Esimene Puunia sõda

Esimene Puunia sõda
	Osa Puunia sõdadest
	Vahemere lääneosa aastal 264 eKr. Rooma on tähistatud punase, Kartaago lilla ja Sürakuusa rohelise värviga.
Toimumisaeg	264–241 eKr (23 aastat)
Toimumiskoht	Vahemeri, Sitsiilia, Sardiinia, Põhja-Aafrika
Tulemus	Rooma võit
Territoriaalsed; muudatused	Sitsiilia läheb tervikuna Rooma kontrolli alla.
Osalised
Rooma vabariik	Kartaago riik
Väejuhid või liidrid
Marcus Atilius Regulus; Gaius Lutatius Catulus; Gaius Duilius;	Hamilkar Barkas; Hanno Suur; Hasdrubal Õiglane; Xanthippus;
Jõudude suurus
üle 690 000; 120 laeva	üle 457 000; 130 laeva
Kaotused
üle 155 000	üle 130 000

Esimene Puunia sõda (264–241 eKr) oli esimene Kartaago ja Rooma vabariigi vahelisest kolmest Puunia sõjast.

Sõja põhjustas Rooma ja Kartaago vaheline pikaajaline konkureerimine ülemvõimu pärast Sitsiilias ja seda ümbritsevates vetes ning Põhja-Aafrikas. Esimese Puunia sõja järel 242. aastal eKr pidi Kartaago Sitsiiliast loobuma, vaid Sürakuusa jäi vallutamata.

Kartaago ja Rooma traditsiooniliselt head suhted katkestas konflikt Sitsiilias. Sürakuusa türanni Agathoklese endised palgasõdurid mamertiinid (marsipojad), kes pärast tolle surma teenistuseta jäid, läksid tülli nii sürakuusalaste kui ka kartaagolastega ja palusid abi Roomalt. Roomlaste otsus mamertiine toetada viis nad sõtta Kartaago vastu.

Sõja algus tõi roomlastele kiiret edu, kui nad vallutasid 264 eKr Messana, võitsid nii kartaagolaste kui ka Sürakuusa türanni (275–214 eKr) Hieron II väge ja sundisid ta rahu paludes Rooma poole üle tulema. Sürakuusast sai Hieroni valitsusaja lõpuni roomlaste kindel liitlane.

Esimese Puunia sõja alguses, oli kartaagolastel merel edu, neil oli senikuulmatult suurte mõõtmetega lahingulaevu – viie aerupingi ja hiigelrammiga galeerid. Roomlased aga ehitasid vastukaaluks suure sõjalaevastik ja varustasid oma laevad parraste külge kinnitatud allalastavate haaksildadega (nn corvus – 'vares'), mis lubas lahingu käigus laevu kartaagolaste omade külge klammerdada, tungida sealtkaudu vaenlase laevapardale ja muuta merelahing jalaväevõitluseks.

Mylae merelahing

Rooma laevastik sai lahingus Lipari saarte juures Kartaago laevastikult lüüa, kuid võitis kartaagolasi aastatel 260 eKr Mylae merelahingus, millega initsiatiiv merel läks roomlastele.

Pikemalt artiklis Mylae merelahing

Ecnomuse merelahing

Roomlased viisid sõjategevuse üle vaenlase valdustesse Aafrikas, kus tekitasid rüüstamisega Kartaagole suurt kahju, konsul Reguluse juhtimisel purustasid nad 256 eKr Kartaago laevastiku suures Ecnomuse merelahingus.

Pikemalt artiklis Ecnomuse lahing

Kartaago, peamiselt Kreeka Sparta palgasõdureist koosnevad väed lõid küll tagasi roomlaste maabumiskatse Kartaago lähedal Põhja-Aafrikas. Sõda jätkus Sitsiilias ja selle rannikuvetes vahelduva eduga. Neljal korral hävis Rooma laevastik tormis, kuid kartaagolastel ei jätkunud piisavalt raha palgasõduritele ja Rooma maavägi vallutas enamuse Sitsiiliast.

Saare lääneosa kaitset juhtinud Hamilkar Barkas toetus peamiselt raskelt ligipääsetavatele mägikindlustele Sitsiilias (Panormos, Eryx), vältis suuri lahinguid ja suutis nii roomlastele vastu seista, kuid said raskesti lüüa Panormose juures ja viimaseid Kartaago merejõude lõid roomlased 241 eKr merelahingus Egadi saarte juures.

Sõja tulemused

Kartaago palus rahu ning Rooma sai endale Sitsiilia lääneosa. 241. aastal eKr sõja lõpetanud rahulepinguga jäi Ibeeria poolsaar kuni Ebro jõeni Kartaago võimu alla, aga Kartaago pidi maksma Roomale tribuuti. Rahu kestis 22 aastat.

227 eKr sai Sitsiilia Rooma vabariigi esimeseks provintsiks, välja arvatud Sürakuusa kuninga valitsusalad, millest sai Rooma liitlane. Liit Roomaga püsis Hieron II (214 eKr) surmani. Sisuliselt oli aga terve Sitsiilia roomlaste kontrolli all ja merevõim Vahemere lääneosas oli kindlalt Rooma käes. Järgnevalt hõivasid roomlased ka Sardiinia ja Korsika ning moodustasid neist (231 eKr) teise Rooma provintsi Sitsiilia järel.

Vaata ka

Esimene Puunia sõda – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis