Esimene pasunahüüd naiste loomuvastase valitsemise vastu
"Esimene pasunahüüd naiste loomuvastase valitsemise vastu" (inglise keeles "The First Blast of the Trumpet Against the Monstruous Regiment of Women", esmatrüki kirjaviisis "THE FIRST BLAST OF THE TRVMPET AGAINST THE MONSTRVOVS regiment of women") on Šoti usureformaatori John Knoxi 1558. aastal ilmunud poleemiline pamflett. Knox ründab selles naismonarhe, väites nende valitsemise olevat Piibliga vastuolus.
Pealkiri muuda
Kuna sõnakasutus Knoxi-aegses inglise keeles erines tänapäevasest, mõjub pealkiri nüüdseks mõnevõrra eksitavalt või arusaamatult ning uuemates väljaannetes on seda tihti uuendatud. Nii tähendas monstruous Knoxi kõnepruugis loomuvastast, mitte koletislikku, ning regiment, mis tuleb hilisladina sõnast regimentum või regimen, valitsust, mitte rügementi kui väeüksust.
Sisu muuda
Knox avaldas raamatu anonüümselt Genfis Šveitsis. Ta suunas teksti oma kaasaegsete naisvalitsejate vastu, kelle hulgas olid Šotimaa leskkuninganna Marie de Guise, kes valitses regendina oma tütre, Šotimaa kuninganna Mary Stuarti eest, ja Henry VIII tütar, Inglismaa kuninganna Mary I. Knox kutsus inglasi ja šotlasi üles nende patukahetsuse märgiks mõlemat kuningannat kukutama. Veendunud protestandina ründas Knox katoliiklikke kuningannasid usulisel pinnal ning kasutas neid ka näitena, miks on naiste valitsemine meeste üle lubamatu. Knoxi arvates tulenes protestantide tagakiusamine otseselt asjaolust, et valitsesid naised. Knox tõlgendas Piiblit nii, et "Jumal on maailma luues jätnud naise ilma võimust ja volist" ning kuna ajaloos on "mees näinud, tõestanud ja kuulutanud õiglasi põhjendusi, miks see nõnda olema peab", iseloomustas ta naistest võimukandjaid järgnevalt:
- Sest kes võiks eitada, et see on loomuvastane, kui pime määratakse juhtima ja juhatama neid, kes näevad? Et nõrgad, põdurad ja jõuetud inimesed toidaksid ja peaksid ülal terveid ja tugevaid, ja et lõpuks, rumalad, hullud ja sõgedad peaksid valitsema mõistlikke ning andma nõu neile, kelle mõistus on terve? Ja niisugused on kõik naised, kui neid võimukandjaina meestega võrrelda. Sest nende nägemine ühiskonnaasjus on üksipäini pimedus, nende tugevus - nõrkus, nende nõu - rumalus, ja otsustusvõime - sõgedus, kui seda vaid õigesti kaaluda.
Järjed ja tagajärjed muuda
Sarnastel teemadel avaldas Knox veel neli trükist. Kirjas Mary de Guise'ile nõudis ta kirikureformi, vastasel juhul pidi järgnema Issanda karistus. Järgmiseks kirjutas ta Šoti piiskoppidele, kuulutades, et vaimulikud ja aadel peavad nõudma monarhilt õigesse usku minekut ning kui see usuvahetusest keeldub, mässama. Knoxi kolmas kiri oli adresseeritud "Šotimaa rahvale" ("Commonality of Scotland") ja kutsus lihtrahvast üles võimu oma kätte haarama, kui vaimulikud ja aadel väärusulist kuningannat ei kukuta.
Teema lõpetuseks visandas Knox ka teose "Teine pasunahüüd", milles tunnistas "Esimese" autorsust ning esitas neli uut teesi. Esiteks kuulutas ta, et kuninga õigus valitseda tuleb mitte üksnes tema sünniõigusest, vaid otse Jumalalt; teiseks, et ühtki kristlikku kuningriiki ei tohiks valitseda ebajumalakummardaja (kelle hulka arvas Knox ka "pühapilte kummardavad" katoliiklased); kolmandaks, et alamaid ei tohi sundida alluma valitsejale, kes ei võta omaks õiget usku; neljandaks, et kui inimesed on kord valinud valitseja, kes õigest usust ära pöördub, siis on neil õigus ta kukutada ja teda karistada.
Inglise valitsus kuulutas "Esimese pasunahüüu" juba 1558. aasta juunis ketserlikuks ja riigireetlikuks ning käskis selle põletada, põletamisest hoidujad aga hukata. Ka paljud protestandid tõrkusid võtmaks omaks Knoxi seisukohti, mis olid absoluutse monarhia ja kuningate sünniõiguse vastu. 1559. aastal avaldas sellele vastulause inglise protestantlike pagulaste juht John Aylmer.
Rünnakud naisvalitsejate vastu tõid Knoxile halvad tagajärjed, kui Inglismaa troonile asus oma poolõe Mary I järel Elizabeth I. Uus kuninganna toetas küll protestante, kuid võttis Knoxi sõnu naismonarhide kohta südamesse. Tema vastuseis ei võimaldanud Knoxil pärast 1559. aastat enam Inglismaal protestantlust aktiivselt edendada, muuhulgas ei antud talle samal aastal luba reisiks Šotimaale läbi Inglismaa. Elizabethi riigisekretär William Cecil kaebas "Esimese pasunahüüu" asjus ka Šveitsi protestantide juhile Johann Calvinile, kes kinnitas vastuseks, et pamflett ilmus tema loa ja heakskiiduta.
Kultuuripärand muuda
20. sajandist peale on Knoxi pamfleti pealkirjast saanud populaarne irooniline klišee kirjanduses ja kunstis, kus seda tõlgendatakse pigem feministlikult. Nii kannab Clemence Dane'i 1917. aastal ilmunud romaan, mis kirjeldab lesbilisi suhteid, pealkirja "Regiment of Women" ("Naiste valitsus"), nagu ka Thomas Bergeri romaan aastast 1973. 1995. aastal ilmus Laurie R. Kingi detektiivromaan "A Monstrous Regiment of Women". 2004. aastal trükimusta näinud Terry Pratchetti koomiline fantaasiaromaan "Koletislik rügement" ("Monstrous Regiment", eesti keeles 2008, tlk Allan Eichenbaum) kirjeldab rügementi, kuhu kuuluvad "koletiste" seas nagu vampiir, troll ja (peategelasena) meheks maskeeritud naine (ja nagu selgub, on enamik rügemendist naised - järjekordne vihje Knoxi teosele). Suurbritannias tegutseb ka feministlik teatritrupp Monstrous Regiment Theatre Company.
Samuti on pamflett andnud nime Marie MacPhersoni romaanitriloogiale John Knoxi elust. Triloogia esimene raamat on "Esimene pasunahüüd" ("The First Blast of Trumpet", 2012), teine "Teine pasunahüüd" ("The Second Blast of Trumpet", 2015) ning kavas on ka kolmas osa "Viimane pasunahüüd" ("The Last Blast of Trumpet")[1].
Viited muuda
- ↑ Marie MacPherson, Scottish Book Trust (vaadatud 17.10.2019)
Kirjandus muuda
- Lee, Patricia-Ann (1990). "A Bodye Politique to Governe: Aylnter, Knox and the Debate on Queenship". The Historian. 52 (2): 242. DOI:10.1111/j.1540-6563.1990.tb00780.x.
- Healey, Robert M.; et al. (1994). "Waiting for Deborah: John Knox and Four Ruling Queens". The Sixteenth Century Journal. 25 (2): 371–386. DOI:10.2307/2542887. JSTOR 2542887.
- Fitzsimmons, Tracy (2000). "A Monstrous Regiment of Women? State, Regime, and Women's Political Organizing in Latin America". Latin American Research Review. 35 (2): 216–229. JSTOR 2692141.
- Brammall, Kathryn M. (1996). "Monstrous Metamorphosis: Nature, Morality, and the Rhetoric of Monstrosity in Tudor England". The Sixteenth Century Journal. 27 (1): 3–21. DOI:10.2307/2544266. JSTOR 2544266.
- Richards, Judith M. (1997). "'To Promote a Woman to Beare Rule': Talking of Queens in Mid-Tudor England". The Sixteenth Century Journal. 28 (1): 101–121. DOI:10.2307/2543225. JSTOR 2543225.
- Felch, Susan M. (1995). "The Rhetoric of Biblical Authority: John Knox and the Question of Women". The Sixteenth Century Journal. 26 (4): 805–822. DOI:10.2307/2543787. JSTOR 2543787.
- Kyle, Richard G. (1988). "The Church-State Patterns in the Thought of John Knox". Journal of Church and State. 30 (1): 71–87. DOI:10.1093/jcs/30.1.71.