Esimese öö õigus (film)

1925. aasta film, lavastanud Balduin Kusbock

''Esimese öö õigus" oli 1925. aastal valminud Eesti mängufilm.

Esimese öö õigus
Žanr draamafilm
Režissöör Balduin Kusbock
Stsenarist Balduin Kusbock
Operaator J. Silis
Peaosades Mary Melsas,
René Leer,
Heino Vaks,
Niina Kusbock,
Hartius Möller,
Adalbert Kirschenberg,
Carl Treumundt,
Ludmilla Puhmas-Karma,
Johhanes Jea
Filmistuudio Taara-film
Aasta 1925
Esilinastus 27. oktoober 1925
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Keel tummfilm / eesti
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis

Film pole säilinud.

SisukokkuvõteRedigeeri

Filmiainese inspireerijaks võib pidada Matthias Johann Eiseni poeemi "Kuldja" (1923).

Neiu Helja Vainola on Vabadussõjas halastajaõde. Laatsaretis kohtab ta haavatud Inglise leitnanti John Smithi, kes on sõjas vabatahtlikuna. Noored armuvad, John palub Helja kätt, kuid neiu tahab lõpetada meditsiiniõpingud ülikoolis. Mõne aasta pärast Eestisse naasnult riivab John autoga Helja tallu sõites teel kogemata vana professorit ja viib ta Helja juurde toibuma. Johni palvel räägib teadlane eestlaste ajaloost ja muistsest vabadusvõitlusest. Orjaöö kohta loeb ta oma käsikirjast loo, mis elustub ekraanil järgmiselt.

Rüütel Uno von Sternhell igavleb mõisas. Hingekarjasel paater Albertil ei tule enam ühtki uut lõbustust pähe. Ajaviiteks prassinud, minnakse lõpuks jahile, kaasas eestlasest paaž Mangu, keda ihaldab rüütliproua Stella von Sternhell. Teel heidab rüütel silma orjapiiga Lindale. Mangu armub kaunisse neidu ja palub luba teda kosida, olles selle nimel valmis kasvõi taas orjaks minema. Isand soostub, kuid otsib võimalust oma kõlvatu kire rahuldamiseks. Selle juhatab talle kätte paater: von Sternhell nõudku mõisahärrade esimese öö õigust. Mõisamehed röövivadki mõrsja otse pulmapeolt, kuid Mangu koos talumeestega tabab nad lossiväravas. Mangu surmab kahevõitluses mõõgaga von Sternhelli, kuid pääseda noorpaaril ei õnnestu. Nad võetakse kinni. Mangu pekstakse mõrsja silme ees surnuks, Linda kaotab mõistuse ja vannub kättemaksu tulevikus.

Vapustatuna sellest loost, tänab Smithide noorpaar Jumalat, et sellised brutaalsed tavad on jäädavalt minevik, ja sõidab õnnelikult Inglismaale.

OsatäitjadRedigeeri

TegijadRedigeeri

ArvustusRedigeeri

Karl August Hindrey kirjutas filmi arvustuses: "Koguni välise miljöö andmine on üsna rahuldav hoonete ja riietuse suhtes. Ning lugu tuleb pidada katseks isegi etnograafiliselt õigesti mõjuda: eestlastena figureerivad tüübid, keda autor enesele soomeugrilastena ette kujutab, on tingimata mongoloiidid ja selles mõttes hästi valitud ning Axel Gallén-Kallela järele kostümeeritud[1]."

ViitedRedigeeri

  1. KAH. Meie kinolint. Päevaleht, 29. oktoober 1925, nr. 293, lk. 2.

VälislingidRedigeeri