erinevatesse Euroopa riikidesse, et vähendada survet piiririikidele ja migrantide peamistele sihtriikidele. Mõned liikmesriigid on taastanud piirikontrolli ka Schengeni alas ning rändekriis on põhjustanud palju pingeid riikide vahel, kes on valmis põgenikke vastu võtma ning riikide vahel, kes on sellele vastu.

 

Vahemere ränne sisendriikide kaupa, 2015-2016 Allikas: UNHCR

2015. aastal saabus üle Vahemere Euroopasse üle miljoni pagulase ning migrandi. Neist 848 000 tuli Kreeka kaudu ning 153 000 maabusid Itaalias.[12] Mere ületamisel hukkus umbes 3735 inimest.[13][14] Eurostati andmetel esitati Euroopa Liidu liikmesriikidele aastal 2015. kokku 1,2 miljonit esmakordset varjupaigataotlust. Suurim hulk asüülitaotlusi riigi elanike arvu kohta esitati 2015. aastal Ungaris, Rootsis ja Austrias. Absoluutarvult esitati enim asüülitaotlusi Saksamaal. 2015. aastal taotlesid Euroopas asüüli 1 294 000 pagulast ning migranti, neist 476 000 Saksamaal.[15] 2016. aasta esimese 20 päevaga maabus Kreekas 35 455 pagulast ning migranti. Ning mere ületusel hukkus 94 inimest.[16] 2016. aastal langes põgenike arv 1,2 miljonilt 364 000-le.[17] Langus jätkus ka 2017. aastal.[18]

AjaluguRedigeeri

Schengeni viisaruum ja Dublini määrusRedigeeri

 
██ Tulevikus Schengeni alaga ühinevad ELi liikmesriigid
██ Avatud piiridega riigid

14. juunil 1985 allkirjastasid 26 Euroopa riiki (22 ELi liikmesriiki 28st ning neli riiki Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonist) Schengeni lepingu, millega kaotati piirikontroll määratletud Schengeni ala riikide vahel, kusjuures ala välispiiriga riigid kohustuvad tagama piirikontrolli. Alas sees paiknevad riigid võivad piirikontrollid taastada ajutiselt kuni kaheks kuuks "avaliku poliitika põhjustel või riikliku julgeoleku tagamiseks".[19]

Dublini määrusega kehtestati Euroopa Liidu liikmesriikide kohustus menetleda rahvusvahelise kaitse taotlusi, et takistada nn "asüüliostlemist", misjuhul esitab isik rahvusvahelise kaitse taotluse korraga mitmele liikmesriigile, et vastu võtta parim pakkumine, ja "asüüliringlust", misjuhul ei võta kaitse taotleja eest vastutust ükski liikmesriik.[20] Kui asjaolud ei määra teisiti (näiteks perekonna taasühinemise puhul), vastutab varjupaigataotleja eest liikmesriik, kuhu isik esimesena sisenes ning kus talt võeti sõrmejäljed. Kui varjupaigataotleja liigub seejärel edasi teise liikmesriiki, võib ta tagasi saata riiki, millesse ta esimesena sisenes. See on Dublini määruse suhtes põhjustanud palju kriitikat alusel, et liiga suur osa vastutusest varjupaigataotlejate eest on Euroopa Liidu välispiiridel paiknevatel riikidel nagu Itaalia, Kreeka või Ungari.[21][22] Aastal 2016 tegi Euroopa Komisjon Dublini määruse muudatusettepaneku.[23] Dublini määruse algse teksti kohaselt pidid vastutuse võtma piiririigid, kuhu saabus suurel hulgal põgenikke. Euroopa Parlamendi seisukoht oli, et Dublini määrus ei ole efektiivne vastutuse ja kohustuste jaotamisel liikmesriikide vahel.[24] Reformi eesmärk oli luua süsteem vastutuskoorma jagamiseks. Muudatusettepanek nägi ette "automatiseeritud keskse süsteemi", mis peaks arvet ELi liikmesriikidele esitatud varjupaigataotluste üle.[25] Lisaks pidi see liikmesriikide SKP alusel tegema kindlaks varjupaigataotlejate arvu, mille riik oleks võimeline vastu võtma. Kui liikmesriigile esitatud taotluste arv ületab 150% selle vastuvõtuvõime määrast, jagataks ülejäänud varjupaigataotlejad liikmesriikide vahel, kus taotlusi on vähem. Kui liikmesriik keeldub varjupaigataotlejaid vastu võtmast, kohustub ta selle asemel panustama 250 000 eurot solidaarsusfondi.[25] Reformi on Euroopa Parlamendis arutatud alates muudatusettepaneku tegemisest 2016. aastal.

Vedaja vastutusRedigeeri

Schengeni leppe artikkel 26 sätestab, et Schengeni viisaruumi reisijaid transportivad isikud/ettevõtted kohustuvad katma isiku tagasisaatmiskulud, kui tema varjupaigataotlus tagasi lükatakse.[26] See on kaasa toonud olukorra, kus ilma viisata migrante ei lubata Schengeni viisaruumi siseneva lennuki või laeva pardale, ning viisata põgenikud langevad inimkaubanduse ohvriks.[27] Euroopa Parlamendi läbi viidud uuringu kohaselt "viib vedajatele Euroopa korravalveteenistuste ülesannete asetamine ning neile trahvide kohaldamine kas kaitse taotlejate täieliku tõkestamiseni või sunnib neid võtma suuremaid riske, reisides illegaalselt".[28]

Kolmandatest riikidest pärit elanikud Euroopa Liidus enne 2015. aastatRedigeeri

 
Kolmandate riikide kodanike sisseränne (roheline)[29],rahvusvahelise kaitse taotlejad (oranž)[30] ja ebaseaduslikult piiri ületanud (sinine)[31] Euroopa Liidus, 2010–2014

Aastal 2014 elas Euroopa Liidu riikides ligikaudu 33 miljonit väljaspool ELi sündinud inimest, kes moodustasid kokku 7% liiduala rahvastikust. Aastatel 2010–2013 sisenes liidumaadesse ligikaudu 1,4 immigranti aastas (varjupaigataotlejaid ja pagulasi arvestamata), kusjuures sisenejate arv oli languses.[32] Enne 2014. aastat said liiduriigid enim varjupaigataotlusi 1992. aastal (672 000), 2001. (424 000) ja 2013. aastal (431 000). Aastal 2014 oli varjupaigataotlejaid 626 000.[33] UNHCRi andmetel oli 2014. aasta lõpuks Euroopa riikidest kõige rohkem pagulasstaatuse saanud inimesi Prantsusmaal (252 264), Saksamaal (216 973), Rootsis (142 207) ja Suurbritannias (117 161). Mitte ükski Euroopa riik ei olnud pagulaste arvu poolest maailma riikide esikümne hulgas.[34]

Globaalne rändekriisRedigeeri

UNHCRi andmetel ulatus põgenike arv maailmas 2014. aasta lõpus 59,5 miljonini, saavutades kõrgeima taseme pärast Teist maailmasõda.[35] Nendest 19,5 miljonit olid pagulasstaatuse saanud isikud (14,4 miljonit UNHCRi mandaadiga, lisaks 5,1 miljonit Palestiina põgenikku UNRWA mandaadiga) ja 1,8 miljonit olid varjupaigataotlejad. Ülejäänud inimesed olid riigisiseselt ümberasustatud isikud (isikud, kes on põgenenud aktiivse sõjategevuse piirkonnast, ent kes on jäänud oma koduriigi piiresse). Rahvuselt oli põgenike hulgas kõige rohkem süürlasi (3,9 miljonit), seljatades afgaanid (2,6 miljonit), kes olid olnud osakaalult põgenike hulgas esikohal viimased 30 aastat. Kuus kümnest peamistest põgenike päritoluriikidest olid Aafrika riigid: Somaalia, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik ja Eritrea.[34]

Kõige enam põgenikke võtsid vastu arengumaad (2014. aasta lõpuks 86% kõigist põgenikest); mõned maailma vähim arenenud riigid pakkusid varjupaika neljandikule kõigist põgenikest üle maailma.[34] Kuigi suurema osa Süüria põgenikest võtsid vastu naaberriigid nagu Türgi, Liibanon ja Jordaania, kasvas aastatel 2011–2015 Süüria päritolu varjupaigataotlejate arv ka Euroopas. 2015. aasta novembri seisuga elas Euroopa riikides (nii ELi liikmesriikides kui ka liitu mitte kuuluvates riikides) kokku 813 599 Süüria pagulast. 57% neist taotlesid kaitset Saksamaalt või Serbialt.[36] Arvuliselt sai 2014. aastal kõige enam varjupaigataotlusi Vene Föderatsioon (274 700).[34]

PõhjusedRedigeeri

Relvastatud konfliktid ja sõjategevusRedigeeri

 
Süüria mässulised pealinnas Damaskuses pärast pommitamist, 2017

Suurem osa Euroopasse saabuvatest pagulastest on Süüria päritolu. Nende sundränne on tingitud kodusõjast Süürias, kus president Bashar al-Asadi sotsiaal-poliitiliselt rõhuv režiim viis valitsusvägede ja valitsusvastaste relvastatud kokkupõrgeteni. Valitsusvastaseid asusid toetama ka välisriikide valitsused (sh USA ja Suurbritannia), eesmärgiga kukutada Süüria valitsus.[37] 2011. aastal avaldasid süürlased Daraa linnas meelt demokraatlike muudatuste toetuseks. President Assad vastas sellele jõuga, mis põhjustas Assadi režiimi vastased meeleavaldused kogu riigis. Ülestõusu püüti maha suruda, ent vastumeetmed põhjustasid veel enam rahutusi. 2011. aasta maikuuks olid tuhanded süürlased kodumaalt põgenenud ning Türgis avati esimesed põgenikelaagrid. 2012. märtsis otsustas UNHCR ametisse nimetada regionaalkoordinaatori Süüria pagulaste abistamiseks, tunnustades ametlikult üha süvenevat kriisi. 2017. aasta detsembriks oli Euroopa Liidu riikidele esitatud kokku miljon varjupaigataotlust, kus taotlejaks oli Süüria päritolu põgenik. 2018. aasta märtsi seisuga oli UNHCRi andmetel maailmas kokku ligikaudu 5,6 miljonit Süüria pagulast.[38]

  Pikemalt artiklis Süüria kodusõda

Maailmas suuruselt teise suurima pagulasrühma moodustavad Afganistani päritolu põgenikud.[39] Enamik neist pagulastest on piirkonnast põgenenud sõja ning tagakiusamise tõttu. Afganistanis on relvastatud konfliktid kestnud peaaegu 40 aastat, alates Nõukogude vägede sissetungist 1979. aastal. Sellest ajast peale on riigis olnud vahelduvad sõjalised konfliktid. Pagulaste arvu tõusu peamiseks põhjuseks peetakse Talibani tegevust Afganistanis. Nende tagasi tõmbumise järel 2001. aastal naasid peaaegu 6 miljonit afgaani pagulast oma kodumaale. Talibani tegevuse taashoogustumise järel 2006. aastal on Afganistanist põgenenud peaaegu 2,5 miljonit inimest. Suurem osa pagulasi asub ümber asunud Pakistani ja Iraani, kuid üha rohkem afgaane taotlevad varjupaika ka Euroopa Liidu maades.[40]

MajanduspagulusRedigeeri

Majanduspagulus on olnud pikka aega globaalne probleem. Majanduspagulane on inimene, kes lahkub oma päritoluriigist paremate elamis- ja töötingimuste otsingul. ÜRO määratluse järgi nimetatakse selliseid isikuid võõrtööjõuks. OECD andmetel on viimase kümne aasta jooksul 70% Euroopa tööjõu arvu kasvust olnud tänu võõrtöölistele. OECD hinnangul on võõrtööjõud kasvava tööturu jaoks ülimalt vajalik, täites 15% uutest töökohtadest kõige kiiremini arenevates sektorites, ning leidnud, et migrantidel pole olnud ühegi riigi SKTle negatiivset mõju.[41]

RändestatistikaRedigeeri

 
Üle Vahemere Euroopasse saabunuid 2014–2016, UNHCRi andmetel[42]

2014Redigeeri

2014. aastal sisenes Euroopa Liitu erakorraliselt kokku 283 532 migranti, kes saabusid peamiselt üle Vahemere või Balkani poolsaare lääneosa kaudu.[43] Euroopasse rännanuist valdav osa saabus esmalt Liibüa kaudu Itaaliasse. 62 000 põgenikku esitasid Itaaliale ka rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid enamik süürlasi ning eritrealasi (kes kokku moodustasid saabunud põgenikest peaaegu poole) jätkasid Itaaliast teekonda teistesse Euroopa riikidesse.[44]

2015Redigeeri

2015. aastal ületas Kreeka saabunud pagulaste arvult Itaalia. Aasta esimese kuue kuu jooksul saabus Euroopasse kokku 137 000 migranti.[45] Frontexi andmetel saabus sama aasta teises pooles ELi rekordarv põgenikke, kokku registreeriti kolmandas kvartalis 615 492 erakorralist piiriületust ning neljandas kvartalis 978 338.[46] IOMi ja UNHCRi hinnangul saabus 2015. aasta jooksul Euroopa Liidu riikidesse kokku üle miljoni põgeniku, ehk neli korda rohkem kui 2014. aastal.[47] Enamus neist (816 752) jõudis Euroopasse Kreeka kaudu.[48]

2016Redigeeri

2016. aasta jaanuaris ja veebruaris sisenes Kreekasse 123 000 migranti. Paranenud ilmaolude tõttu kasvas ka üle Vahemere Itaaliasse saabuvate põgenike arv. Märtsikuus suleti Lääne-Balkani migratsioonitee ja allkirjastati EL-Türgi pagulaslepe ning Kreekasse jõudvate põgenike arv langes 26 460ni.[49] Märtsist oktoobrini saabus Itaaliasse kokku 140 358 põgenikku.[50] Kuigi võrreldes 2015. aastaga langes Euroopasse saabuvate põgenike arv mitu korda, loodi 6. oktoobril 2016 Euroopa Piirivalveagentuur, et aidata pagulaskriisi leevendada.[51]

2017Redigeeri

2017. aastal jätkus saabuvate põgenike arvu langus. IOMi andmetel sisenes Euroopasse 2017. aasta kolmandas kvartalis 146 287 põgenikku, mis oli vähem kui pool samal ajal eelmisel aastal saabunute arvust. Eriti märgatav oli langus üle Vahemere saabuvate põgenike arvus, ent Kreeka kaudu sisenevate isikute arv kasvas. Põgenikke saabus Itaalia asemel ka teistesse lõunapiiririikidesse, näiteks Küprosele ja Hispaaniasse.[52] 2017. veebruaris nõustus Itaalia valitsus andma rahalist abi Liibüa piirivalvele merel. Selle tagajärjel on paljud sealtkaudu Euroopasse tulnud migrandid Liibüasse tagasi saadetud.[53]

VarjupaigataotlusedRedigeeri

Esmakordsete rahvusvahelise kaitse taotluste arv riigiti[54]
Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Kokku
EU28 225 150 263 835 259 400 309 040 335 290 431 090 626 960 1 322 825 1 259 955 705 705 5 033 545
Saksamaa 26 845 32 910 48 475 53 235 77 485 126 705 202 645 476 510 745 155 222 560 1 789 965
Ungari 3175 4665 2095 1690 2155 18 895 42 775 177 135 29 430 3390 282 015
Rootsi 24 785 24 175 31 850 29 650 43 855 54 270 81 180 162 450 28 790 26 325 481 005
Austria 12 715 15 780 11 045 14 420 17 415 17 500 28 035 88 160 42 255 24 715 247 325
Itaalia 30 140 17 640 10 000 40 315 17 335 26 620 64 625 83 540 122 960 128 850 542 025
Prantsusmaa 41 840 47 620 52 725 57 330 61 440 66 265 64 310 76 165 84 270 99 330 551 965
Holland 15 250 16 135 15 100 14 590 13 095 13 060 24 495 44,970 20 945 18 210 177 640
Belgia 15 165 21 615 26 080 31 910 28 075 21 030 22 710 44 660 18 280 18 340 229 525
Suurbritannia - 31 665 24 335 26 915 28 800 30 585 32 785 40 160 38 785 33 780 254 030
Šveits 16 520 15 900 15 425 23 615 28 400 21 305 23 555 39 445 27,140 18 015 211 305
Soome 3670 4910 3085 2915 3095 3210 3620 32 345 5605 4990 62 455
Norra 14 395 17 125 10 015 8990 9675 11 930 11 415 31 110 3485 3520 118 140
Taani 2350 3720 5065 3945 6045 7170 14 680 20 935 6180 3220 70 090
Bulgaaria 745 855 1025 890 1385 7145 11,080 20 365 19 420 3695 62 910
Hispaania 4515 3005 2740 3420 2565 4485 5615 14 780 15 755 31 120 56 880
Kreeka 19 885 15 925 10 275 9310 9575 8225 9430 13 205 51 110 58 650 146 940
Poola 8515 10 590 6540 6885 10 750 15 240 8020 12 190 12 305 5045 91 035
Iirimaa 3855 2680 1935 1290 955 945 1450 3275 2245 2930 18 630
Luksemburg 455 480 780 2150 2050 1070 1150 2505 2160 2430 12 800
Küpros 3920 3200 2875 1770 1635 1255 1745 2265 2940 4600 21 605
Malta 2605 2385 175 1890 2080 2245 1350 1845 1930 1840 16 505
Tšehhi 1645 1235 775 750 740 695 1145 1515 1475 1445 9975
Rumeenia 1175 960 885 1720 2510 1495 1545 1260 1880 4815 13 430
Portugal 160 140 155 275 295 500 440 895 1460 1750 4320
Island 70 35 40 75 115 125 170 345 1125 1085 2100
Läti 55 60 65 340 205 195 375 330 350 355 1975
Slovakkia 895 805 540 490 730 440 330 330 145 160 4705
Leedu 520 450 495 525 645 400 440 315 430 495 4220
Sloveenia 255 190 240 355 295 270 385 275 1310 1475 3575
Eesti 15 40 35 65 75 95 155 230 175 190 885
Horvaatia - - - - - 1,075 450 210 2225 975 3960
Liechtenstein 20 280 105 75 70 55 65 150 80 150 900
Kokku 256 155 297 175 284 985 341 795 373 550 464 505 662 165 1 393 875 1 291 785 728 470 5 365 990

Poliitiline reaktsioon ja seisukohadRedigeeri

 
Angela Merkelit on põgenikele Saksamaa piiride avamise eest palju kritiseeritud

Rändekriis on Euroopa riikide meedias leidnud laialdast kajastust ning põhjustanud nii poliitilisel tasandil kui ka ühiskonnas palju vastasseise. Sloveenia sotsioloog ja filosoof Slavoj Žižek on rändekriisi ümbritsevat debatti nimetanud "topeltultimaatumiks": ühel pool on need, kes pooldavad Euroopa piiride avamist põgenikele, teisel need, kes arvavad, et piirid tuleks täielikult sulgeda.[55]

Euroopa RahvaparteiRedigeeri

Euroopa migratsiooni, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos avaldas seisukohta, et "Euroopa Komisjoni liikmed ei hooli rändekriisiga tegelemisel oma poliitilisest imagost, kuna nad on valitud viieks aastaks, et teha oma tööd visiooni, vastutustunde ja pühendumusega, ning nende tegutsemise eesmärk ei ole lihtsalt saada uuesti valituks", ning kutsus Euroopa Liidu liikmesriikide juhte üles samuti keskenduma kriisile ning mitte muretsema valimiste pärast.[56]

31. augustil 2015 hoiatas Saksamaa kantsler Angela Merkel, et Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline reisimisvabadus satub ohtu, kui riigid ei suuda kriisiga tegelemise osas kokkuleppele jõuda.[57]

Endine Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy võrdles ELi pagulaskriisi tegevuskava "katkise toru parandamisega, kandes vett mööda maja laiali ja jättes lekke puutumata".[58] Sarkozy kritiseeris teravalt ka Merkeli otsust lubada kümneid tuhandeid pagulasi Saksamaale siseneda, öeldes, et see tõmbab Euroopasse veelgi migrante, kellest suur osa satuks "vältimatult" Prantsusmaale ELi-sisese vaba liikumise ning Prantsusma sotsiaalkindlustussüsteemi tõttu. Sarkozy on ka nõudnud Schengeni ala viisavabadusleppe muutmist selliselt, et ka Schengeni ala sees oleksid riiklikud piirikontrollid.[59]

Euroopa SotsiaaldemokraadidRedigeeri

Endine Itaalia peaminister ja Itaalia Demokraatide peasekretär Matteo Renzi on öelnud, et Euroopa Liidul peaks olema ühtne poliitika rahvusvahelise kaitse andmiseks.[60] Prantsusmaa peaminister aastatel 2014–2016, Manuel Valls Prantsusmaa Sotsialistlikust Parteist toetas seda seisukohta, öeldes, et Euroopa Komisjon, liikmesriigid ning ka kandidaatriigid peavad tegema tihedat koostööd.[61] Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Sergei Stanišev sõnas:

„Praegu on maailmas rohkem inimesi, kes on olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma, kui neid oli Teise maailmasõja ajal. Paljud hukkuvad teel Euroopasse, mõned ka Euroopa pinnal. Sotsiaaldemokraatidena on solidaarsus see, mis meie perekonda siin koos hoiab. Meil on vaja püsivat üleeuroopalist süsteemi, et jagada varjupaigataotlejad õiglaselt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ära. Sõda, vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus on globaalsed probleemid, mitte kohalikud pisiasjad. Kui me nende probleemidega vastavalt ei tegele, ei saa me inimestele keelata soovi leida parem tulevik ohutumas keskkonnas.“
[62]

EuroskeptikudRedigeeri

Rändekriisi tagajärjel on tõusnud euroskeptiliste poliitikute ja erakondade toetus üldiselt. Nigel Farage, EL-i vastase Suurbritannia Iseseisvuspartei endine esimees, oli Euroopa Liidu ja eriti Saksamaa tegevuse suhtes ülikriitiline, kuna need olevat "andnud põgenikele põhjust mis tahes teid pidi Euroopasse tulemiseks", mis tähendab suuremat teel hukkunute arvu. Ta hoiatas ka, et islamistid võivad olukorda ära kasutada ning põgenike seas varjatult Euroopasse tungida.[63]

Prantsuse partei Rahvusrinne esinaine Marine Le Pen kritiseeris samuti Saksamaa tegutsemist kriisis, öeldes, et Saksamaa püüdvat ka ülejäänud Euroopa Liidule oma immigratsioonipoliitikat peale suruda ning et Saksamaa võtvat tohutul hulgal pagulasi vastu ainult soovist tuua riiki odavat tööjõudu. Viimane etteheide oli tingitud sellest, kui Saksamaal puhkes debatt selle üle, kas pagulastele peaks kehtima miinimumpalga erandi, mis tähendaks seda, et varjupaigataotlejatele ja pagulastele võidaks maksta mis tahes töö eest alla riikliku miinimumpalga.[64]

Hollandi Vabadusepartei juht Geert Wilders nimetas põgenike voolu Euroopasse "islamiinvasiooniks", rääkides Hollandi parlamendis toimunud küsitluse ajal "noorte kahekümnendates aastates meeste massidest, kes üle Euroopa laulavad "Allahu Akbar". Ka ei pidanud ta Balkani kaudu Euroopa Liitu saabunud põgenikke "tõelisteks pagulasteks", öeldes: "Türgi, Kreeka, Makedoonia ja Serbia on täiesti ohutud riigid. Sealt veel edasi liikuvad inimesed otsivad ainult toetusraha ja maja."[65]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Construction, Robustness Assessment and Application of an Index of Perceived Level of Socio-economic Threat from Immigrants: A Study of 47 European Countries and Regions", Social Indicators Research.
  2. UNHCR viewpoint: ‘Refugee’ or ‘migrant’ – Which is right?
  3. Europe won’t resolve the ‘migrant crisis’ until it faces its own past, The Conversation, 01.09.2015
  4. Want To Reduce Migration? Spend Money On Climate Change, Not Border Security, Forbes, 30.11.2018
  5. Europe's Migration Crisis, Välissuhete Nõukogu koduleht, vaadatud 11.02.2019
  6. 6,0 6,1 6,2 "Teadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisile" ERR Novaator, 15. oktoober 2018
  7. "Monthly Arrivals by Nationality to Greece, Italy and Spain", UNHCR, vaadatud 11.02.2019
  8. "Over 1 million arrivals in Europe by sea: UNHCR", Business Standard, 30.12.2015
  9. "Ten countries host half of world's refugees: report" Al Jazeera, 04.10.2016
  10. "Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist" ERR, 18. oktoober 2017
  11. "Kasemets: EL-i rändekriisi uued tingimused Eestile lisakulu ei too" ERR, 29. juuni 2018
  12. Mehr als eine Million Flüchtlinge übers Mittelmeer gekommen. In: Ostsee-Zeitung. 3. jaanuar 2016
  13. Westdeutsche Allgemeine Zeitung online, 1,1 Millionen Flüchtlinge kamen 2015 nach Deutschland. 30. detsember 2015.
  14. unhcr.org 30. detsember 2015: Over one million sea arrivals reach Europe in 2015
  15. BBC, Migrant crisis: Migration to Europe explained in seven charts, 18. veebruar 2016
  16. Schutz der europäischen Außengrenzen. Athen: "Sollen wir Menschen ertrinken lassen?" Offizielle Homepage der heute-Nachrichten, vaadatud 23. jaanuar 2016.
  17. "Number of refugees reaching Europe plunged in 2016" Al Jazeera, 06.01.2017
  18. "Half as many migrants landed in Europe in 2017 as 2016: IOM" Reuters, 05.01.2018
  19. "Schengen: Controversial EU free movement deal explained" BBC News, 14.09.2015
  20. "EU floats new asylum system, seeks to stop 'asylum shopping'" Fox News, 13.07.2016
  21. "EU legal framework on asylum and irregular immigration 'on arrival'" Euroopa Parlamendi uuringuteenistus
  22. "Asylum in the EU: Facts and Figures" Euroopa Parlamendi uuringuteenistus
  23. "Communication from the Commission to the European Parliament and the Council" 04.06.2016
  24. "EU Legislation in Process: Reform of the Dublin System"
  25. 25,0 25,1 "Addressing Migration in the European Union: Selected publications by the European Parliamentary Research Service"
  26. "Carrier sanctions" Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu, arhiivikoopia originaalist 10.03.2016
  27. "Refugee crisis: Smugglers offer 'Bad weather discount' to migrants" International Business Times, 25.10.2015
  28. "Analysis of the external dimension of the EU's asylum and immigration policies" Euroopa Parlamendi uuring
  29. "Immigration in the EU", Euroopa Komisjon
  30. "Asylum and first time asylum applicants by citizenship, age and sex Annual aggregated data (rounded)", EUROSTAT
  31. "Annual Risk Analysis 2015", Frontex
  32. "Trends in International Migrant Stock: The 2013 Revision", ÜRO raport
  33. Asylum statistics EUROSTAT
  34. 34,0 34,1 34,2 34,3 "UNHCR Global Trends –Forced Displacement in 2014", UNHCR raport 18.06.2018
  35. "The Global Refugee Crisis, Region by Region", The New York Times, 26.08.2015
  36. "Syria Regional Refugee Response" UNHCR
  37. "C.I.A. Arms for Syrian Rebels Supplied Black Market, Officials Say" The New York Times, 26.06.2016
  38. "Situation Syria Regional Refugee Response" UNHCR, vaadatud 12.02.2019
  39. "Afghanistan" UNHCR koduleht, vaadatud 12.02.2019
  40. "Afghanistan: What you need to know about one of the world's longest refugee crises" Rescue.org, 08.09.2016
  41. "Migration Policy Debates" Migration, OECD 2014. Vaadatud 12.02.2019
  42. "Refugees/Migrants Emergency Response - Mediterranean" UNHCR
  43. Migratory Map Frontex, 02.02.2015
  44. "The sea route to Europe: The Mediterranean passage in the age of refugees" UNHCR, 01.07.2015
  45. "Mediterranean Crisis 2015 at six months: refugee and migrant numbers highest on record" UNHCR, 01.07.2015
  46. FRAN Quarterly, Frontex
  47. "EU gets one million migrants in 2015, smugglers seen making $1 billion" Reuters, 22.12.2015
  48. "Irregular Migrant, Refugee Arrivals in Europe Top One Million in 2015: IOM" IOM, 22.12.2015
  49. "Europe Tries to Shut Down Routes as Migrant Flow Intensifies" The New York Times, 11.03.2016
  50. "UNHCR Refugees/Migrants Response - Mediterranean" UNHCR
  51. "Frontex - News - European Border and Coast Guard Agency launches today" arhiivikoopia originaalist tehtud 09.10.2017
  52. "Migration Flows to Europe - Quarterly Overview" IOM, oktoober 2017
  53. "Migrants deaths in Mediterranean reach record percentage" The Iris Times
  54. Asylum and first time asylum applicants by citizenship, age and sex Annual aggregated data (rounded) Eurostat, viimati uuendatud 26.04.17
  55. Žižek, S. Against the Double Blackmail. London: Allen Lane, 2006
  56. "Cost of migration crisis means nothing to us, says top EU official" The Telegraph, 28.09.2015
  57. "Migrant Crisis Tests Core European Value: Open Borders" The New York Times, 31.08.2015
  58. "Nicolas Sarkozy compares EU migrant plan to 'fixing a burst water pipe with water'" The Telegraph, 19.06.2015
  59. "Crise des migrants : le plan de Sarkozy" Le Figaro, 10.09.2015
  60. "Migrant crisis: Austria holds suspected people smugglers" BBC News, 31.08.2015
  61. "French PM Valls urges EU solidarity amid unprecedented migrant crisis" Euronews, 31.08.2015
  62. "European response to dire refugee crisis urgently needed" PES, 04.09.2015
  63. "Thousands of Isil fighters could use migrant crisis to 'flood' into Europe, Nigel Farage warns" The Telegraph, 04.09.2015
  64. "French far-right leader says Germany seeking 'slaves' in migrants" Reuters, 06.09.2015
  65. "Wilders tells Dutch parliament refugee crisis is 'Islamic invasion'" Reuters, 10.09.2015

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri