Ava peamenüü
Esterelliit.

Esterelliit on vulkaaniline kivim. Esterelliidiks nimetatakse täielikult kristalliinset datsiiti või andesiiti või enam kui 5% kvartsi sisaldavat dioriiti. Kivim sisaldab kvartsi ja küünekivi fenokristalle; kihiti ka andesiini; kivim on täis heledaid plagioklassi kristalle.[1]

Esterelliiti defineeriti esimest korda aastal 1897. Kivimit eritles Auguste Michel Lévy ja see sai nime Estereli massiivi järgi Var'i departemangus ja Alpes-Maritimesi departemangus.[2] Seal esineb see daikide ja teiste intrusioonidena. Algselt datsiidiks liigitatud kivimi puhul selgus hiljem, et see võib keemiliselt koostiselt ka andesiidiks osutuda.[3] Mõnes kohas on esterelliit tekkinud ka laavast, seal sarnaneb see äärmiselt Pelée vulkaanist pärinevate porfüüridega.[4] Kivim on tekkinud Permis.[5]

Roomlased kaevandasid esterelliiti aktiivselt, kasutades seda kaarikuteede sillutamiseks; esterelliti viidi siis kõikjale Rooma riigi Euroopa aladele.[6] Ka on esterelliidist valmistatud Santa Maria Maggiore basiilika sambad. Enne kivimi defineerimist kutsuti seda "Estereli siniseks porfüüriks" (porphyre bleu de l'Estérel)

ViitedRedigeeri

VälislinkeRedigeeri