Arutelu:Lõuna-Korea

Kaks transkriptsiooni

Kuidas kasutada seda korea keelt? Mul on voimalus seda kohe otse kirjutada, kuid kas peab seda tegema nagu tegite seda Gruusia keele puhul?

Jah, nii tulebki teha, nagu praegu tegite. Andres

Trantskriptsiooni kasutan inglise keele oma, mille kohta saab infot siit: http://www.korea.net/learnaboutkorea/aboutkorea.html Kuid eesti keeles tuleb j-tähe asemel kasutada hääldamisel dz ja ch asemel tš ning y asemel j. Samuti saame meie kasutada eu asemel õ-d. Aga ma ei tea, kas ee on kohane?-- Egon

"Ch" häälduspärane vaste on "tšh". Muidu need on küll kohased häälduspärased vasted.

Ma pean minema uurima, millist transkriptsiooni eesti keeles praegu kasutatakse. Mul on siin ainult mõned Lõuna- ja Põhja-Korea kohanimed:

Emakeele seltsi keeletoimkond on 1996. aastal soovitanud kasutada korea nimede transkribeerimiseks McCune-Reischaueri transkriptsiooni. Aga vahepeal on Lõuna-Koreas kasutusele võetud uus süsteem ja ma ei tea, kas sellele on kuidagi reageeritud. Aga igal juhul ei saa Põhja- ja Lõuna-Korea nimesid erinevalt kirjutada.

Muide ega see uus süsteem midagi eriti ei muutnud, kui niipalju, et silbi alguses kasutatav sulghäälik kirjutatakse nõrgana. Nt. Taegu asemel Daegu ja Pusani asemel Busan.

Arvan, et ei jää muud üle kui kirjutada artiklite pealkirjad McCune-Reischaueri süsteemis ning iga kord märkida nii hääldus, korea märkides nimekuju kui ka uues ladina kirjaviisis nimekuju (või siis vastupidi, nagu praegu on, aga ka teine nimekuju peab mainitud olema).

(¤ ei ole õige, ma ei tea, mis selle asemel peab olema)

Cheju

Ida-Hiina meri (Nam-hae)

Inch'o¤n

Jaapani meri (Tong-hae)

Kollane meri (So¤-hae)

Korea (Han)

Korea väin ~ Lääneväin (Taehan-haehyo¤p)

Kwangju

Lõuna-Korea (Hanguk) = Korea Vabariik

Pusan

So¤ul

Taegu

Taejo¤n

Ch'o¤ngjin

Hamhu¤ng

Kaeso¤ng

Põhja-Korea (Choso¤n) = Korea Rahvademokraatlik Vabariik

P'yo¤ngyang

McCune-Reischaueri transkriptsiooni hääldus:

ae [ä]

ch [tš]

ch' [tšh]

j [dž]

k' [kh]

ŏ [ə]

oe [ö]

p' [ph]

sh [š]

t' [th]

ŭ [õ]

Häälduspärane transkriptsioon (häälduse märkimiseks: ENE 2. väljaanne kasutab seda küll, kuigi deklareerib, et kasutab ainult McCune-Reischaueri transkriptsiooni.

k (g)

n

t (d)

l (r)

m

o (b)

s

ng

dz

tšh

kh

th

ph

h

kk

tt

pp

ss

ts

a

ja

ŏ

jŏ

o

jo

u

ju

õ

i

ä

jä

e

je

ö

ü

õi

va

vŏ

vä

ve

Siin on täht ㄹ, mida hääldatakse erineval juhul erinevalt, olenevalt tähe asukohast silbis. (n, l, r)

Andres

Nähtavasti tuleb eestikeelne hääldus iga kord sulgudes lisada.

Väljendid "provints" ja "provintsi õigusega linn" võtsin ENE esimesest väljaandest. Ma uurin edasi.

Kas on õige kasutada Provintsi õigusega linn, kui inglise keeles kasutatakse Metropolitan City. Kuidas seda eesti keeles tarvitada. Samas iseenesest on see ju õige, sest need on linnad, millel on oma territoorium ehk provint hallata.

"Provintsi õigusega linnad" on nähtavasti pigem kirjeldus kui ametlik vaste. Mul läks meelest vaadata, kas on vahepeal midagi uut välja mõeldud. Kui juhus tuleb, siis vaatan. Andres

Suured tanud Sulle--Egon

---

Vapid

Mul on kahtus, et kas see on ikka Korea Vabariigi vapp, siin kohapeal kasutauake teist embleemi.

Millist sa neist mõtled? Vasakpoolne oli minu meelest ka ingliskeelses wikipedias. Jukko

Egon leidis juba mõlemad üles: Lõuna-Korea, Lõuna-Korea vapp. Andres

Kuna olen siin, Koreas, siis riiklikud asutused kasutavad sellist vappi, kus on kujutatud lootose lille, see ajas mind segadusse, sest silmasin siin esimest korda sellist vappi. Egon

---

Riigi nimetus

Hananim on korea keeles Jumal, sealt ka Suur Hani Riigi nimetus.--Egon

Kui see nii on, tuleb see kuskil ära märkida, kui jutt põhjalikumaks läheb. Arvan, et sellesse sissejuhatusse seda ei ole vaja panna. --Andres

---

Peaministrite loend

Ma arvan, et kõiki peaministreid ei ole tarvis põhiartiklisse panna. Piisab sellest, kui seal on ainult praegune või "viis viimast". Võiks siis kohe kõrvale teha lingi artiklile "Lõuna-Korea peaministrite loend". Ja järjekord oleks seal varasematest hilisematele.

---

Mõttekriips

Veel üks asi. Eesti keeles kasutatakse ajavahemike märkimisel mõttekriipsu, mitte sidekriipsu. Andres

Ma ei leia oma klaviatuurilt mõttekriipsu. Egon

Otse ei saa mõttekriipsu niikuinii redigeerimusboksis sisse lüüa. Tuleb kas kasutada koodi (vaata järele, kuidas ma tegin –) või kopeerida sealt, kus mõttekriips juba on, või Wordist. Minu klaviatuuril saab lüüa Ctrl + - (miinusmärk numbrite juures paremal ülal nurgas) või Alt + 0150 või võtta Wordis sümbolite alt. Võib ka defineerida eriklahvi. Andres

---

Transkriptsioon ja hääldus

Kas pole mitte nii, et pealinna nimi peab olema Sŏul või Seoul? Andres

Siin tekib segadus... ingliskeelne transkriptsioon... ja kohalike haaldus. Ma ei tea kuidas kasutada. Ametlikult kasutatakse tahte ㅓ, mis inglise keeles oleks eo, kuid korealased ise ytlevad puhtalt soul, kuigi jah see o oleks nagu rohutatud. Sama lugu on ka Daegu'ga ja tahe ㅐ kasutamisega. Kohalikud haaldavad seda nagu avatud e, umbes nii nagu inglased esimest e-d sonas 'engineer'.-- Egon

Minu meelest me peaksime kasutama artikli pealkirjas üht kahest transkriptsioonist, kas McCune-Reischaueri transkriptsiooni või Korea uut omaladinat (see on siis see Revised Romanization). Ma eeldan, et esimeses on pealinna nimi Sŏul, teises Seoul. Peale selle tuleb meil märkida ligikaudne hääldus eesti tähtedega. Noh, näiteks nii: Seoul [so-ul] (McCune-Reischaueri transkriptsioonis Sŏul) ja pluss veel korea kirjas vorm.

Ja ae puhul tuleb häälduses märkida kas e või ä, oleneb sellest, kummale see häälik rohkem sarnaneb. Spetsiaalses artiklis saab hääldusest juba täpsemalt rääkida. Andres

Ma pole veel kuulnud, et korealased hääldavad tähte ä, selle ae puhul nad kasutavad e-d, kuigi jah täht õ on neil olemas, mida McCune-Reischaueri transkriptsioon kirjutab eu-na ja korea täht on ㅡ, nt. sõna 는 - nõn

Kui see häälik kõlab eestlase kõrvale nagu e, siis tulebki häälduses kirjutada. ENE 2. väljaandes on küll kasutatud ä-d, aga nähtavasti lihtsalt selleks, et saaks seda häälikut eristada tavalisest (kinnisest) e-st. Võib-olla ka, et ä-d peetaksegi lähemaks lahtisele e-le. Igatahes on minu ettepanek siis häälduse märkimisel kasutada e-d.

Eesti Keele Sihtasutuse 1999. a väljaantud "Maailma kohanimede atlases" on kõige soovitatavam kirjapilt Sŏul. Arvan, et sellest tuleks lähtuda. 'Seoul', mis praegu tabelis on, on liiga inglispärane -- MaitR

Tere tulemast Vikipeediasse, Mait! Me oleme Vikipeedias seni Lõuna-Korea nimede kirjutamisel võtnud aluseks Korea uue omaladina (vaata en:Revised Romanization of Korean), mis tuli kasutusele 2000. aastal. Eestikeelsetes teatmeteostes kasutatakse seni McCune-Reischaueri transkriptsiooni. Kindlasti tasub asja arutada ja kui jõuame teistsugusele seisukohale, saab ümber orienteeruda. Olenemata sellest, mis on artikli pealkiri, peaks igatahes igas artiklis mõlemad nimevariandid antud olema. Olen pöördunud ka Peeter Pälli poole, aga tal ei olnud tookord (umbes pool aastat tagasi) aega asja arutada. Mis puutub inglispärasusse, siis üheks Lõuna-Korea valitsuse üheks peamiseks ajendiks oli ebamugavus diakriitiliste märkide kasutamisel. Andres 21:12, 20 Jun 2004 (UTC)

Mis siis teha nende korea nimedega. Suures Maailma Atlases on endiselt McCune-Reischaueri variant. Arvan, et peaksime lähtuma siis sellest. Praegu jätan muutmised pooleli. Mida arvatakse? --Metsavend 13. mai 2006, kell 18.50 (UTC)

Kui me jääme selle omaladina juurde, siis oleme vist ainuke eestikeelne teatmeteos, mis seda kasutab. Lisaks SMA-le kasutatakse McCune-Reischaueri süsteemi endiselt ka AjaO teatmikes. --Metsavend 14. mai 2006, kell 19.03 (UTC)

Aga sellegipoolest võiks küsida Peeter Pälli arvamust, eks ole? Andres 14. mai 2006, kell 19.58 (UTC)

Võiks küsida Peeter Pälli arvamust. Kas teen seda ise? Andres 14. mai 2006, kell 19.00 (UTC)

Palun pööra seniks muudatused tagasi, muidu meil tekib suur segadus. Andres 14. mai 2006, kell 19.01 (UTC)

Hanja

Jätsin ära lause "Seouli puhul pole hiinakeelset transkriptsiooni." Esiteks arvan, et kui seda üldse märkida, siis artikli "Seoul" all. Teiseks. Ma saan asjast aru nii, et korea keeles seda hiina hieroglüüfidega kirjutada ei saa. Aga see ei tähenda, et seda ei saa kirjutada hiina hieroglüüfidega hiina keeles! Just sellepärast saabki, et hiinlased kasutavad selleks transkriptsiooni! Kui korea keeles kasutatakse hiina hieroglüüfe, siis see on korea kirjaviis Hanja ehk Han-geul, ja see ei ole veel hiina keel.

---

Naispeaminister

Miks on ühe peaministri nime järel sulgudes (n)?

Selleparast, et tegu on naisterahvaga ja kuna pole elulugu/ biograafiat veel, siis lisasin selle tahistamaks naissoost isikut. Ma tean et see pole korrektne, kuid kui tuleb biograafia, siis saab aru, et tegu on naisterahvaga. Ma arvan, et inimesed, kes seda loevad, ei taipa koreakeelsetest nimedest, et tegu on naisterahvaga. Kuid eks tuleb kokku leppida kuidas edaspidi selliseid nyansse tahistada.

Seda võib märkida küll, et tegemist on naisega, aga sel juhul tuleks sõna välja kirjutada. Mina igatahes ei saanud lühendist aru, sellepärast ma küsisingi.

---

Hiinakeelsed nimed

Hiina keelest veel niipalju, et katsun valja uurida kas eksisteerib ka mingi hiina keelne kirjalik versioon versioon Seouli kohta. Mul on olemas ka teiste asulate ja linnade hiinakeelsed nimetused / kirjapildid (esialgu paberil), kuid ei saa neid siia lisada, sest ei oska hiina keelt ja nende tuhandete hieroglyyfide hulgast, mida pakub arvuti on voimatu oigeid yles leida. --Egon

Seouli hiinakeelne nimi on 汉城, aga meil ei ole vaja hiinakeelset nime tingimata märkida. Ma lähtun sellest, et see tuleks märkida hiina linnade puhul. Aga võib olla see võiks siiski olla väljaspool Hiinat olevate linnade puhul, kui need on Hiina ajaloo ja kultuuriga seotud ja eriti, kui hiina keeles on nende jaoks algupärane nimi. Seouli puhul see tõesti nii on: linna nimi on hiina keeles Hancheng (Hànchéng), ligikaudne hääldus [hantšhõng]. Muidugi on hiinakeelsed nimed ka Euroopa linnadel. Kui me läheme üle uuele tarkvarale, siis saab lisada lingid hiinakeelsele Vikipeediale, nii et hiinakeelne kirjapilt saab nähtavaks.

Korea puhul on asi veel keerulisem, sest 40 aastase Jaapani okupatsiooni tottu on igal linnal ka jaapani keelne kirjapilt, kuid kas seda ka lisada. Korealased ise oskavad pigem jaapani keelt kui hiina keelt teise keelena.-- Egon

Vikipeedia teabeväärtust suurendab igasugune informatsioon. Sellepärast arvan, et kui me oskame, siis võime jaapanikeelse kuju (ja transkriptsiooni ja häälduse) ka lisada. Probleem on ainult selles, et esimest lauset ei ole ilmselt otstarbekas kõige sellega koormata. Arvan, et võiks olla eraldi lõik (või mitu lõiku või vajaduse korral terve artikkel), kus võõrkeelsetest nimedest, samuti koreakeelse nime (ja samuti teiste nimede) päritolust ja tähendusest räägitakse. Sanuti tuleks rääkida varasematest nimedest, millal ja kuidas neid on kasutatud jne. Andres

---

Haldusüksuste nimed

Arvan, et vähemalt provintside puhul ei tuleks artiklite pealkirjades kasutada sõna do, vaid "provints". Samuti tuleks tõlkida "Lõuna-" ja "Põhja-", nagu ka teiste riikide puhul haldusüksuste puhul tehakse. Ja hea oleks, kui leiaks ka si-le, gun-ile jne eestikeelse vaste ja kasutaks artiklipealkirjades seda. Teiste riikide puhul me ju nii teeme. Andres 06:53, 7 Jan 2004 (UTC)

Nii. Kaisin ametnike jutul ja uurisin asja kuidas nad ikka neid gune ja si-sid kasutavad. See on terve idamaine systeem...-:) Suurimateks haldusyksusteks on pealinna territoorium, esristaatuseda (Provintsioigusega) linnad ja Do-d. Need omakorda jagunevad Si-deks ja Gun-ideks (va. pealinnaterritoorium, kus on ainult Gu-d , mis jagunevad pisemateks yksusteks). Si on haldusyksus, mille pealinnaks on si ehk linn edasi jaguneb si (kui maakond) Eupideks ja myeonideks (ainsus myeon 면) ja need omakorda ri-deks (ainsus ri 리) (mis on eesti moistes kyla)

Gunon aga haldusyksus, mis jaguneb eup-iks ja myeonideks. See tahendab, et igas gun-is on ainult yks eup ja ylejaanud suuremad haldusyksused on myeonid, mis omakorda jagunevad samuri ri-deks (samuti see ainus eup jaguneb ri-deks)

Eup ja Myeon on sama jargu haldusyksused.

Ja niisiis: Gun-i pealinnaks saab kirjutada eup. Naiteks: Yeongdong-gun, pealinn on Yeongdong-eup. Aga si pealinnaks on si

See on keeruline muidugi. Aga need asjad tuleb artiklis "Lõuna-Korea haldusjaotus" ära seletada.

Sellegipoolest leian, et artiklite pealkirjades ei tohiks olla koreakeelseid haldusüksuste nimetusi (artiklite tekstis küll) ja kui vähegi võimalik, tuleks leida neile eestikeelsed vasted. Võib-olla peaks konsulteerima Peeter Pälliga. Andres 07:45, 7 Jan 2004 (UTC)

Aga kas nii ei oleks soovitatav:

Haldusalades

pealinnaterritoorium, eristaatusega linn, ja provints
Si - linn, Si kui linn-maakond
Gun - alev-maakond
Eup - alev
Myeon - alevik
Ri - kyla, ri kui territoorium - vald

Linnades

Gu - rajoon voi linnarajoon
Dong - linnaosa
Gi ja Ga - kvartal

Ma saadan kohe kirja Peeter Pällile ja küsin, kas eestikeelsed vasted on olemas. Kui ei ole, siis võtame esialgu need kasutusele, mis Sa välja pakkusid. Andres 09:05, 7 Jan 2004 (UTC)

KNAB-is on ringkond (gu) ja maakond (gun). Pakun, et pealkirjad võiks vastavalt parandada. Pikne 5. aprill 2019, kell 19:22 (EEST)

Jah, muidugi. Andres (arutelu) 6. aprill 2019, kell 00:36 (EEST)

Link ei tööta

FFFWPUI link ei tööta. Andres 06:48, 14 Jan 2004 (UTC)

Mul töötab? --Egon

Päris esimesel korral, kui Sa panid selle oma kasutaja aruteluleheküljele, siis töötas, aga praegu ikka ei tööta. Andres 05:17, 15 Jan 2004 (UTC)

Mul ka ei toota, andis vastuse, et server on ajutiselt maas, proovige hiljem uuesti. (Exploreriga andis vastuseks: ei suuda serveriga yhendusse astuda, kontrollige aadressi.)-- Egon 05:42, 15 Jan 2004 (UTC)

Haridus

Hariduse osa võib minu meelest esialgu siia jätta. Kui artikkel liiga pikaks läheb, võib selle uude artiklisse tõsta. Andres 20:00, 23 Jan 2004 (UTC)

Lõppu lisati üks link, ma ei saa aru, mis seal on

Andres 05:35, 14 May 2004 (UTC)

Kahjuks ma ei saa ka seda lugeda, sest ma ei saa hetkel korea keelt näha. Kuid nii palju, kui seal hiina keelest aru sain, on tegu Põhja-Korea liidri kohtumisega Hiina KP juhtidega. Uurin lähemalt. See leht sobiks pigem Põhja-Korea alla. Egon 08:02, 14 May 2004 (UTC)

Kategoriseerimine

Korea-teemalisi artikleid on ilmselt piisavalt, et tekitada Korea kategooria. Kas oleks vaja mingeid allkategooriaid? --Oop 08:28, 13 Nov 2004 (UTC)

Tundub et "Lõuna-Korea linnad" sobiks kategooriaks, kuna linnu hakkab juba olema paras hulk ja niimoodi võiks "Lõuna-Korea" kategooria alt viia linnad sinna.

Samuti ehk "Lõuna-Korea linnaosad"(?) Või oleks parem linnaosad rühmitada linnade kaupa kategooriatesse a la "Seouli linnaosad" -kategooria mis siis kuulub ise "Lõuna-Korea linnaosad" -kategooriasse?

Spam protection filter?!?

Proovisin redigeerida Lõuna-Korea artiklit ja kui salvestama hakkas siis tuli selline teade (tükeldasin selle viimase URL-i et see laseks siin seda salvestada):

Spam protection filter

The page you wanted to save was blocked by the spam filter. This is probably 
caused by a link to an external site.

The following text is what triggered our spam filter: ht tp:// www. dprktime. com

+ Oskab mõni teadjam seda "korda teha"? Tänud--TarmoK 16:44, 9 Feb 2005 (UTC)

---

Arvan, et olemasolevad tokipona lingid võib alles jätta, sest nad viitavad sisule, mis on aadressil tokipona.wikipedia.org. Andres 19:08, 15 Jun 2005 (UTC)

---

Kas see uus peaminister on ametis? Mina sain nii aru, et parlament hakkab teda alles järgmisel nädalal kinnitama.[1] --Epp 16. august 2010, kell 09:47 (EEST)

Püüdsin asja uurida, aga ei saa selgust. Vana peaministri lahkumisavaldus võeti vastu 8. augustil ja samal päeval nimetati uus. 11. augustil vist oli vana peaministri lahkumistseremoonia. Kumb täidab peaministri kohustusi? Selle kohta on vastukäivad uudised. Arvan, et tuleb mainida mõlemat. Andres 16. august 2010, kell 10:57 (EEST)

Konstitutsioonis on öeldud: "Peaministri nimetab president Rahvuskogu nõusolekul." Nii et tegu on ikkagi peaministrikandidaadiga. Andres 16. august 2010, kell 11:18 (EEST)

Ma ka ei saanud aru. Aga vana ka siis ikka vist enam ametis pole? Ma lasin ka Google'il endale peaministri kodulehelt selle 11. augusti tseremoonia kohta koreakeelset juttu tõlkida :-) --Epp 16. august 2010, kell 11:27 (EEST)

Tundub, et vana pole mõtet enam mainida. Korea viki riigiartiklis on vana küll märgitud kohusetäitjana, aga see pole kuigi usaldatav. Uus peaminister läks 9. augustil kohale, kohtus seal asetäitjatega ja andis pressikonverentsi. Ja kuni parlamendikuulamisteni ta muud ei tee, kui valmistub nendeks:-) Andres 16. august 2010, kell 11:35 (EEST)

OK. Aga Google'iga inglise keelde tõlkida on päris lõbus (nime tõlge oli Over lunch). --Epp 16. august 2010, kell 11:45 (EEST)

---

Mainimata on Lõuna-Korea kui väga tehnoloogiline ühiskond. E-spordi tähtsus (mingi periood arvutimäng oli kõige vaadatum "sport" koos pesapalliga [mingi artikkel]) jms.--MärgRätik (arutelu) 2. aprill 2012, kell 14:58 (EEST)

---

Miks pealinna nime muudeti? Andres (arutelu) 16. märts 2013, kell 22:20 (EET)

Vastavalt Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitustele: http://www.eki.ee/knab/mmaadpar.htm --Metsavend 16. märts 2013, kell 22:32 (EET)