Esimese maailmasõja väejuhtide loend

Esimese maailmasõja väejuhid on ülevaade Esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ning peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.

Esimeses maailmasõjas osalesid kaks riikide sõjalist liitu:

Antandi riigid ja Ameerika Ühendriigid: Venemaa Keisririik Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik Prantsusmaa Belgia Serbia Kuningriik Rumeenia (alates 1916. aastast) Kreeka

Nelikliit ehk Keskriigid Saksamaa Keisririik Austria-Ungari Ottomani impeerium Bulgaaria Itaalia, mis väljus ühepoolselt Keskriikide sõjalisest liidust ning liitus Antandi riikidega 1916. aastal.

Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane:

• Venemaa Keisririigis, Venemaa keiser – Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevitš, kes oli Esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915 sõjavägede ülemjuhataja;
• Austria-Ungaris, Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhtaja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Těšíni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli Austria-Ungari kaksikmonarhiaga riigi Sõjavägede Kindralstaabi ülem;
• Saksamaa Keisririik, sõjavägede ülemjuhatajaks keiser Wilhelm II, kuid sõjavägede Kindralstaabi ülemaks Preisi sõjaväelaste seast professionaalsed sõjaväelased;
• Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis, kus aga oli monarhia võim piiratud konstitutsioonilise monarhia tingimustesse, oli Impeeriumi Kindralstaabi ülemaks professionaalsed sõjaväelased;

Sisukord

Sõdivate riikide sõjaline juhtkond

Keskriigid

Paul von Hindenburg

Saksa Keisririik

• Saksa Keisririigi Kindralstaabi ülem:
• Helmuth Johannes Ludwig von Moltke (1906–1914); Erich von Falkenhayn (1914–1916), Paul von Hindenburg (1916–1918);
• Idarinne: juhataja Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Baieri prints Leopold, Hermann von Eichhorn
  • Staabiülem Erich Ludendorff, Wilhelm Groener
  • 8. armee, Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Oskar von Hutier
    • Staabiülem Max Hoffmann
  • 9. armee, Baieri prints Leopold
  • 10. armee, Hermann von Eichhorn
  • 11. armee, Max von Gallwitz
  • 12. armee
• Läänerinne:
  • 1. armee, Alexander von Kluck
  • 2. armee, Karl von Bulow, Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz
    • Staabiülem Erich Ludendorff
  • 3. armee, Max Klemens von Hausen, Karl von Einem
  • 4. armee, Württembergi hertsog Albrecht
  • 5. armee, Saksamaa kroonprints Wilhelm (8.1914–9.1916); Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz
  • 6. armee, Ferdinand von Quast
  • 7. armee, Josias von Heeringen
  • 9. armee, August von Mackensen (1914)
  • 11. armee, August von Mackensen (4.1915–)
  • 18. armee, Oskar von Hutier
• Armeegrupp Albrecht, Württembergi hertsog Albrecht
• Armeegrupp Linsingen, Alexander von Linsingen
• Armeegrupp Kroonprints, Saksamaa kroonprints Wilhelm (9.1916–11.1918)
• Armeegrupp Woyrsch, Remus von Woyrsch
• Armeegrupp Mackensen, August von Mackensen
• Armeegrupp Doonau, August von Mackensen
• Saksa ekspeditsiooniväed Saksamaa Ida-Aafrika kolooniates, juht Paul von Lettow-Vorbeck

Saksamaa sõjamerevägi

• Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (saksa keeles Kaiserliche Marine) juht Wilhelm II;
• Sõjalaevastiku staabi (saksa keeles Admiralstab) ülem: Admiral Hugo von Pohl (1913–1915); Gustav Bachmann (2–9.1915); Henning von Holtzendorff (1915–1918); Reinhardt Scheer (8.1918–9.1918);
  • Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku Avamerelaevastik, (saksa keeles Hochseeflotte, inglise keeles High Seas Fleet) ülem Frederich von Ingenohl (1913-2.02.1915); Hugo von Pohl (1915–1916); Reinhardt Scheer (1.1916–8.1918); Franz von Hipper (1918);

Austria keiser Karl I

Austria-Ungari

• Austria-Ungari Sõjavägede ülemjuhataja: suurhertsog Friedrich, keiser Karl I
  • Staabiülem Conrad von Hotzendorf
  • 1. armee
  • 2. armee
  • 3. armee, suurhertsog Josef Ferdinand
  • 4. armee, Moritz von Auffenberg-Komarow (1914); suurhertsog Josef Ferdinand
  • 5. armee, Arz von Straussenberg
  • 6. armee,
  • 7. armee, Karl von Pflanzer-Baltin
    • Staabiülem Hans von Seeckt
  • 8. armee,
  • 9. armee,
  • 10. armee, Alexander von Krobatin

Osmanite riik

• Sõjaminister ja sõjaväe ülemjuhataja Enver Pasha
  • 1. armee, Otto Liman von Sanders
  • 2. armee, Mustafa Kemal Paša
  • 3. armee, Khalil Paša
  • 4. armee, Ahmed Djemal Paša
  • 5. armee, Otto Liman von Sanders
  • 6. armee
  • 7. armee, Mustafa Kemal Paša
  • 8. armee, Kress von Kressenstein

Bulgaaria

• Sõjavägede ülemjuhataja: Nikola Žekov (1916–1918);
  • 1. armee,

Itaalia

• Sõjavägede ülemjuhataja:
• Staabiülem Luigi Cadorna
  • 1. armee,
  • 2. armee,
  • 3. armee juhataja Emmanuel Philibert Aosta, Aosta hertsog

Itaalia sõjalaevastik

Itaalia sõjalaevastiku juht Amedeo di Savoia-Aosta, Abruzzi hertsog (1914–1917); Paolo Thaon di Revel (1917–

• • Staabiülem: Paolo Thaon di Revel

Itaalia sõjaväejuhid pärast Itaalia liitumist Antandi riikidega:

• • 10. armee, Frederick Rudolf Lambart

Antant

• Liitlasvägede ülemjuhataja (Allied Supreme Commander): Philippe Petain, Ferdinand Foch (aprill–november 1918)

Venemaa Keisririik

Endine Venemaa keiser ja Venemaa relvajõudude Kõrgeim Ülemjuhataja Nikolai Aleksandrovitš Romanov, pärast Venemaa troonist loobumist 1917. aasta märtsis

Venemaa Keisririigi Sõjavägede Kõrgeim ülemjuhataja suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 29. juuli 1914–23. aug 1915; keiser Nikolai II 23. august 1915 – 2. märts 1917; suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 2. märts – 11. märts 1917; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 1. aprill 1917 – 21. mai 1917; ratsaväekindral Aleksei Brussilov 22. mai – 19. juuli 1917; jalaväekindral Lavr Kornilov 19. juuli – 27. august 1917; Aleksandr Kerenski 30. august – 3. november 1917; kindralleitnant Nikolai Duhhonin 3. november – 9. november 1917; praporštšik Nikolai Krõlenko 9. november 1917 – 5. märts 1918.

Sõjavägede Kõrgeima ülemjuhataja Ülemjuhatuse STAVKA staabiülem: jalaväekindral Nikolai Januškevitš 19. juuli 1914 – 18. august 1915; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 18. august 1915 – 1. aprill 1917; kohusetäitja ratsaväekindral Vassili Gurko 10. nov 1916 – 17. veebruar 1917; jalaväekindral Vladislav Klembovski 11. märts 1917 – 5. aprill 1917; kindralleitnant Anton Denikin 5. aprill 1917 – 31. mai 1917; kindralleitnant Aleksandr Lukomski 2. juuni 1917 – 30. august 1917; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 30. august 1917 – 9. september 1917; kindralleitnant Nikolai Duhhonin 10. okt – 3. nov 1917; 29. aprill – 1. juuni 1917 kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš 20. nov (3.12 ukj) 1917 – 21. veeb 1918; kindralmajor Mihhail Zagju 4. märts 1918 – 16. märts 1918.

• Põhjarinne, jalaväekindral Nikolai Russki (18. august – 6. detsember 1915); ratsaväekindral Wenzel von Plehve (venepäraselt Pavel von Plehve) (6. detsember 1915 – 6. veebruar 1916); jalaväekindral Aleksei Kuropatkin (6. veebruar – 22. juuli 1916); jalaväekindral Nikolai Russki (1. august – 24. aprill 1917); ratsaväekindral Abram Dragomirov (29. aprill – 1. juuni 1917); jalaväekindral Vladislav Klembovski (1. juuni – 29. august 1917); kohusetäitja kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš (29. august – 9. september 1917); jalaväekindral Vladimir Tšeremissov (9. september – 14. november 1917).
• Looderinne, ratsaväekindral Jakov Žilinski (19. juuli – 3. september 1914); jalaväekindral Nikolai Russki (3. september 1914 – 17. märts 1915); jalaväekindral Mihhail Aleksejev (17. märts 1915 – 4. august 1915); ratsaväekindral Aleksei Brussilov;
• Läänerinne, jalaväekindral Mihhail Aleksejev (4. august – 18. august 1915); jalaväekindral Aleksei Evert (23. august 1915 – 11. märts 1917); jalaväekindral Vladimir Smirnov (märtsis 1917); ratsaväekindral Vassili Gurko (31. märts – 23. mai 1917); kindralleitnant Anton Denikin (31. mai – 30. juuli 1917); kohusetäitja kindralleitnant Pjotr Lomnovski (31. juuli – 5. august 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (5. august – 12. november 1917);
• Edelarinne, suurtükiväekindral Nikolai Ivanov (9. juuli 1914 – 17. märts 1916);, ratsaväekindral Aleksei Brussilov (17. märts 1916 – 21. mai 1917); kindralleitnant Aleksei Gutor (22. mai – 10. juuli 1917); jalaväekindral Lavr Kornilov ([10. juuli]] – [18. juuli]] 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (24. juuli – 31. juuni 1917); kindralleitnant Anton Denikin (2. august – 29. august 1917); kindralleitnant Fjodor Ogorodnikov (29. august – 9. september 1917); kindralleitnant Nikolai Volodtšenko (9. september – 24. november 1917). (Rinde staabiülem Vladislav Klembovski (12.1915–10.1916), kindralkortermeister Nikolai Duhhonin)
• Rumeenia rinne, rinde juhataja oli nominaalselt Rumeenia kuningas Ferdinand I, ülemjuhataja abid: ratsaväekindral Vladimir Sahharov (12. detsember 1916 – 1. aprill 1917); jalaväekindral Dmitri Štšerbatšev (11. aprill 1917 – 25. märts 1918).
• Kaukaasia rinne, suurvürst Nikolai Nikolajevitš (9.1915–), jalaväekindral Nikolai Judenitš (3. aprill – 31. mai 1917); jalaväekindral Mihhail Prževalski (31. mai – 28. detsember 1917).
  • Kaukaasia rinde staabiülem Nikolai Judenitš (1907-2.1917)
• Põhja-Kaukaasia armee
• I. armee, ratsaväekindral Paul von Rennenkampf (19.07.1914 – 18.11.1914); ratsaväekindral Aleksandr Litvinov (5.12.1914 – 2.04.1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12.04.1917 – 24.04.1917); kindralleitnant Mihhail Sokovnin (22.04.1917 – 30.07.1917); kindralleitnant Gleb Vannovski (31.07.1917 – 9.09.1917); kindralleitnant Vladimir von Notbek (9.09.1917 – november 1917);
• II. armee, ratsaväekindral Aleksandr Samsonov (19.07.1914 – 17.08.1914); ratsaväekindral Sergei Šeideman (23.08.1914 – 5.12.1914); jalaväekindral Vladimir Smirnov (5.12.1914 – 8.04.1917); kindralleitnant Antonii Veselovski (8.04.1917 – 12.07.1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (12.07.1917 – 7.08.1917); P. Telešnikov (7.08.1917 – 22.08.1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (22.08.1917 – 20.11.1917);
• III. armee, jalaväekindral Nikolai Russki, (19.07.1914 – 3.09.1914); jalaväekindral Radko Dimitriev (3.09.1914 – 20.05.1915); jalaväekindral Leonid Leš (3.06.1915 – 3.08.1917); kindralleitnant Mihhail Kvetsinski (3.08.1917 – 11.08.1917); kindralleitnant Januari Tsihhovitš (11.08.1917 – 9.09.1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12.09.1917 – 9.10.1917); 1917. aasta oktoober kuni november kindralleitnant Dmitri Parski;
• IV. armee,
• V. armee, Vladislav Klembovski, Aleksei Kuropatkin, Wenzel von Plehve,..., Wenzel von Plehve,
• VI. armee,
• VII. armee,
• VIII. armee,
• IX. armee.
• X. armee,
• XI. armee, Vladislav Klembovski (10.1916 )
• XII. armee, Wenzel von Plehve

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

• Suurbritannia Kindralstaabi ülem (alates jaanuarist 1915– Impeeriumi Kindralstaabi ülem): Sir Archibald Murray (8–12.1915); Sir William Robertson (1.1915–1918), Sir Henry Wilson (1918);
• Briti ekspeditsioonivägede (British Expeditionary Force (BEF)) ülemjuhtaja: Sir John French (1911–12.1915); Sir Douglas Haig (12.1915–)
  • Ekspeditsioonivägede staabiülem: Sir Archibald Murray (8.1914–1.1915); William Robertson (1914-1.1915 Quartermaster-General); Sir Launcelot Kiggell
  • India ekspeditsiooniväed Ida-Aafrikas, ülem Arthur Aitken
  • Kanada ekspeditsiooniväed Prantsusmaal, ülem Sir Edwin Alderson
  • Briti ekspeditsiooniväed Egiptuses ja Palestiinas, ülem: Sir Archibald Murray (1.1916–1917), Sir Edmund Allenby (1917–);
  • Austraalia ekspeditsiooniväed, ülem Sir William Birdwood
  • Briti ekspeditsiooniväed Vahemere piirkonnas, ülem Sir Ian Hamilton, Sir Charles Monro
  • Austraalia ja Uus-Meremaa väed (Australian and New Zealand Forces (ANZAC)), juht Sir John Monash;
• Läänerinne,
• Idarinne,
• Itaalia rinne, juhataja Frederick Rudolf Lambart
• Gallipoli rinne,
• Palestiina rinne,
• Mesopotaamia rinne,
  • 1. armee, SirHenry Horne
  • 2. armee,
  • 3. armee, Sir Edmund Allenby (1914–1917)
  • 4. armee, kindralleitnant Sir Henry Rawlinson
  • 5. armee, Hubert Gough, Sir Brudenell White (5.1918–)
  • Kanada Korpus, Sir Edwin Alderson (9.1915–1916)

Suurbritannia sõjamerelaevastik

Suurbritannia Sõjamereministeerium ehk Admiraliteet, mille juhi ja samas ka staabiülema ametinimetus oli inglisepäraselt First Sea Lord (en). Louis Alexander Mountbatten, Battenbergi prints 1912–1914; Lord Fisher 1914–1915; Sir Henry Jackson 1915–1916; Sir John Jellicoe 1916–1917; Sir Rosslyn Wemyss 1917–1919

• Suurlaevastik (Grand Fleet), oli Suurbritannia Põhjamere sadamatesse koondatud laevastik, mis oli moodustatud Saksa sõjamerelaevastiku vastaseks võitluses Põhjameres ja ka Atlandi ookeanil. Juhatajad: Sir John Jellicoe (1914–1916); Sir David Beatty (1916–1919);

Prantsusmaa

Joseph Jacques Césaire Joffre

• Prantsusmaa Sõjavägede ülemjuhataja: Joseph Joffre, Robert Nivelle, Philippe Petain
  • Staabiülem:Henri Berthelot, Francois Anthoine (11.1917–), Ferdinand Foch (−4.1918); Maxime Weygand (4–11.1918);
  • 1. armee, Francois Anthoine
  • 2. armee
  • 3. armee, Georges Humbert
  • 4. armee, Fernand de Langle de Cary
  • 5. armee, Charles Lanrezac, Louis Franchet d'Esperey, Joseph Alfred Micheler
  • 6. armee, Charles Mangin, Paul Maistre, Denis Auguste Duchene
  • 7. armee
  • 8. armee
  • 9. armee, Ferdinand Foch
    • Staabiülem Maxime Weygand
  • 10. armee, Paul Maistre, Joseph Alfred Micheler
• Prantsusmaa Vahemere piirkonna sõjajõudude ülemjuhtaja: Dartige du Fournet, Dominique-Marie Gauchet

Serbia

• Sõjavägede juhataja: kuningas Aleksandar I Karađorđević
  • Kindralstaabi Staabiülem: Radomir Putnik (1914–1915); Zivojin Misic (1915–)

Ameerika Ühendriigid

• Sõjavägede juhataja: Hugh L. Scott, Tasker Bliss
  • Staabiülem Tasker Bliss
• Ameerika ekspeditsioonivägede ülemjuhataja:John Pershing
  • Staabiülem James Harbord, Peyton March ,James Harbord

Belgia

Kindralstaabi staabiülem Cyriaque Gillain

• Liege strateegilise piirkonna kaitse ülem Gerard Leman

Rumeenia

• Vägede ülemjuhataja: Constantine Prezan
  • 1. armee,
  • 2. armee,
  • 3. armee, Alexandru Averescu
  • 4. armee, Constantin Prezan

Vaata ka

• Teise maailmasõja väejuhid

Välislingid

• First World War Commanders
• Generals.dk
• Русская армия 1.01.1914. Дислокация частей и соединений