Eudaimonism

Eudaimonism (vanakreeka sõnast eudaimonia 'õnnelikkus, hea käekäik, hea saatus') on eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte mõnesuguses rõõmustamises millegi üle või üldse rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud võimalusi ehk voorusi parimal viisil. Tegemist ei ole seega isoleeritud egoismiga, vaid ennast ja teisi arvestava eneseteostusega (vt inimvajaduste hierarhia).

Aristotelese ja teiste Vana-Kreeka filosoofide (stoikud, küünikud) järgi on õnne saavutamise aluseks teadlik enesepiiramine ning loobumine meelelistest naudingutest.