Ernst Friedrich Glocker
Ernst Friedrich Glocker (1. mai 1793 – 18. juuli 1858)[1] oli saksa mineraloog, geoloog ja paleontoloog.
Eluloolist
muudaAlates 1810. aastast õppis ta Tübingeni ülikoolis teoloogiat, filosoofiat ja loodusteadusi, hiljem jätkas oma õpinguid Halles. 1823. aastal kaitses ta dissertatsiooni "De Gemmis Plinii inprimis de Topazio" ja oli Wrocławis Maria Magdalena gümnaasiumis professor, alates 1834. aastast aga Wrocławi ülikoolis, kus oli ka mineraloogiakabineti direktor.[2]
Paljude teadusekspeditsioonide käigus kogus ta mineraale Sileesias, Lausitzis, Määri- ja Sudeedimaal. Tema loodud on mineraalide pürargüriidi (1831), osokeriidi (1833), sepioliidi (1847), haliidi (1847), sfaleriidi (1847), arsenopüriidi (1847), ja lipariidi (1847) nimetused. Glocker tegutses ka botaanikuna ja tema auks nimetas paleobotaanik Heinrich Göppert 1836. aastal ühe taimeperekonna Glockeria.
Teosed
muuda- Versuch über die Wirkungen des Lichtes auf die Gewächse, 1820
- Handbuch der Mineralogie, 1829–31 (2 köidet)
- Versuch einer Charakteristik der schlesisch-mineralogischen Literatur von 1800-1832, (1832)
- Mineralogische Jahreshefte, 1835
- Grundriss der Mineralogie mit Einschluss der Geognosie und Petrefactenkunde, 1839
- Ueber den Jurakalk von Kurowitz in Mähren und über darin vorkommenden Aptychus imbricatus, 1841
- Geognostische beschreibung der preussischen Oberlausitz, 1857