Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Wikivoyage

Eile sai alguse Wikimedia projektipere uusim liige, reisiportaal Wikivoyage. "Algus" on kyll jutumärkides, sest tegu on algselt iseseisva projektiga, mille kogukond mullu WMF-i hoole alla kolis. Nii või teisiti tekitab see kysimuse: kas meil oleks huvilisi, kes tahaksid luua ja arendada eestikeelset versiooni? Kui jah, siis võib edasi kysida, mis selle nimi peaks olema, kust ja kuidas alustada, kes tõlgib tarkvara jne. Aga ennekõike ikkagi: kas meil on keegi, kes tahaks niisuguse asjaga tegelda? --Oop (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 12:32 (EET)

Midagi sarnast on juba 2003. aastast Wikimedia projektides olemas, vt Wikitravel. Tutvustavate lausete põhjal järeldaksin, et tegu on sama asjaga: "Welcome to Wikivoyage, the free, worldwide travel guide that anyone can edit" ja "Since 2003, Wikitravel is the original free, complete, up-to-date and reliable worldwide travel guide [...]". --kanakukk (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 13:30 (EET).

Wikitravel ei ole Wikimedia projekt, nagu ma aru saan. Adeliine 16. jaanuar 2013, kell 14:06 (EET)

Enne oletamisi ja järeldamisi soovitan lugeda läbi artiklid Wikivoyage ja Wikitravel. Eestikeelset Wikivoyage'i saab soovi korral arendada inkubaatoris (Wikimedia Incubator), tegin hädapärast algust. --Oop (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 15:50 (EET)

Isiklik arvamus: kasulikum oleks Eesti turismisihtkohtadest kirjutada inglise, vene, saksa või muus suuremas võõrkeeles. Võib olla küll tore lugeda eesti keeles, kuidas lennukiga Tallinnasse saada aga suur osa inimesi, kes seda infot tegelikult vajavad, eesti keelest aru ei saa. Majandusmin ja turismiettevõtted peaksid praegu kõrvu kikitama :).--Kyng (arutelu) 16. jaanuar 2013, kell 17:01 (EET)

Tõenäoliselt jah. Aga meilt siit ilmselt väga palju inimesi võõrkeelsetesse Wikivoyage'idesse ei lähe. Me võime proovida mingil hetkel majandusmini või turismiettevõtete liiduga jutuks võtta, et korraldaks Eestis mõne algatuse vene- või ingliskeelse Wy propageerimiseks, ent kõige sellise jaoks pole mul isiklikult jaksu. --Oop (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 11:27 (EET)

Arhitektid, kelle teosed on avalikus omandis ja palju muud

Niisiis tegin valmis mitte just absoluutselt täieliku infoga tabelid, kus on siis kirjas, milliste Eesti arhitektide teosed on käesoleval hetkel avalikus omandis. Artiklis olevad tabelid peaks põhimõtteliselt täiendama Eesti arhitektide loendit. Aluseks arhitektide kohta käivad siinse Vikipeedia artiklid. Nagu mainitud, pole materjal muidugi täielik, kuid artikli praegune seis rahuldab.

See peaks olema abiks pildistajatele ja ka nendele, kes sorteerivad ja vaatavad Wikimedia Commonsis ja eesti Vikipedias fotosid. (Kahjuks pole iga foto peal arhitekti nime ja/või ehitise aadressi, ning iga arhitekti kohta käival artiklil pole ka kõik tema teosed kirjas.)

Õieti on küsimus hetkel selles, et kas ja kuhu see siinses Vikipeedias tõsta. -Mardus (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 18:51 (EET)

Ehk kannatab esialgu ka sealsamas olla. Peaasi, et teme, kust seda leida. Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 19:27 (EET)

Kas mälestusmärgid, näiteks mälestuskivid ja standardobeliskid, mille autorid pole teada, kuuluvad ka selle alla, et nendest tehtud pilte ei tohi Commonsisse laadida enne, kui autori surmast on 70 aastat möödas? Olen mõned sellised pildid Commonsisse laadinud, kas peaks kustutama?--Pikorillo (arutelu) 22. jaanuar 2013, kell 20:58 (EET)

Mismoodi saab autori surmast lugeda 70 aastat, kui autor pole teada? Peate ehk silmas 70 aastat tähise püstitamisest? Arvan, et autorluse kohta saab infot omavalitsuselt, kelle halduspiirides üks või teine monument asub. Kui nemad ei tea, siis minu meelest on tehtud piisavalt, et kunstnik välja selgitada. --kanakukk (arutelu) 22. jaanuar 2013, kell 21:08 (EET).

Kui autor pole kellelegi teada, on ta ikkagi olemas ja tal on õigused. Millegi püstitamisest 70 aastat ei pruugi sugugi piisav olla, kindluse huvides peaks arvestama ajavahemikuga, mille järel inimene kindlasti surnud on - see võiks olla 150 aastat või rohkem (tegi midagi 20-selt, elas 100-seks, liidame 70). Tsaariaja lõpus tehtud fotode autoriõigus võib praegu vabalt kehtida. Standardsed objektid mingil määral ei kuulu autoriõiguse alla, kui nad ei ole kunstiteosed (tüüpprojektiga paneelmajad ei kuulu, aga tarbekunst kuulub) või on liiga lihtsad (ring, ruut või kuup ei ole kaitstav, aga Malevitši teosed on). --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:16 (EET)

Autoriõiguse seaduse (AÕS) § 40 ütleb üsna üheselt, et kui teose autor on jäänud anonüümseks või teos on avaldatud pseudonüümi all, kelle isik on jäänud tundmatuks (nt Jossif Džugašvili pseudonüüm Stalin on tuntud, s.t tema surma-aasta on teada), siis kehtib autoriõigus 70 aastat pärast teose avalikustamist. Vabandan, et ennist sellele tähelepanu ei osutanud. --kanakukk (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:50 (EET).

Jajah, aga palun mitte tõlgendada seda nii, et kui mina monumendi, foto või hoone autorit ei tea, siis ongi anonyymne. Jutt on teostest, mis on autori soovil avaldatud nii, et autori isikut varjati. Mitte yhe suvalise inimese teadmatusest. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 14:30 (EET)

Ma ju kirjutasingi, et kui ei tea, siis tuleks pöörduda omavalitsuse poole, kelle halduspiirides vastav tähis asub. Kui nemad vastavad, et ei tea, siis minu arvates on tehtud mõistlikus koguses toiminguid autorlust välja selgitada. --kanakukk (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 15:10 (EET).

Kahtlen natuke, kas yks pöördumine omavalitsuse poole on ka kohtu silmis ammendav. Aga alustada võiks kultuurimälestiste registrist. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 20:51 (EET)

Arhitektide andmebaas

Teine küsimus on see, et kas Eestis on olemas mingi lihtne ja konkreetne andmebaas, kus on kirjas ehitis ja selle arhitekt? Ehitisregister on ainus, mis annab infot konkreetse maja/aadressi kohta, kuid see on kahjuks kõik, sest hoone arhitekti kohta pole mitte midagi. -Mardus (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 19:02 (EET)

Ei tea olevat, aga võib-olla ma eksin. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:20 (EET)

Commonsist kustutatud fotod

Viimasel ajal on usin robot taas eemaldanud hulga linke Eesti arhitektuurile, mis on Commonsist kustutatud. Kas keegi viitsiks tegeleda ka sellega, et kustutatud pildid eesti Vikipeediasse tuua? Meil on neid artiklite illustreerimiseks vaja. Ma saan muidugi aru, et kustutada on lihtsam ning lõbusam kui sisulist tööd teha, aga vahel ju võiks. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2013, kell 13:20 (EET)

Commonsi aasta pildi valimine

Taas on alanud Commonsi aasta pildi valimine ja seekord on võistlustules ka harukordselt palju Eesti päritolu fotomaterjali. Kindlasti soovitan osaleda. Esimeses voorus on võimalik oma hääl anda ka mitmele lemmikule. Pilte leiab siit.

Ise pakuksin, et Eesti piltidest on potentsiaalikaimad see ja see. Lisaks on meilt ka: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 jne. Seda siis neile, kel huvi, et mis fotod on meilt parimate sekka pääsenud.

Kokku on fotosid 988 ja seega on valik äraütlemata lai, mille seast endale meelpärast otsida. Jõudu! Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2013, kell 19:27 (EET)

Finaali jõudis 44 fotot. Finaalis saab hääletada ainult ühe foto poolt.

Üks finaali jõudnutest on ka Eestist: [1]

Ivo (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 18:43 (EET)

See pilt, mis nüüd ainukesena Eesti piltidest valikus on, võiks järgmisel nädalal esilehel olla. Ave Maria (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 20:48 (EET)

Esilehe sisu ei valita paar päeva varem. See pilt on järjekorras. Ivo (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 21:32 (EET)

Aasta pildi valimised on lõppenud. Tarvasjõe foto sai tõenäoliselt 10. koha. Ivo (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 22:21 (EET)

Tulemused on nüüd avaldatud. Kokku andis hääle ligi 4000 vikipedisti. Tarvasjõe foto jõudis 9. kohale. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 23:08 (EET)

Täpsustan. Tarvasjõe foto oli ikkagi 10. kohal. Esmaseid andmeid veel muudeti pärast seda, kui ma siia postitada jõudsin. Ivo (arutelu) 1. märts 2013, kell 02:16 (EET)

Juhiseid suhtekorraldajatele

Wikide ja suhtekorraldajate kokkupõrge tekitab draamatsemist. Inspireerituna ühest hiljuti peetud vestlusest: mis te arvate sellest kui tekitaksime valimisaasta jamade vältimatuse tõttu mingi juhendmaterjali selle kohta kuidas Vikipeedia ja suhtekorraldus võiksid mõistlikult koos eksisteerida. -- Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Esimene probleem: hallatava poliitiku mainet rüvetab mingi tema poolt tehtud või mittetehtud tegu millest on vaja ilmtingimata lahti saada. Minu tänane nägemus on see, et suhtekorraldajana tuleb arvestada, et kirjutatust naljalt lahti ei saa, küll aga saab tõsta artikli üldist kvaliteeti seda mahukamaks ehitades. Seda taktikat on kasutanud näiteks Tallinna Televisioon, mis tegi sellise tembu, et kirjutas oma kriitika ümber päris jämeda polstri -- artikkel on tihedalt viidatud ja minu silmis seetõttu oluliselt infoküllasem. Iseasi kas selgelt parem või neutraalsem, aga see seda võib keegi parandada kui soovib. --Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Mittetehtud tegu peaks kyll parandada saama. Iseasi, et sageli on teo "tehtus" vaieldav ja mõnikord on ka mittetehtust nii palju räägitud, et see rääkimise fakt on oluline. --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:19 (EET)

Teine küsimus on see, et kas poliitik võib artiklit ise toimetada. Olen aru saanud, et Eestis on see lubatud, mõistliku neutraalsuse piires. Alternatiivina soovitaksin kirjutada oma biograafia veebi ja wikisse viitega tuua. See oleks ehk allikalähedasem ja aitaks kaunimal moel väidete allikale viidata. -- Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Eks see libe tee ole, aga siiani me seda suurte vikide keeldu, jah, jõustanud pole. Kui teisiti ei saa, eks tuleb, ent prooviks esialgu heaga. --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:19 (EET)

Asjaolu, kas keegi kirjutab iseendast, saaks kontrollida ainult riiklik järelevalve. Fakt, et keegi kasutaja MariMets kirjutab samanimelisest lauljast, riigiametnikust, näitlejast vms, ei tähenda õieti mitte midagi. Väga võimalik, et mõnedel teist on siin tutvused sideoperaatorite juures, kelle kaudu on umbes 2 sekundiga teada, kes ühe või teise IP-aadressi alt kirjutab, aga seadus ju selliseid asju ei luba. Me võime selle reegli kehtestada, aga praktikas saab viimast kohaldada ainult sel juhul, kui keegi avalikult deklareerib, et ta kirjutab kontoga X endast artikleid.

Teiseks, minu arvates tuleks hoopis selgusele jõuda selles, mis Vikipeedia on. Kui oleme saanud kokkuleppele, et sobivad allikad x, y, z, n, a+b ja et artiklil peavad olema stiilinõuded 1, 2 ja 3, siis ei oma üldse tähtsust, kas kirjutatakse iseendast või kellestki teisest. Kui tal õnnestub suuniseid järgida, siis miks ei võiks keegi iseendast kirjutada?

Aga mida siis sel juhul ette võtta? Olukorra parandamiseks oleks tarvis selgeks teha, millised reeglid on meile peakontorist peale sunnitud, milliseid reegleid võime ise kehtestada (kui üldse võimegi – Vikipeedia on ju Jimbo Walesi oma). Eeskirjad peaksid olema niisugused, et neist oleks võimalik ka aru saada. Paljudel juhtudel kasutatakse eksootilisi sõnu, nagu neutraalsus ja usaldusväärsus, aga jäetakse avamata, mida nende all mõeldakse. Ka oleks minu meelest tarvis lehekülge, kus õpetatakse toimetamist. Tuua näiteid, milline on halvasti kirjutatud artikkel ja milline on ta kordatehtuna. --kanakukk (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 15:40 (EET).

Täpsustus. Vikipeediat majutab ja rahastab Wikimedia Foundation. See on Eesti mõistes MTÜ ja ei kuulu Jimbole. Jimbol ei ole enam ka absoluutset otsustusõigust, strateegilised ja vajaduse korral ka kiired otsused langetab WMFi nõukogu, kus Jimbo on vaid yks liige. Mis reeglitesse puutub, siis absoluutselt kohustuslikud on reeglid, mille on kinnitanud WMF; kõik muu on pigem hea tava, milles saame põhimõtteliselt erandeid teha. Yks WMFi reegel reguleerib näiteks autoriõigusega kaitstud piltide jms kasutamist (ainult oma viki piires hääletatud erandina, kui see on kohalike seadustega lubatud ja hästi põhjendatud). --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 15:59 (EET)

Kolmandana mõtlesin, et kas on mõistlik soovitada suhtekorraldajal avatud kaartidega mängida. St teha avalik kasutaja, unustada kõik anonüümproksid ja IP-kasutajad ja teha oma toimetused avalikul moel? See kindlasti tekitab ühelt poolt vastuseisu ja sõda rohkem, teiselt poolt võime kogukondlikult otsustada, et see on mõistlikum kui praegune möll IPdega. -- Irve (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:00 (EET)

Kuidagi peab viima inimeste pähe arusaama, et Vikipeedia kasutajad on ainult fyysilised isikud. Mitte juriidilised. Siiani kõik seda päris hästi ei mõista. See on mingis mõttes oluline ka isikliku vastutuse tajumise seisukohalt: sa ei kirjuta Vikipeediasse juriidilise isiku esindajana. Muidu tekib meile arvukalt kasutajaid nimekujuga "*** Byroo". --Oop (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 13:19 (EET)

See mõte mulle meeldib, aga seda on vaja veenvalt sõnastada, et ta ka kõrgendatud valetajainstinktides ajju kuidagi pühalikul moel kohale jõuaks. -- 193.40.252.95 18. jaanuar 2013, kell 14:05 (EET)

professionaalsed ja nähtavamad suhtekorraldajatest konsultandid muidugi rõhutavad, et oluline on tõde rääkida. aga ilmselt on turul tegutsemas ka teistsuguseid. -- Ohpuu (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 14:22 (EET)

Kui mingi suhtekorraldaja või muu selline tegelinski hakkab artiklit eriti just valimiste aegu toimetama (neutraalsus kaob ära), tuleb artikli toimetamine registreerimata ja uutele kasutajatele blokeerida läbi artikli kaitsmise. -Mardus (arutelu) 18. jaanuar 2013, kell 20:22 (EET)

Suhtekorraldajad võiksid mõnel muul juhul, mitte valimistega seoses, üsna kasulikud olla, kui ise ei jõua kõike teha. Muidugi peaksid nad kasutajanime tekitama ja teadvustama, et see on seotud konkreetse isiku, mitte ettevõttega või teise isikuga, kes valimistel kandideerib. Ning nad peaksid teadma, et nende artikleid toimetatakse ja ülearune kiidulaul kustutatakse ära. Artikli kaitsmine probleemide korral on hea mõte. Ssgreporter (arutelu) 19. jaanuar 2013, kell 01:35 (EET)

Kohanimehuvilistele

Et vikipedisti töö ei lõpeks, kannab hoolt Emakeele Selts. Keeletoimkonna uues eelnõus tahetakse jälle rida muudatusi teha. Joonistage ja kirjutage neile. --Oop (arutelu) 24. jaanuar 2013, kell 17:05 (EET)

Aegunud erileheküljed

Ma olen juba hulk aega mõelnud, et miks osa erilehekülgi on n-ö kinni keeratud? Edasipääsuta leheküljed, kõige oodatumad leheküljed, vähima redaktsioonide arvuga leheküljed, kõige viidatumad leheküljed – kõik viimati uuendatud 22.10.2009, "[l]ehekülje uuendamine ei ole hetkel lubatud ning andmeid ei värskendata". Miks? Mis 22.10.2009 juhtus? Ja mis linkimata asjad need on lehekülje Erileheküljed lõpus? --Morel (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 01:14 (EET)

Need viimased linkimata asjad näitavad minu arusaamist mööda seda, et adminnid näevad rohkem erilehti (ka piiranguga lehti), aga miks nad linkimata on, selles ma pole kindel. Mul on mingi mälestus (see võib täiesti vale olla), et keskusest lõpetati osa erilehtede uuendamine, et masinavärgi jõudu kokku hoida vms. Adeliine 31. jaanuar 2013, kell 01:32 (EET)

Jap, metas on nii: The following lists are no longer updated in Wikimedia projects due to big server load:. Aga inglise vikis neid minumeelest uuendatakse küll. Adeliine 31. jaanuar 2013, kell 01:34 (EET)

Tundub, et mõnes teises veel (vt nt de:Spezial:Gewünschte Seiten). Kas me midagi teha saame, et neid uuesti "lahti keerata"? --Morel (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 01:38 (EET)

Aga ingliskeelses on ka juures kiri "Updates for this page are currently disabled".--Morel (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 01:46 (EET)

Üldiselt arvan, et ei saa. Ja kui sul näiteks lehekülje 'Kõige oodatumad leheküljed' avanemine võtaks kaks tundi aega ei ole see ka eriti lõbus tegevus. -- Ahsoous (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 02:34 (EET)

No vähemalt paar korda aastas ei tohiks see uuendamine ka yle jõu käia. Kaks tundi oleks mõeldav siis, kui leht iga kord uuesti koostataks - aga seda ohtu ei ole. Kysimus on, kellega ja kus peab rääkima, et need funktsioonid niigi palju lahti keerataks. --Oop (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 09:45 (EET)

http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Special_page#Inactive

Oodatud artiklite jaoks on tööriist toolserver lehel aga see otsib kategooriate kaupa. Teiste erilehtede jaoks võiks ka olla tööriist, et tervest Vikipeediast ei peaks otsima. See võib tõesti aega võtta. --Tiuks (arutelu) 31. jaanuar 2013, kell 14:59 (EET)

On täitsa loogiline, et servereid tühipäringutega ei ruunata, samas on võimalik kõik säherdused toimingud, st keerulisemad andmebaasipäringud, käivitada taustal ja serveerida püsilehekülgedena, kord kalendriaastas paaritunnist skripti jooksutades pole mingitki ohtu ülekoormusele. suwa 18. aprill 2013, kell 22:21 (EEST)

Kõige oodatumad leheküljed vaja uuendada

Kõige oodatumad leheküljed on loodud 22. oktoober 2009, kell 11:30, samas eesotsas on nt ka Vikipeedia:Alamlehed koos teatega, 232 linki viitavad sellele, mis on väga aegunud info, nimelt vaadates Eri:Lingid_siia/Vikipeedia:Alamlehed teatab, et Lehele Vikipeedia:Alamlehed ei viita ükski lehekülg. Ehk saab andmebaasi panna genereerima uut loendit? suwa 18. aprill 2013, kell 15:28 (EEST)

Teema oli juba üleval selles arutelus Vikipeedia:Üldine arutelu#Aegunud erileheküljed. --Tiia (arutelu) 18. aprill 2013, kell 19:21 (EEST)

tänan, liigutasin oma märkuse ülesse, õige teema juurde, mis näitab ka, et üldine arutelu ei ole kiirelt ja kergelt haaratav  :) suwa 18. aprill 2013, kell 21:26 (EEST)

Tekitasin Vikipeedia:Oodatud leheküljed praeguse seisuga. --WikedKentaur (arutelu) 19. aprill 2013, kell 22:00 (EEST)

Tänan kiirelt tegutsemise eest, lahedam ja kuivem tunne kohe suwa 20. aprill 2013, kell 10:40 (EEST) :)

Uus "tuuri" funktsioon

Wikimedia blogi: Adding guided tours to Wikipedia. Kellel on huvi, võib uurida ja vaadata, kas meil ka saab. Adeliine 1. veebruar 2013, kell 22:14 (EET)

Toimetamise mallid

Vormistusreeglites panin malli {{toimeta}} asemel {{subst:toimetaA}}, sest see on redigeerimiskasti all toimetamise mallide all. Olen tähele pannud, et Adeliine ka muudab "toimeta" mallid "toimetaA" vastu, sest see lisab automaatselt kuu ja aasta. Epp lisas {{toimeta}} malli vormistusreeglitesse tagasi. Kuidas on üldine arvamus? Kas tuleks kasutada veel vana "toimeta" malli või minna üle uuele {{toimetaA}} mallile. --Tiuks (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 22:56 (EET)

Minu meelest on sisuliselt juba aastate eest suuresti uuele mallile üle mindud. Ivo (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 23:13 (EET)

Ja üldse lisab mõni indiviid neid toimetamise malli eriti kergekäeliselt. Väga häiriv on see siis, kui artikkel on suuremate puudusteta ja malli lisaja oleks saanud antud tegevuse asemel ise talle silma jäänud vea ära parandada. Pärast jäävad need mallid aga sinna lõputult vedelema, kuna a) keegi ei korrasta toimetamist ootavaid artikleid ja b) isegi kui korrastab, siis jääb mall tihti alles. Sisuliselt on selle malli lisamine illusiooni tekitamine, et antud artikliga on "tegeletud" ja kui mall olemas, siis nõnda kõik jääb... aastateks. Ivo (arutelu) 3. veebruar 2013, kell 23:22 (EET)

Selle üle oleme arutanud ja konsensust pole olnud. Miks peaks keegi tahtma artikleid otsida täiesti suvalise juhusliku kuu järgi? See on tegelikult lausa eksitav, sest võib jätta mulje, et vanade kuude all olevate artiklite toimetamisvajadus pole enam aktuaalne. Ma saaksin võib-olla veel aru, kui artiklid reastataks kas või tähestiku järgi (kuigi see oleks ebaotstarbekalt tülikas ega annaks ka õieti midagi). Ka märkus "toimeta" on kasti all ja mina kasutan seda. Arvan, et malli nimetus peab läbipaistev olema, mitte mingi supsplumps. Ka märkuste muutmise vajadusest ma tõesti aru ei saa. --Epp 4. veebruar 2013, kell 05:49 (EET)

Ivo, ma olen märganud, et just Sina oled toimetamismärkusi arusaamatul põhjusel pannud. Ja kui kõik paistab korras olevat, võib märkuse ära võttta, kui selle panemist põhjendatud pole. Osa märkustest on ka ilmselt jäänud sellest ajast, kui teisi märkusi veel ei kasutatud. --Epp 4. veebruar 2013, kell 05:49 (EET)

Ma muudan neid malle (esialgu valikuliselt) sellepärast, et minu arvates on mõttekas neid artikleid kuu järgi jaotada. Kui nad on ainult kõik ühes kategoorias kümnetuhandekesi koos, tundub see haldamatu massina. Minu jaoks jätavad vanemad kategooriad just täiesti vastupidise mulje, et nende toimetamisvajadus on meeleheitlikult röökiv, sest nad on nii kaua toimetamata seisnud. Muidugi ma püüan neid ise ka natuke toimetada, aga ma (ega eriti keegi meist) pole võimeline kõiksuguseid artikleid käigu pealt korda tegema. Võiks võtta hoogtööna ette ja nt 2006.-2007. aastast seisvad artiklid ära toimetada, aga kooshoogtöö pole kahjuks meie tugevaim külg. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 07:58 (EET)

Olen Adeliinega igati nõus, et artiklite jaotamine kuude järgi on mõttekas ning vanemad kategooriad tuletavad otseselt meelde, et nendega on vaja kiirelt tegeleda. Olen ka ise püüdnud vahest sealt vanematest kategooriatest artikleid võtta ja ära toimetada. Tihtilugu tundub küll, et lihtsam oleks vahel kohe uus kirjutada.

Epp, mina ei ole kindlasti ilmaasjata toimetamismärkusi lisanud. Pigem olen püüdnud nende lisamist vältida. On ka tavaline, et olen artikli juures midagi korrastanud ja siis tuled nt sina ja lisad järgmise muudatusega sinna toimetamismalli otsa. Otsi siis seda, et mis seal veel parandamata jäi. Ning toimetamismallide väljakorjamisel on vähe mõtet, kui nad kipuvad artiklitesse tagasi ilmuma.

Peaks tekitama kombe, et malli lisamisel kirjutataks juurde, et mis vajab toimetamist. See ei ole alati sugugi selge. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 14:27 (EET)

See ongi ju ammu nii, et toimetamismärkust tuleb põhjendada. Mis mõte on sellist juttu rääkida; ma olen Sinult ikka õige mitu korda küsinud, miks mall on pandud, aga ei mäleta, et oleks kunagi vastuse saanud. Aga selle üle pole mõtet vaielda. Soovitan ka vahet teha toimetamis- ja keeletoimetamismärkuse vahel. Ma kahjuks ei saa aru, mida tähendab "mõttekas", aga tehke siis mõttekalt pealegi. Kui on mõttekas ühe koha asemel sajast kohast otsida, siis olgu. Kui täpsem kategooria mingit lisainfot ei anna, siis oleks ju lihtsam nt ühest sajani nummerdada vms. Ja kategoorialehe algusse tuleks kirja panna, mis selle kategooria alla kuulub. --Epp 4. veebruar 2013, kell 15:40 (EET)

Või sina oled minul küsinud, et miks mall on pandud. Ei tea mina küll ühtegi sellist küsimist. Ivo (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 16:51 (EET)

Lapsed, ei kakle! Ma tahaks mainida, et kõik artiklid, mis on kuude järgi kategooriates, on dubleeritud ka üldises kategoorias. Nii et kes tahab, leiab tähestiku järgi, kes tahab, kuu järgi. Kõigile midagi. Ei pea sajast kohast otsima, kui ei taha. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 17:23 (EET)

See on väga hea, et "toimetaA" on dubleeritud. Nüüd tuleks lahti saada "toimeta" mallist, kus ei ole parameetrina kuud ja aastat lisatud kuigi see on mallis võimalik ehk siis esimene võimalus eemaldada redigeerimisakna alt, et rohkem ei kasutataks. --Tiuks (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 17:37 (EET)

Palun lisada "toimeta" malli lisamisel parameetrid kuu=|aasta= kui ei raatsi kasutada redigeerimikasti all malli {{subst:toimetaA}}. Meid ei ole siin palju, kes lisavad "toimeta" malli ilma parameetriteta. See käis hetkel Bioneer1 kohta. --Tiuks (arutelu) 5. veebruar 2013, kell 13:21 (EET)

Ettepanek

Teen ettepaneku ümbersuunata mall"toimeta" "subst:toimetaA", et ta hakkas tegema malli kuu ja aastaga. Siis muutub vähemalt redigeerimise ajal üldine kategooria Toimetamist ootavad kuu ja aasta järgi. Hetkel on kategoorias 8677 artiklit. Muidu pole osadel toimetajatel mõtet vana malli uuendada kui ikka ja jälle kasutatakse "toimeta" malli. Redigeerimiskasti alt võiks malli seljuhul eemaldada. Võib olla hakkab mõni toimetama ka artikleid, mis on kategoorias alates Toimetamist ootavad (aprill 2006). --Tiuks (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 13:39 (EET)

Ma ei ole kindel, kas see päris nii töötab. "subst:toimetaA" ei ole malli nimi, malli nimi on {{ToimetaA}}. "Subst:" on lühend sõnast substitute, mis tähendab, et mall ilmub artiklisse sellel kuju, kuidas ta hetkel mallilehel on. Kui mall ise muutub, siis artiklis tema esitus ei uuene ehk säilitab algselt pandud kuu ja aasta. Mallis endas kuu ja aasta muutub koguaeg, et seda saaks uutele artiklitele lisada. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 17:29 (EET)

Selline ümbersuunamine ei tööta päris kindlasti, kasvõi juba seetõttu, et mall ToimetaA kasutab malli Toimeta, ehk siis tekiks ring. -- Ahsoous (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 17:45 (EET)

Siin arutelus on mingi jutt millegi asendamisest ja millegi kustutamisest, aga ma ei saa aru. Miks on toimeta, toimetaA ja toimetaAeg? Kas üheainsaga ei saaks läbi? nende ühendamine nõuab täpsemat uurimist, et midagi kaotsi ei läheks. Adeliine 4. veebruar 2013, kell 19:05 (EET)

"ToimetaAeg" on ümbersuunatud millegipärast "toimeta" mallile. Ja nagu Ahsoous ütles, et "toimetaA" kasutab ise malli "toimeta". Selles on tekkinud surnud ring, üks ei saa ilma teiseta hakkama. Kas oleks võimalik kopeerida "toimetaA" sisu "toimetaAeg" malli? Oleks 2 ühesugust malli aga siis näeks, mis artiklid seda malli kasutavad. --Tiuks (arutelu) 4. veebruar 2013, kell 21:27 (EET)

"ToimetaAeg" tehti lisaks mallile "Toimeta" nähtavasti katsetamiseks. Nüüd on esimeses sisaldunud kuu ja aasta parameetrid ka mallis "Toimeta" ning seetõttu ka suunamine. "ToimetaA" kasutamiseks on vaja malli "Toimeta", aga tegu pole sellepärast veel ringiga. Seda, millised artiklid kasutavad malli "ToimetaAeg" (ümbersuunamist), kui see huvi peaks pakkuma, näeb siit.

"ToimetaA" on selleks, et malli "Toimeta" oleks mugav lisada hetke kuu ja aastaga, selle asemel et kirjutada {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2013}} või {{subst:Toimeta|kuu={{CURRENTMONTH}}|...}}. Kui tahata, et kuu ja aasta parameetrit saaks niiviisi lihtsalt lisada, siis pole neid malle tarvis ühendada. 88.196.241.249 26. juuli 2013, kell 18:13 (EEST)

Uue kasutaja tervitus

Tavaline "Tere tulemast Vikipeediasse" on mitte informatiivne. Seepärast tegin ühe proovimalli {{x6}}, mis hakkaks nime kandma "Tere". Palun arvamusi. --Tiuks (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 18:58 (EET)

Selle üle oleme juba varem vaielnud. Arvan, et robotlikult inimesi tervitada ei tohi. See on selline asi, mis nõuab konsensust. Kui tervitatakse Vikipeedia nimel, peavad kõik teised selle vormi ja sõnastusega nõus olema. Mina olen kategooriliselt robottegevuse vastu. Nõuandeid peaks andma vastavalt vajadusele, mitte automaatselt. Ega see ei peagi tervitama, kes ise sõnastada ei viitsi. --Epp 7. veebruar 2013, kell 19:13 (EET)

Mina olen ka malli vastu. Adeliine 7. veebruar 2013, kell 19:37 (EET)

Trükiviga on küll parandatav, mis seal praegu ilutseb, kuid olen samuti robotliku tegevuse vastu. Ave Maria (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 19:41 (EET)

{{Teretulemast}} Varasem katse.Kyng (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 19:47 (EET)

"Teretulemast on vast liiga silmatorkav aga mõte jääb saamaks. "Nagu ma ütlesin, et "Tere tulemast Vikipeediasse" pole sama, mis "Tere tulemast Vikipeediasse". Võtsin vahepealse lause ära. Allkirjastamine on tihti uuel kasutajal probleeme valmistanud, seepärast lisan selle lause. Ma ju näen, millega kasutajad hädas on. Kas kopeerin selle teksti mujale või teen mallina, see teeb ühe välja. Mina sooviks uuele kasutajale rohkem infot anda. Ave Maria, mis trükiviga sa märkasid? --Tiuks (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 19:51 (EET)

See, mida märkasin, on nüüdseks parandatud. Ave Maria (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 20:57 (EET)

Ludiidid Vikipeedias on tegelikult koomiline nähtus. --Oop (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 21:35 (EET)

Aga miks ei võiks olla nii, et kes tahab, kasutab tervitamiseks lisainfoga malli, kes ei taha, see ei kasuta? Mh?--Morel (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 22:02 (EET)

Me ei tervita ju kõiki kasutajaid, vaid neid, kellel on redigeerimise ajalugu. Kuna Vikipeedia koosneb siselinkidest, siis näitame eeskuju ka tervitusega, kuidas Vikipeedia toimib. See mall ei jää kasutajalehele mallina vaid jääb nii nagu oleks ise kirjutanud. Lisaks sellele teeb alajaotuse "Tere tulemast". --Tiuks (arutelu) 7. veebruar 2013, kell 22:19 (EET)

Kiitke heaks või pange pahaks aga tegin malli {{Tere}} ära. Kas seda peaks kasutama ka anonüümsetel kasutajatel? Epule ei piisanud lihtsalt "tere" ütlemisest, et peab pöörduma viisakalt. Mallile võib juurde kirjutada seda, mida kasutajale veel soovitakse öelda. --Tiuks (arutelu) 8. veebruar 2013, kell 18:19 (EET)

Ma pole midagi sellist öelnud. Pidasin silmas viisakat väljendumist ja õigekirja. --Epp 15. veebruar 2013, kell 01:19 (EET)

Märgin siiski ära, et protesteerin sellise tegutsemise vastu. Saan aru küll, et Vikipeedia tulevikku nähaksegi robotluses, aga ei saa uuesti ütlemata jätta, et Vikipeedia nimel saab tervitada ainult üldiselt heaks kiidetud viisil. Esimene Vikipeediast saadud tagasiside peaks olema inimese kirjutatud, mitte templiga löödud. Juhin tähelepanu sellele, et ma ei ole ainus, kes robottervituse vastu arvamust avaldas. Ja mis mõtet on üldse arutelu algatada, kui on niikuinii plaanis teiste arvamusest üle sõita? --Epp 15. veebruar 2013, kell 01:19 (EET)

Lehte redigeerides ei ole malli ja kasutajad küsivad pidevalt abi, isegi e-posti teel. --Tiuks (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 01:40 (EET)

"Vikipeedia nimel saab tervitada ainult üldiselt heaks kiidetud viisil" - Kui "yldiselt" tähendab igayhe heakskiitu, siis ma ei mäleta, et mina isiklikult oleksin yhegi tervituse kunagi heaks kiitnud. Kindlasti on minusuguseid veel. Seega ei saa Vikipeedia nimel yldse kuidagi tervitada. Kui "yldiselt" tähendab vaid Epu heakskiitu, siis teoreetiliselt muidugi saab. --Oop (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 10:06 (EET)

Minumeelest meil ei ole muud "üldiselt heakskiidetud" tervitusviisi kui "Tere tulemast Vikipeediasse, kasutaja!" Mina olen malli kasutamise vastu, üks põhjus on visuaalne (mulle ei meeldi eraldi pealkiri), teine on, et seda lajatatakse kõigile uutele, kes pisemagi liigutuse on teinud. Kui tervitada, siis täielikult ise kirjutada ja lisada täpselt need näpunäited, mis konkreetsele kasutajale parasjagu vaja on. Malli kasutamine on justnimelt robotlik, aga kui üldse tahta tervitada, siis peab nii palju aega leidma, et ise sõnum välja kirjutada. Ja tervitada ainult neid, keda tõesti tahad lahkelt ja isiklikult tervitada. Adeliine 15. veebruar 2013, kell 10:27 (EET)

Mina arvan, et "Tere tulemast Vikipeediasse, kasutaja!" peaks olema tervitus ka kõige pisema redigeerimisajalooga kasutaja tervitus. Robotlik on ka kopipeist aga ka see on võimalik. Visuaalse poole pealt võib pealkirja eemaldada. --Tiuks (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 12:43 (EET)

Eemaldasin pealkirja ja tegin teise malli {{tere2}}, kus on ainult tervitus. Seda võib kasutada siis kui pole kasutaja midagi öelda ja tahetakse ainult tervitada. --Tiuks (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 22:39 (EET)

Tere tulemast!

Tere tulemast Vikipeediasse, Üldine arutelu!

Arutelulehel suhtlemisel allkirjasta oma postitus nupuga või nelja tildega (~~~~).

Tervitan kõiki Vikipediste! Metsavend 8. veebruar 2013, kell 18:52 (EET)

Uute lehekülgede voog

Inglise vikis on peale uute lehekülgede olemas ka uute lehekülgede voog. Kas meil oleks ka võimalik ja kas näiteks orvud artiklid tuvastatakse automaatselt? --Tiuks (arutelu) 11. veebruar 2013, kell 18:59 (EET)

Sa saad esitada sellekohase palve bugzillas, nagu näiteks see id.wiki kohta https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=42322 --WikedKentaur (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 09:00 (EET)

Ma pole pädev seda esitama, sest ma ei tea üksikasju. Arvan, et peaks esitama MediaWiki kohta. Seal pakutakse komponendiks "patrolling" (New page patrolling, edit patrolling. "[mark as patrolled]". rc_patrolled etc.). Kas lehe kureerimine (meil tõlgitud "järelvalve") on ka selles tarkvaras? Või tuleb valida MediaWiki Extensions (Extension:Patroller). Võib olla keegi aitaks mind. --Tiuks (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 15:36 (EET)

Sain asjale pihta ja esitasin palve. https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=44916 --Tiuks (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 22:54 (EET)

Tuli kommentaar. Meil on vaja Extension:PageTriage. Kelle etteaste see on, kas Ahsoousi? --Tiuks (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 12:36 (EET)

Kindlast mitte. Ja nagu sa võid sealt lugeda configuration and code is specific to the English-language Wikipedia's workflows -- Ahsoous (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 13:38 (EET)

Heade artiklite kandidaadid

Tuletaksin meelde, et vähemasti kunagi valisime häid artikleid. Vaevalt, et head artiklid otsa saanud on, aga mingit valimist ei ole juba pikka aega toimunud. Nt eelmisel aastal lisandus ainult 5 uut head artiklit. Seega kutsuksin kõiki üles esitatud kandidaatidega tutvuma ja omapoolset hinnangut andma. Puhuks sellele valimisele taas natuke elu sisse. Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid. Ivo (arutelu) 12. veebruar 2013, kell 22:14 (EET)

TEA-st, EE-st jm võetud definitsioonide õiguslikkusest autoriõigusspetsialistide seisukohalt

Küsimus (esitasin jaanuar 2013), mis puudutab kogu Eesti kultuuriinfo avalikustamist on järgmine: eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeedia - milles avaldatut peab saama kasutada ka ärilistel eesmärkidel - on juba aastaid vaieldud, kas Eesti entsüklopeedia ja TEA entsüklopeedia märksõnade definitsioone (üldjuhul märksõna esimene lause) tohib sõna-sõnalt korrektselt viidet kasutades Vikipeedias kasutada? Nt märksõnad TEAst võiksid olla: hamburger ja hambakaaries.--Bioneer1 (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 15:10 (EET)

Karmen Linaski jt vastus: veebruar 2013: "Vabandan vastusega viivitamise pärast. Konsulteerisin ka Toomas Seppeliga ja arvame, et see läheb tsiteerimise alla (AutÕS §19 p. 1), seda enam kui kasutatakse osa sõna seletusest. Teine pool võib loomulikult selle vaidlustada, et tegevus on vastuolus kolmeastmelise testiga (AutÕS §17). Sel juhul peaks vaidlustaja pöörduma kohtusse ja kohus peaks võtma seisukoha." --Bioneer1 (arutelu) 15. veebruar 2013, kell 15:10 (EET)

Arutelu selle üle, kas hamburgeril on üksainus ainumõeldav definitsioon, muudab Vikipeedia naeruväärseks. --Epp 16. veebruar 2013, kell 04:31 (EET)

Olen endisel seisukohal ja protesteerin veel kord teatmeteoste masinliku ümbertõstmise vastu. Isegi kui tegu pole sõna-sõnalt maha kirjutamisega, on aja peale vorbitavad Vikipeediaga sidumata, kontrollimata ja aegunud andmetega, halvasti sõnastatud ja juhuslikult valitud sisuga lahjendused entsüklopeediaartiklitest minu meelest Vikipeedia jaoks kõlbmatud. Minu arvates on praegu Vikipeedias toimuv kurb ja piinlik. Kahju, et nii lihtsalt lepitakse sellega, et peamiselt ühe inimese tegevus on väärtuslikud tegijad Vikipeediast minema ajanud. --Epp 16. veebruar 2013, kell 04:31 (EET)

Ma saan aru, et sinu arvates oli Vikipeedias kunagi kuldne õnneaeg ning iga muutus on ainult halvemuse poole. Olen siin mõnevõrra kauem olnud ja sellist aega ei mäleta (vanematele olijatele meenub ehk Leon?), aga noh, äkki ma olen siis unustanud, vanas eas läheb ikka mälu kehvaks. Igatahes kõlab pidev korrutamine, kui halvasti kõik on, ysna lillekese moodi mere keskel. Kahju kyll, kui kõik väärtuslikud tegijad ära on läinud. Tegelikult oleks päris huvitav teada, kes on see yks, kes nad minema ajas - varasematest sõnavõttudest on jäänud mulje, et mina, aga praegu tundub jälle, et ryve saatanasigidik on hoopis Bioneer. Kurja juure tiitlile on tihe konkurents. Ma tahaks seda ka teada, kes on need arvukad lahkunud tegijad - ei ole erilist aktiivsete kaastööliste emigratsiooni märganud peale yheainsa -, ent vaevalt ma sellele kysimusele vastust saan. (Muide, mis kõike halba symboliseerivasse robotlikkusse puutub, siis mullu andis bottidega tehtud töö eest isikliku ja ysna suure auhinna aasta vikipedistile keegi Jimmy Wales. Aga noh, kyllap Epp teab paremini.) --Oop (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 10:39 (EET)

Asjaolu, kas hamburgeril võib olla üksainus definitsioon, sõltub sõnale definitsioon antavast tähendusest. Olen juba varem kirjutanud, mida EKSS arvab sõnast "definitsioon" ja viimase seletuses kasutatud sõna "täpne" tähendusest. Kui füüsikast õpime, et igasugune mõõtmine on alati ebatäpne, mõõtmisviga paratamatu, siis EKSS definitsiooni osas küll nii leebe ei ole (vt [2][3]). Ma ei tea, kuidas mul selle funktsionaalse lugemisoskusega on, filosoofias ja loogikas kah ilmselt mitte kõige tugevam, aga mulle tundub, et EKSS ütleb ju üsna üheselt, et definitsioon peab olema täpne, s.o vigadeta, põhjalik, üksikasjalik, konkreetne, kõrvalekaldumatu jnejne. --kanakukk (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 22:35 (EET).

EKSS annab näitelauseks ka : Definitsioon on ebaõige, ebatäpne, väär. Seega võib definitsioon olla ka ebatäpne, kaotamata õigust olla nimetatud definitsiooniks. Adeliine 17. veebruar 2013, kell 18:26 (EET)

Ahah... et siis naine tükati nagu on rase, aga siis jälle ei ole ka. Palun aidake aru saada! --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Mida tähendab, et andmed on kontrollimata? Milliseid toiminguid tuleks läbi viia, et kontrollida näiteks Ohmi seadust, või seda, kas Ribbentrop oli 23. augustil Moskvas, või seda, kas elevant kuulub imetajate hulka? Kas absoluutse tõeni on üldse võimalik jõuda?

Kohtumõistmine on üks ütlemata nüri tegevus. Tead küll, et inimene on pätt ja kaabakas, aga selle asemel, et ta kohe trellide taha panna või sunnitööle saata, peab hakkab tõestama, protsessi pidama, arutlema, näitama, selgitama. Oop on oma kasutajalehele teinud märkmeid õigusalaste küsimuste kohta. Kust võiks lugeda Epu tehtud märkmeid jämedate rikkumiste kohta? --kanakukk (arutelu) 16. veebruar 2013, kell 22:35 (EET).

Raamatutele konkureerivad veebientsüklopeediad. Varsti konkureerivad ainult veebiväljaanded. Meie töö hakkab seisnema selles kui palju infot leiab Vikipeediast ja just emakeelset. Meie eelis on see, et artikli olemasolul on võimalik vaadata infot ka teistes keeltes. Autoriõiguse seaduses on sätestatud, millistel alustel on lubatud teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel Vaadake Andruse lisatud abilehele Vikipeedia:Viitamine ja Kasutaja arutelu:Stella-Theresa. --Tiuks (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 18:09 (EET)

Tsitaat tuleb vormistada tsitaadina. Tea entsüklopeedias kirjutatakse: "Hamburger on burger, kukkel, mille poolte vahele on pandud lisand." Miks me sellist asja peaks tahtma? Adeliine 17. veebruar 2013, kell 18:46 (EET)

Kahju vaadata, et Viki eestvedajad ei mõista, et Vikipeedias on viiteta definitsioon sama mis tädi Maali öeldu ehk siis sageli mõttetu loba, mis ei pretendeeri mitte millelegi--Bioneer1 (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 18:56 (EET)

Inglise vikis lisatakse uutele artiklitele "Järelvaatajas" (Uute artiklite voos) probleemideks "Viideteta - Sellel leheküljel ei viidata ühelegi allikale." Näitena võite vaadata en:Antonino Faà di Bruno, tööriistaribal vajutada linki "Kureeri seda artiklit". --Tiuks (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:05 (EET)

Kuidas siin teemas raamatute ja interneti või interneti ja vikipeedia konkurents üldse üles kerkis, mulle ei jõua kohale. Kas te näete, et on erinevus viiteta definitsioonil ja viiteta leheküljel/artiklil? Minu meelest eesti vikis on aastate jooksul püüeldud sellele, et definitsioon ise ei oleks kopipeist. Seda saab saavutada nii, et mitme allika definitsioon kokku sulandada. Mulle ei mahu pähe, miks on vaja nii massilist kopipasteeti vikisse, kui see on viki põhimõtete vastane tegevus. miks me siis kustutame uute tegijate kopipasteedid ja adminn oma kopipasteete ei paranda? Ave Maria (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:23 (EET)

Raamatute konkurentsi tõin sellepärast sisse, et meil on uued kasutajad kopeerinud ka teaduslikest raamatutest, peale siin mainitud EE ja TEA. Need lähevad arvatavasti kustutamisele kuigi kustutamismärkust ega mahakirjutamise malli pole pandud. --Tiuks (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:56 (EET)

On inimesi, kel on autoriõigusest oma arusaam, mis on nii kindel, et reaalsus puruneb sellega põrkudes. Yks selliseid raudseid kujutelmi on veendumus, et yhtki definitsiooni ei tohi mingil juhul tsiteerida. Reaalses, Eestis kehtivas autoriõiguse seaduses midagi sellist väidetud ei ole. Olen praeguse seaduse määratlusi ja nende piire ka mõned korrad selgitanud ning Bioneeri tsiteeritud jurist siinse arutelu alguses kinnitab sama hinnangut: AÕSi piirang tugineb mõistlikkusele, mis ongi põhimõtteliselt ebamäärane termin; seda selgitaks kohtulahend, mida antud juhul (veel) ei ole; kohtulahendi puudumisel arvab enamik juriste, et sellises ulatuses tsiteerimine, mis langeb yldjoontes kokku Eesti ajalehtede kunagise kokkuleppega, peaks olema lubatav. Aga nagu yteldud, tegelikkus ei pruugi mõnd inimest segada. --Oop (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:44 (EET)

Teisalt ei ole enamik teatmikes (ja isegi teaduskirjanduses) ringlevaist definitsioonidest ylima täpsuseni lihvitud. Õigupoolest on nad pahatihti lihtsalt viletsas keeles ja nende ymber sõnastamine ei ole mingi probleem. Nii et definitsioonide tsiteerimine on juriidiliselt lubatav, kuid enamasti mõttetu. On olukordi, kus definitsiooni tsiteerimine võib olla oluline: need on juhtumid, kus mõni definitsioon on võetud laialdaselt kasutuselt täpsel, tsiteeritud kujul, mõiste defineerimise ymber on kujunenud suurem poleemika või eri koolkondades kasutatakse olemuslikult erinevaid definitsioone, mille võrdlev esitus ja analyys annab lugejale mõiste kohta olulist infot. Enamasti Vikipeedias tsiteeritud definitsioone siiski eriti ei analyysita. --Oop (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:44 (EET)

Suurem jagu artiklite alguses antud määratlusi Vikipeedia eri keeleversioonides on viitamata, sest need ei ole täpsed tsitaadid ja viidet pole lihtsalt vaja. Vabandage väga, aga enamik Eestis kasutusel olevaid teatmeteoseid ei sisalda oluliselt paremaid definitsioone kui need, mida ma mulle tuttavale terminile mõeldes ise kymne sekundiga koostada võin. Pigem on need halvemad. Nii et selle vaidluse mõlemad osapooled võiks rahuneda ja pigem tööle keskenduda. Kui yhelauseliste artiklite vastastikuse kirjutamise-kustutamise ning yleyldise hysteeria asemel viitsiks Avjoska, Bioneer ja Epp neid artikleid pikemateks kirjutada, oleks sest Vikipeediale palju enam kasu. --Oop (arutelu) 17. veebruar 2013, kell 19:44 (EET)

Ma ei kavatsenudki siin järjekordset aia ja aiaaugu teemalist ette teada käiguga arutelu algatada, vaid tahtsin lihtsalt oma arvamuse registreerida. Mina olen lähtunud eeldusest, et administraatorid võtavad endale vabatahtlikult teatud vastutuse Vikipeedia käekäigu eest ning neil on õigus ja kohustus asjade kohta oma arvamust avaldada. Arvan, et igaüks peaks sõna võtma, kui on asju, millega ta pole nõus leppima. Kahtlemata oleks lihtsam käega lüüa, kui teiste arvamust järjekindlalt ignoreeritakse ja kaastegijaid igal võimalikul juhul sildistatakse ja naeruvääristatakse. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Kõik väga õige, aga tuleks aru saada, et õigluse loomine (taastamine?) polegi kerge ülesanne. Vt näiteks fantastilist filmi "Lord of War" (2005). Eriti tasuks tähelepanu pöörata sellele episoodile, mil Aafrika politseinik Mbizi tahab relvaärimeest maha lüüa, ja mida Interpolis töötav Jack Valentine talle selle peale vastab, ja eks filmi grande finale ole ka üsna selge sõnumiga antud küsimuses. --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Jutt ei käi ju ainult autoriõigusest ja minu meelest isegi mitte peamiselt autoriõigusest. Autoriõiguse mängu toomine on tingitud sellest, et see tundus olevat ainus lahendus, kui kokkuleppele ega tervele mõistusele ei saa loota. Aga et seaduste tõlgendamisega ei tundu keegi hakkama saavat, on see sama lootusetu. Juristi vastusest ei selgu näiteks, milline on olukord siis, kui teatmeteosest järjest kõikide märksõnade definitsioonid maha kirjutatakse. Või kui kogu uus teos koosnebki ainult tsitaadist. Pealegi on väga harva tegu ainult ühe lausega. Sellest võiks järeldada, et saaksin õiguse, kui näiteks annaksin välja ainult tsitaatidest koosneva teatmeteose, mille iga märksõna all tsiteerin TEA entsüklopeediat. Aga selge see, et oletused ei vii meid kuhugi. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Probleemidele võib muidugi tähelepanu juhtida ka pikemat analüüsi lisamata. On inimesi, kelledele ka lihtsalt hüüatus – asi ei toimi! – on tarvilik indikaator kõrvalekallete olemasolule. Mina isiklikult vähemalt proovin mitte niisuguse lähenemisega indiviide mitte maha trampida väitega, et justkui tuleks olla konstruktiivne, küll aga olgu märgitud, et ilma sügavuti asja lahkamata ei saa teistelt oodata innukust võimaliku probleemiga tegelemiseks. Küsin veel kord, kas probleemne on kogu Bioneer1 kaastöö? Esimesest tähemärgist kuni kategooriateni välja? Kõik, kõik, kõik, ja absoluutselt kõik on vale? Kui ei siis, kust algab viga? Millised konkreetsed artiklid on halvad? Millised laused on halvad? Kusjuures paluksin mitte piirduda väitega, et see lause ei sobi, vaid näidata ära selle parem väljenduslaad. --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

"Juristi vastusest ei selgu näiteks, milline on olukord siis, kui teatmeteosest järjest kõikide märksõnade definitsioonid maha kirjutatakse." AÕS § 4 lg 3: "Teosed, millele tekib autoriõigus, on: /---/ 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. /---/ Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi". AÕS § 251: "Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. /---/" Andmebaasi tsiteerimine on õiguspärane kasutus, täies mahus kopeerimine ei ole. Millises koguses tsiteerimine on õiguspärane ja millises mitte, on jäetud terve mõistuse otsustada; selleteemalised vaidlused lahendab kohus, kasutuskõlbulikke kohtulahendeid minu teada ei ole. Kui Bioneer on kopeerinud kymnete köidete pikkusest entsyklopeediast eraldiseisvate tsitaatidena isegi kaks tuhat lauset, on ysna kahtlane, kas see on niisuguses mahus, et rikub kasutusõiguse piire. Ise kysimus on, kas sel on mõtet. Miks on vaja siin jaurata selle asemel, et lugeda ise seadust ja selle kommentaare ning asi endale selgeks teha, ei oska ytelda. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Soovitan lugeda veidi ülalpool olevaid arutelusid teatmeteoste teemal, sealt saab teada, mida keegi on arvanud. Ka siin mitte osalenud inimesed on varem mujal samateemalistes aruteludes oma vastuseisu väljendanud. Mul pole aimugi, millise kasutaja lahkumisel oli au Oobile silma jääda, aga mina pidasin silmas muu hulgas inimesi, kes nende aruteludega seoses oma kasutajalehti kustutasid ([4], [5], [6], [7]) Kui ümberringi toimuvat ei jälgi, on statistikaarmastajal ju alati võimalus ka tegijate aktiivsuse muutumist tabelist järele vaadata. Aga jah, õnneks on ju tegelikult kõik korras, sest telekast öeldi, et 30 inimest hoidvat igapäevaselt Vikipeedial silma peal. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Jutt käib Toomasest, ülejäänud teevad ju kaastööd edasi. --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Nojah, aga demagoogiaks on seegi hea argument. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Kui nüüd rääkida muistsetest õnneaegadest, siis enam-vähem nii arvan jah, et neist põhjustest, mille pärast mina hakkasin Vikipeediat tegema, pole enam suurt midagi alles. See oligi tollal minu jaoks hämmastavalt ainulaadne asi oma täiuslikkusetaotluses. Siin olid inimesed, kes olid tõeliselt pühendunud, viitsisid süveneda ja oma ninast kaugemale vaadata. Veel ehk isegi aasta tagasi ei olnud statistilised näitajad kõige olulisem eesmärk. Mõtlemise asendamine mallide ja reeglitega ning masinlik artiklite genereerimine on selliste eesmärkide saavutamisel kahtlemata äärmiselt tõhus ja "tulemuslik". Mõtlevate inimeste panust sellise tegevuse puhul tõepoolest enam ei vajatagi. Piisaks skännerist ja robotist. --Epp 17. veebruar 2013, kell 22:25 (EET)

Kui rikutakse mingeid reegleid, siis miks ei kasutata enese õigust "stewarditele" või teistele ülemustele kaevata? Kui reegleid ei rikuta, siis tuleks aru saada, et tehes kaastööd vabale entsüklopeediale, mida igaüks võib täiendada, siis on parima arusaama konflikt paratamatu. Aga pole viga, näiteks SIIT saab endale sellesamuse wiki tarkvara täiesti legaalselt ja ilma rahata alla laadida ning oma entsüklopeedia püsti panna. Vikipeedia artiklid saab alla laadida SIIT. Küllap saab robotiga Bioneer1 koostatud artiklid julmalt maha kustutada. Küllap naaseb siis ka oodatud õndsus, Kalevgi jõuab koju – oma lastele õnne tooma, Eesti põlve uueks looma... --kanakukk (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 01:42 (EET).

Siit on ysna kenasti näha, kuidas oma peas on ehitatud selline Vikipeedia, mida reaalses elus ei ole kunagi olnud, ning nyyd syydistatakse maailma, kuna see ei vasta kujutlusele. Kui oleks vähimalgi määral viitsimist tundma õppida, kuidas Vikipeedia tegelikult toimib, milline on selle ajalugu ja rahvusvahelised praktikad, siis poleks ka alust ennast paavstist pyhamaks kuulutada. Praegu jääb tõesti mulje, et Jimbo ja WMF kasigu teelt eest, Epp tuleb ja ytleb, kuidas on. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Kanakukk, ole hea loe varasemaid arutelusid ja kommentaare, mida leidub juba pikka aega mitmesugustest leksikonidest maha kirjutatud artiklite juures. Vikipeediat ei tehta ainult üldise arutelu lehel. Kõiki asju ei saagi seadused reguleerida. Kui inimesed püüavad ühise asja kallal koostööd teha, siis tuleb paratamatult üksteisega arvestada. Igaühel on vabadus asju teha, aga igaühel on vabadus ka arvamust avaldada. Ma ei loodagi, et minu seisukohad teistsuguse mõtteviisiga inimestele arusaadavad oleksid. Õieti poleks ma muidugi pidanud laskma ennast provotseerida. Ja muide, mul ongi viki oma arvutis, ja olengi vastumeelsed asjad sealt ära kustutanud. --Epp 18. veebruar 2013, kell 02:01 (EET)

Vikipeedia olemus peitub tegelikult mitte autismis, vaid koostöös. Muidugi võib nõuda, et kõik teeksid nii, nagu mina tahan, et kõik alluksid vastuvaidlemata just nimelt minu reeglitele. Aga siis pole mõtet väita, et just see ongi ainus hea ja õige Vikipeedia, sest sel poleks Vikipeediaga midagi pistmist. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 12:57 (EET)

Hea Epp! Minul on sellest küll kole kahju, et vikit ei tehta "Üldises arutelus". Mul kahjuks ei ole seda võimalust, et palgata inimest, kes saadaks mulle luureandmeid, mida Epp kuskil artiklis X kirjutas. Kui ise satun mõnele vajalikule arutelule peale – tore! Aga kui ei satu, siis internetiavarustesse ta jääbki. Epp, kus on õige vastus, mina ei leia! Palun aita! --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Milliseid küsimusi ei õnnestu eeskirjade-suunistega reguleerida? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Jah, kui tehakse ühist asja, siis tuleb üksteisega arvestada. Aga kui konsensusele ei jõuta? Stalini ajal oli lihtne, aga kuidas meil on? Hääletusega? Küsime WMF-ilt nõu? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Mida püüdsid selgeks teha väitega, et igaühel on õigus vabalt asju teha ja arvamust avaldada, ma ei mõistnud. Kui igaühel on õigus asju vabalt teha, siis milleks üldse see arutelu? Ma olen ikkagi aru saanud, et Vikipeedia ei ole lihtsalt üks suur liivakast, kus igaüks võib vabalt "asju" teha, vaid ta peab "asju" ikka mingitele printsiipidele tugedes tegema. Vabadus arvamust avaldada on ka olemas seni, kuni see teiste vabadusi ei riku. Ehk siis, kui Epul nägu täis sõimata, võib-olla koguni põhjusega, pole niisugune käitumine minu teada reeglitega kooskõlas. Väga võimalik, et see ei ole lubatud isegi siis, kui pooled annavad nõusoleku üksteise puhul vängemaid sõnu kasutada, ühesõnaga loobuvad kultuursest väljenduslaadist. --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Seda on küll kaunis kurb lugeda, et isegi ei loodeta, et seisukohtadest saadaks aru. Kui inimene midagi arvab, siis ta ju loodab, et tema ideest mitte ainult ei saada aru (1. etapp), vaid et see ka ellu viidaks, s.t idee autoril õnnestus teisi veenda (2. etapp). Kusjuures, see on absoluutselt välistatud, et inimesed ideest aru ei saa, aga neid õnnestu veenda. See on ju absurd! Niisiis, teistsugune mõtteviis iseenesest ei tingi veel seda, et seisukohtadest aru ei saadaks. Stalin sai väga hästi metsavendade tõekspidamistest aru, lihtsalt ta ei viinud neid ellu. Ma siiralt loodan, et see mittelootmise asi oli lihtsalt prohmakas, mitte teadlik otsustus, sest andke andeks, kui inimesed isegi EI LOODA, et neist aru saadaks, milleks siis üldse see jant? See on ju arutelu risustamine, kui ma kirjutan teksti, mille puhul ma olen enam-vähem veendunud (aga seda see "mitte lootma" tähendab), et teised minust aru ei saa. --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Teateid tegelikkusest neile, kes halavad, et ryvedad robotid lõhuvad õilsa Vikipeedia: Wikidata coming to the next two Wikipedias, en:Wikidata. --Oop (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 13:01 (EET)

Ma pean küll nentima, et kasutaja Oop tundub olema reaalsustaju üleüldse minetanud ja ei suuda isegi seda tähele panna, et just tema ja Bioneeri tegevus on ikka päris mitmetel Vikipeedia igapäevastel kaastöötajatel tõesti kopsu üle maksa ajanud või siis vastupidi. Ja päris ausalt on nii mõnelgi kadunud ära igasugune soov sellises projektis sisulist kaastööd ka teha. Ja ma kardan küll, et parandamatu kahju on juba sündinud. -- Ahsoous (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 16:09 (EET)

Jälle probleemist kujuneb administraatorite isiklik sõda ja ideoloogiate kokkupõrge. Kas keegi lugupeetud administraatoritest vaatas ka Eesti Vabariigi presidendi aastavahetuskõnet? Vikipedistid peaksid siinset laadi küsimust võtma kui Vikipeedia progressina. Vikipedistidel peaks olema hea meel, et selline tähtis probleem üritatakse lahendada. Muidugi, probleemi lahendamine nõuab ratsionaalset arutelu, mis tundub olevat liiga palju küsitud.

Definitsioon

Teeksin ettepaneku, et reeglitesse võiks kirjutada lause (sõnastust võib loomulikult lihvida): "Vikipeedia artikli esimestes lausetes esitatud mõiste määratlus peab olema sõnastuslikult originaalne tekst."--Andrus Kallastu (arutelu) 18. veebruar 2013, kell 23:53 (EET) Täiendasin lehte Vikipeedia:Vormistusreeglid.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 00:07 (EET)

See ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses sõnastuses. Ei saa aru mis vahe on tsitaadil ja originaalsel sõnastusel. Meil ollakse vastu just kopipeistile. Soovitakse, et Vikipeedias refereeritaks. --Tiuks (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 00:36 (EET)

Ütleme siis täpsemalt: See ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:09 (EET)

Mis mõte on tõstatada ettepanek, kui kohe pärast selle tegemist viiakse see juba ellu? --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Mida tähendab "sõnastuslikult originaalne tekst"? Kui TEA kirjutab "Päike on kollane", kas ma pean siis kirjutama, et "Päike ei ole roheline, aga ka mitte must, niisamuti mitte roheline, sinine ka ei ole, pruuni kah ei leidu jnejne"? See nõue, et tuleb refereerida, mida plagieerida, on kirjas ka siin SIIN ("Despite the need to attribute content /.../"). Ei midagi uut siin Päikese all. Samas ei loeta Eesti (aga vb ka teiste maade AÕSi järgi) plagiaadiks faktide esitamist. Kui TEA leiab, et "hamburger on kukkel, mille vahel on lisand", siis ma võin selle rahumeeli, kas või endale otsaette trükkida, kui see on fakt. Kõik ülejäänud faktid võib kah endale igale poole trükkida. Mis vahe on faktikogumikul ja ilukirjandusel? Näiteks Sofi Oksaneni teost võin tsiteerida motiveeritud mahus, kusjuures terve raamatu tsiteerimist ei peeta motiveeritud mahuks. Kui Oksase surmast möödub 70 aastat AÕS-i tähenduses, siis võib täiesti legaalselt kogu raamatu endale otsa ette trükkida. Kui TEA sõnastik on Vikipeedia reeglite kohaselt ebausaldusväärne allikas ja seda kasutada ei tohiks, siis minu meelest ainult sel juhul saab keelata seda kasutamast, muul juhul on tegu täpselt samasuguse kirjaliku allikaga, nagu seda on "Eesti ajalugu" II või Mart Laari "Sinimäed 1944". Kui keegi tahab, et tema raamatuid ei kasutataks allikatena, siis tasuks need trükki andmata jätta. --kanakukk (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 01:31 (EET).

Kas sellel on mõte või mitte, on omaette teema, aga lepime siis nii kokku, et Vikipeedia artikli esimeses lauses (või esimestes lausetes) esitatud mõiste määratlus peab olema sõnastatud nii, et seda ei ole võimalik pidada tsitaadiks, st, et see on sõnastatud originaalses ehk algupärases sõnastuses. Nii et kurb küll, aga "Päike on kollane" on vaja Vikipeedia jaoks esimeses lauses nii ümber sõnastada, et seda poleks võimalik pidada tsitaadiks. Artikli muudes osades ei oleks tsiteerimisega mingit probleemi, kui see toimub motiveeritud mahus. Autoriõigus ei kaitse fakte, ideid, kontseptsioone vms, vaid kaitseb teoseid. Kui fakt on kuidagi sõnastatud, on tegu teosega, mis on kaitse all. St, kaitse all ongi konkreetne sõnastus. Fakti ennast ei saa otsaette trükkida, sinna saab trükkida ainult teatud moel sõnastatud lause, mis on teos. Mida tähendab antud juhul mõiste "faktikogumik"? Saan ikkagi aru, et tegu on tekstiga, mis koosneb teatud lausetest. Kaitstud ongi needsamad laused. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:09 (EET)

Alustan lõpust. Faktikogumiku all pidasin silmas entsüklopeediaid, erialasõnastikke, s.t kõiki neid teavikuid, mille väljenduslaad on küllalt täpne ja kuhu ei saa, erinevalt luulest või proosast, panna kirja mingit lugu.

Edasi. Kuigi mina ja Oop ning küllap veel keegi oleme seda nüüd erinevas sõnastuses korduvalt öelnud, aga olgu siis uuesti välja öeldud. Jääb ebaselgeks, millega on see nõue põhjendatud, et kategooriliselt peab sõnastust muutma. Kui fakt on kirja pandud laadis, mis on ideaalne või sellele võrdlemisi lähedal, s.t selle ümbersõnastamine võtab ebamõistlikult palju aega, siis mina ei näe küll põhjust hakata mitu päeva tegelema küsimusega, kuidas mingit konkreetset nähtust nui neljaks oma sõnadega hakata seletama. Kui TEA või EE kirjutab, et "inimene on imetaja" või "Päike kollast värvi täht", siis ei pea hakkama keeletööd tegema. Või vaidlustab keegi asjaolu, et entsüklopeediates on faktide asemel hoopis kirjas jutud Lotte seiklustest? --kanakukk (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 18:34 (EET).

Õigus, et ega ratsionaalset põhjendust sellele nõudele pole ning nõude täitmine võib mõnikord toota ka päris pingelist mõttetööd (mis pole ju iseenesest halb). Kuid kui kaks väga tähtsat asja - Vikipeedia usaldusväärsus ja üldine kodurahu - on sellega päästetud (st, et inimesed ei lahku Vikipeediast tüliga), siis on ju juba päris palju saavutatud.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 21:54 (EET)

Minu meelest on usaldusväärsus ja üldine kodurahu üsna ratsionaalsed põhjendused, aga niisama asjakohane tundub ka seisukoht, et entsüklopeediatest refereerimist-tsiteerimist ei saa keelata. Kompromissi kahjuks ei oska pakkuda. --kanakukk (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 22:51 (EET).

Minu ettepanek ei sisaldagi tsiteerimise keeldu artiklis. Vastupidi: kui on erinevaid määratluste sõnastusi, millel on mõiste sisu avamisel eraldi väärtus, siis need tuleks kindlasti tsitaatidena artiklisse lisada. Refereerimist ei keela ju üldse keegi: Vikipeedia ongi üks suur referaat. Minu ettepanek puudutab ainult artikli esimest lauset või esimesi lauseid, mis peavad olema mõiste praegusel hetkel kehtivad määratlused ainult Vikipeedias kasutatavas originaalses sõnastuses. --Andrus Kallastu (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 03:00 (EET)

Kui me võtame mingi jupi teksti ja kopeerime selle, siis on tegu kas tsiteerimise või ka millegi muuga. Kui me võtame teksti muudame sõnade järjestust, isegi nii, et mõte muutub, ei ole tegu tsiteerimisega, aga ei saa ka väita, et algallikas sedasi ütleb, ehk siis tegelikult ei ole tegu ka viitamisega, vaid mõnes mõttes nagu pettusega? Ma ausalt öeldes olen tüdinud vaidlemisest ja ka sellest, et nii mõneski mõttes õigustatakse massilist kopeerimist. Selles, et mõni enensestmõistetav sõnastus juhuslikult kokku peaks langema, ei ole midagi hullu ja seda ei heida siin keegi kellelegi ette, agamõningatel puhkudel on siin vikis paraku ühele algallikale tuginedes, üksikuid lauseid kohendades ka mitmetuhande kirjamärgilisi lugusid ning need enam hästi ei mõju. Ma saan aru sellest, et mõni uus kasutaja tuleb ja siis arvates, et ta täiendab sisu, kopeerib kusagilt mingit teksti, aga siis enamasti see tekst kustutatakse ja võimalik ka, et kui seda liiga palju tuleb kasutaja ka blokeeritakse, aga ma ei saa aru kui sellega tegelevad inimesed kes on siin olnud aastaid ja siis seda tegevust veel isegi võib juhtuda, et õigustatakse. Ja muide, kui sa siin enne viitasid hariduslikele või teaduslikele eesmärkidele, siis autoriõguste seaduses muide läheb lause edasi -- juhul kui ei taotleta ärilisi eesmärke (või midagi umbes sinnakanti, panin mälu järgi ja võin eksida), aga ära unusta, et Vikipeedia kui mitte ise otseselt ei ole äriline ettevõtmine, siis siinseid materjale peab saama kasutada ärilisel eesmärgil, ehk siis ka me ei tohiks nagu ilma tasu maksmata kasutada mingeidki teoseid illustreeriva materjalina. Mõtlemisteemat on küll ja veel ning tegelikult oleks vist ammuilma aeg need ja paljud muud teemad lahti rääkida. Aga selleks on kõigepealt alustuseks head tahet vaja. -- Ahsoous (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 02:11 (EET)

Esimene teema: minu originaalse sõnastuse ettepanek puudutas ainult artikli esimest, mõiste praegust määratlust sisaldavat lauset või lauseid. Artiklis mujal võib tsiteerida motiveeritud mahus. Teine teema: kui tekst sõnastatakse nii ümber, et selle mõte muutub, siis tuleb hakata uut sõnastust sisuliselt kontrollima, sest võib-olla on selliselt sõnastatud tekst ebatäpne ja vajab toimetamist. Kolmas teema: Autoriõiguse seadus sätestabki seda, et poes raamatu müümine ei keela selles raamatus kasutada tsitaate. Siin nii väga midagi seadusest väljapool mõelda ei ole, sest autor, kelle õigusi on rikutud, võib pöörduda kohtusse. Mujalt ta õigust ei leia. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:25 (EET)

Meil segatakse alatasa ära kaks asja: kas miski on juriidiliselt lubatav ja kas see meist kellelgi meeldib. Õigupoolest veel kolmaski: kui miski kellelegi ei meeldi, kiputakse väitma, et seda ei luba Vikipeedia reeglid. Tegelikult see ju nii ei ole. Ärilisel eesmärgil koostatavas teoses teist teost mõistlikus ulatuses tsiteerida on igati lubatud. Kas konkreetselt selle teose tsiteerimine Vikipeedias kellelegi meeldib, on hoopis teine kysimus; igal juhul ei ole näiteks entsyklopeediate tsiteerimist Vikipeedias mitte yhegi reegliga keelatud. Nii et kui näiteks TEA entsyklopeedias on kirjas "Päike on kollane" ja keegi kirjutab Vikipeedia artiklis ""Päike on kollane."<ref>TEA entsyklopeedia</ref>", on kõik korras nii õiguslikult kui ka Vikipeedia enda reeglite kohaselt. Kui ma vihkan TEA-d või pean sellist tsiteerimist mõttetuks, on mul õigus artikkel enda arvates paremini ymber kirjutada, aga niisugust tsiteerimist ma keelata ei saa. Samamoodi on kõik juriidiliselt ja vikireeglite kohaselt korrektne, kui kirjutatakse "Maale lähim täht Päike on kollast karva.<ref>TEA entsyklopeedia</ref>", sest see pole kyll tsitaat, kuid viide fakti allikale kehtib. Kui keegi kopeerib niisugusi tsitaate massiliselt või kasutab poole artikli pikkusi tsitaate, võib tema tegevus olla juriidiliselt vaieldav, kuid yheselt ebaseaduslik see ei ole. Samuti võib, kuid ei pruugi see olla Vikipeedia reeglite vastu (liiga mahukas tsiteerimine yhes artiklis on, arvukad tsitaadid eri artiklites ei ole). See tähendab, et kuni pole otseselt rikutud ei seadusi ega Vikipeedia reegleid, ei ole yhelgi Vikipeedia kasutajal õigust teise kasutaja sellist tegutsemist otseselt keelata. Teisest kyljest ei saa otseselt keelata ka hädaldamist, et maailm läheb hukka. Vikipeedia seisukohast oleks muidugi kasulikum, kui nii masstsitaator kui ka tema vastased tegeleksid millegi kasulikuga, näiteks kirjutaksid need õnnetud artiklinupsakad ymber korralikeks artikliteks. Aga sundida neid ei saa. --Oop (arutelu) 19. veebruar 2013, kell 12:47 (EET)

Mõistlik jutt! Näib, et selle keerulise teema käsitlemine on nüüd jõudnud õnneliku lahenduseni. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. veebruar 2013, kell 03:34 (EET)

Eesti arhitektuuri pildid

Commonsist kustutatakse usinasti Eesti arhitektuuri pilte, mis tänu meie suurepärasele autoriõigusele sinna ei sobi. Kas keegi tegeleb selliste piltide päästmisega, et ei juhtuks nii, nagu läks artiklis Tartu Kaubamaja, kus kolmest fotost sai järsku null? --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 16:29 (EET)

Kuni meil ei ole panoraamivabadust aitab ainult arhitektidelt loa küsimine (mis päris uute hoonete puhul on üpris lihtne, kuna arhitektid on endiselt elus ja üldiselt vastavad kiirelt e-kirjadele). Seda vähemalt siis, kui soovime neid pilte Commonsis hoida. Uuematest hoonetest (ja teistest objektidest) ei tohi Commonsisse pilte lisada, kui selline luba puudub!

Mingil erilisel päästmisaktsioonil ei ole mõtet. Uuematest hoonetest ei ole üldiselt ka väga pilte lisatud (tihti on ka lisajateks välismaalased, kes ei tea midagi FOP-ist) ja sageli on need fotod halva kvaliteediga. Parem teha juba uuemad kvaliteetfotod ja oodata panoraamivabaduse sissejõudmist seadusesse. Vastavad ettepanekud olen ka seadusekoostajatele nõutud vormis edastanud.

Ma otsin endalt mõne kaubamajast tehtud foto, mis on piisavalt üldine, et kasutamiseks sobiks. Ivo (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 19:23 (EET)

Uuematest Eesti hoonetest on pilte Commonsis omajagu ja naiivsed inimesed panevad aina juurde. (Nt Flying Saucer on teinud arvukalt selliseid fotosid, Tartu kategoorias torkab kohe silma Hansakeskus.) WLMi raames muud võimalust ei olnudki, samas on meil kyllalt kultuurimälestisi, mille arhitekt pole 70 aastat surnud. (Nt Ylikooli arhitekt Viktor Kessler syndis 1873, ent võis vabalt elada yle 1942. aasta - ja surmaaeg on teadmata. Matteus, Tippel, Onton...) Mõni ekspordib ka eesti vikist pilte Commonsisse, kui neile pole õigel ajal hoiatussilti lisatud. Mõistlik oleks tuua need tagasi, et meil artiklid tyhjaks ei jääks ja inimeste töö raisku ei läheks. Aga noh, mitte midagi teha on muidugi mugavam - tyhja meil seda Tammekannu villat tarvis on. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 21:01 (EET)

Uuema arhitektuuri pilte ei ole Commonsisse üle viidud. Ainult seda, millega seal probleeme ei teki.

Võid ju hakata sellel teemal kõvasti lärmi lööma, aga sellisel juhul on tulemuseks ainult see, et Commonsis hakatakse palju usinamalt pilte kustutama. Praegu ei ole seal inimesed seda väga märganud. Seega ei ole asi sugugi mugavuses.

Nagu ma juba välja tõin, siis on ka lahendus olemas nende fotode Commonsisse jätmiseks. Igati teostatav. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 01:19 (EET)

Wiki Loves Monuments 2012

Wiki Loves Monuments raames commonsisse üles laaditud piltide juurde on tulnud sildid, et oleks soovitav eesti vikipeediasse üle tuua. Autoriõigused ei luba neid commonsis hoida. Kas on mingi automaagiline võimalus nad üle tuua või on see puhas käsitöö? Kyng (arutelu) 8. märts 2013, kell 12:55 (EET)

Commonsis väitis yks kasutaja "Template:Move to et.wiki" arutelus mullu, et selleks on bott ja WikedKentaur peaks täpsemalt teadma. --Oop (arutelu) 10. märts 2013, kell 14:10 (EET)

Kasutaja:KrattBot?--Morel (arutelu) 10. märts 2013, kell 14:51 (EET)

Kunagi kasutasin selleks enda botti, nüüd olen kasutanud kellegi teise loodud üldist süsteemi [8], aga tundub, et see süsteem enam ei tööta [9]. --WikedKentaur (arutelu) 11. märts 2013, kell 08:45 (EET)

Aga kuidas selle probleemi siis lahendada saaks? Kõiki pilte malliga märgistada on isegi paras töö, käsitsi ymber kolimine on veel vaevalisem. Ja seni muudkui kustutatakse. --Oop (arutelu) 11. märts 2013, kell 10:23 (EET)

Oop. Ole hea ja ära tekita pidevalt tühjast kära. Commonsi hingeelu sa paraku ei mõista. Selliseid probleemseid faile on käputäis ja nende ümberkolimine ei ole väga suur probleem. Täna õhtul tõstan need kustutatud kah meile ümber. Ivo (arutelu) 11. märts 2013, kell 15:59 (EET)

Tuleb oodata, mida Commons fair use upload bot-i omanik vastab [10]... --WikedKentaur (arutelu) 14. märts 2013, kell 11:23 (EET)

Nüüd on sai kõik kustutatud failid siia üle toodud. Ivo (arutelu) 16. märts 2013, kell 01:34 (EET)

Raivo Puusepp

Kui enne tõin välja, et alati saab ka arhitektidega rääkida, siis nüüd on meil luba ükskõik kui palju pilte Puusepa projekteeritud hoonetest vaba litsentsi alla üles lisada. Seega võite julgelt kõik oma fotod Tartu Kaubamajast ja Solarise keskusest Commonsisse üles lükata. Ivo (arutelu) 28. märts 2013, kell 12:19 (EET)

Wikidata tuleb märtsi alguses

Praeguste plaanide kohaselt 6. märtsist jõuab Wikidata ka eestikeelsesse Vikipeediasse. Mõneks ajaks tähendab see põhiliselt seda, et intervikilinkide lisamine käib mitte harjumuspäraselt artiklis endas, vaid Wikidata kaudu: igas Vikipeedia keeleversioonis tekib artiklist vasakult seisva lingiloetelu alumisse otsa uus link, kust pääseb Wikidatasse. Seal käib uue keele lisamine lehekylje lõpust. Lähemalt loe siit. Edaspidi kavatsetakse hakta Wikidata kaudu haldama ka muid andmeid (nt synni- ja surmakuupäevi), aga sellega läheb aega. Kui keegi tahab kohutava robotluse vastu protestida, olgu lahke ja marssigu plakatiga WMFi kontori ette San Franciscos. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 19:00 (EET)

Väga hea! Midagi sellist ma ootasin juba ammu. Õnneks on nii, et kohalikud intervikilingid on wikidata omade suhtes ülimuslikud, s.t kui link on mõlemas, siis arvestatakse kohalikku (vahel on see kasulik). Aga kogu see intervikindus peaks nüüd potentsiaalselt sujuvam saama. Infokastidega on asi ilmselt tiba keerulisem, aga eks ootame ära.--Morel (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 18:04 (EET)

Inglise vikisse enam artiklisse interlinke lisada ei saa. Link on Wikidatasse. Lisasin lingi aga kahjuks ei tekita see kohe linki eesti vikisse. Tuleb vist mõni aeg oodata. --Tiuks (arutelu) 28. veebruar 2013, kell 01:04 (EET)

Nüüd peaks asi toimima. Kui mõne artikli servas ei ole veel näha kirja "Redigeeri linke", siis aitab purge ehk tuleb teha "nullmuudatus", vajutad "muuda" ja siis teksti ühtegi muudatust tegemata "salvesta". Kui see tulemust ei anna, siis võib Wikidatas vastava kirje juures veel eesti viki link puududa. Siis mine teise Vikipeedia kaudu Wikidatasse vastava kirje juurde ja lisa eesti viki link. Või ei olegi üldse Wikidatas seda kirjet veel, kuigi mitmes vikis on sama teema artiklid olemas. Siis tuleb Wikidatas luua uus kirje ("Create a new item" vasakul menüüs). Kui artiklis näitab kenasti linki "Redigeeri linke" ja Wikidatas on olemas kõik samad intervikid, mis siinses artiklis, võib ja on soovitav keelelingid artikli tekstist kustutada. Siis tuleks resümeesse märkida Wikidatat nimetav põhjendus, muidu võidakse seda pidada vandalismiks. Pikemat selgitust ja tegevusjuhiseid erinevate olukordade jaoks saab lugeda inglise vikist. Adeliine 7. märts 2013, kell 16:34 (EET)

Kas nende keelelinkide eemaldamisega hakkab mingi hetk ka mõni robot toimetama? Juhendeid tuleks täiendada intervikilinkide osas.--Kyng (arutelu) 7. märts 2013, kell 21:11 (EET)

Selletarbeline Addbot juba toimetab. Adeliine 7. märts 2013, kell 21:32 (EET)

Minu meelest ei tuleks kulutada inimressursse keelelinkide eemaldamiseks, küll robot selle ära teeb. Sest ega nad otseselt ei sega.--Morel (arutelu) 7. märts 2013, kell 23:54 (EET)

Jah, ma olen nõus. Lihtsalt kui keegi tahab seda ise teha, siis on see lubatud. Muidugi, kui bot jätab mõne lingi alles, siis tuleb lähemalt vaadata, milles asi. Adeliine 8. märts 2013, kell 00:28 (EET)

Meil ei ole uuel artiklil Wikidatat. Lisan ingliskeelse viki, siis tuleb alajaotus "Teistes keeltes" aga isegi peale seda ei tule redigeerides võimalust Wikidatasse minna. Seni olen lisanud eesti lingi ingliskeelse viki kaudu. Kas see on normaalne? --Tiuks (arutelu) 8. märts 2013, kell 00:47 (EET)

Intervikisid vanamoodi lisades Wikidataga ühendada ei saa. "Ühendus" ehk keelelingid ja tekst "Redigeeri linke" tekivad siis, kui Wikidatas lisada item-isse eesti viki artikli link (ja vajadusel purge-ida artikkel). Tulebki lisada ingliskeelse viki kaudu (võib ka Wikidatas item-it otsida, aga minumeelest on see tülikam). Adeliine 8. märts 2013, kell 01:53 (EET)

Sellega on üks suur jama. Nüüd lihtsalt ei panda enam intervikilinke. Mida sellega annaks ette võtta? Kas keelitada inimesi vähemalt artikli teksti neid lisama ja siis tekitada robotid, kes asja korda ajavad? --Epp 9. aprill 2013, kell 22:04 (EEST)

Ma ei usu, et see on hea lahendus. Ma ei ole kindel, kas robotid Wikidatas uusi itemeid teevad, kahtlen, olemasolevatele lisavad uusi linke küll. Asi on lihtsalt uus, küll harjutakse. Adeliine 9. aprill 2013, kell 22:09 (EEST)

Senise kogemuse järgi enamasti poleks uut vaja teha. --Epp 9. aprill 2013, kell 22:13 (EEST)

Olen ilmselt pannud tuhandeid intervikilinke, sest inimesed on selle tegemata jätnud. Seda aastaid enne igasugust wikidatat. Tihti ei tee seda just uued kasutajad. Vanasti oli muidugi nii, et kes oma artikleid jälgis, see nägi, et sinna interwiki linke lisati ja ehk hammustas lõpuks läbi, millega tegemist on. Nüüd lingid justkui "ilmuvad" artiklisse, ilma, et seal midagi muudetaks. See ehk kinnitab varemgi esinenud usku, et interwiki linke panevad robotid ja inimese käsi üldse mängus ei ole. Ega siin muud pole, kui tuleb kasutajatele, kes pidevalt interwikid panemata jätavad, arutelulehele kirjutada. Ja seda tuli ennegi teha. --Kyng (arutelu) 9. aprill 2013, kell 23:06 (EEST)

Ma pidasin silmas seda, et uued ja juhuslikud kasutajad vanasti kopeerisid neid nt inglise viki artiklist. Teine asi on see, et ka uute artiklite vaatajaid on vähem. Aga las siis olla, küll keegi koristab. --Epp 9. aprill 2013, kell 23:11 (EEST)

Mul kipub praegu nii olema, et ma ei oska wikidatasse uut asja juurde tekitada. Korra üritasin ja see ei õnnestunud, niisiis olen uute tekitamisest loobunud ja lisan neid üksnes siis kui leian, et mingis vikis on need juba olemas. Ja seda ka, et inglisvikis on artiklite juures wikidata enamasti vist küll olemas, samas aga mallide ja kategooriate juures see puudub ikka. Niisiis küsin, et kas see ikka töötab juba nii nagu selle väljatöötajate peas idee tasandil? -- Ahsoous (arutelu) 10. aprill 2013, kell 00:06 (EEST)

Töötab ka kategooriate jm puhul, aga nende peale pole vist roboteid veel lastud. Mis sul wikidatas siis ei õnnestunud? Ma olen paar uut seal teinud, ei märganud erilisi probleeme. Küll on olnud see, et linkide artiklisse ilmumiseks peab selle tühisalvestama. Või vähemasti selleks, et kohe näeks.--Morel (arutelu) 10. aprill 2013, kell 00:45 (EEST)

Kindlasti on robotid juba kategooriate kallal ka. Olen oma silmaga näinud, et meil kategoorialehtedelt võtavad robotid keelelinke ära. Ilmselt võtab natuke aega ja ühekorraga ei toimu. Adeliine 10. aprill 2013, kell 00:49 (EEST)

Olen mitmel korral näinud probleemi, just kategooriate puhul, et eestikeelset linki pole pandud teiste juurde vaid on tekitatud oma item. Vb polnud need ka enne ühendatud ja nüüd robotid automaatselt teevad neile uusi? Legobot näib olevat selliste asjadega hakkama saanud olevat.--Kyng (arutelu) 10. aprill 2013, kell 09:12 (EEST)

Tegin väikese screencasti selle kohta, kuidas Wikidatasse uus Item luua: Kuidas luua uus Wikidata 'item'?. Kavaliteet on nagu on, aga peaks olema arusaadav küll.--Kyng (arutelu) 10. aprill 2013, kell 10:57 (EEST)

Minu meelest peaks iw-de lisamine olema niisama lihtne kui Hotcat'i abil kategooriate redigeerimine. Päris loogiline oleks ka, kui alamjaotuses "Tööriistad" oleks vastav link, kust ma saaks Wikidatasse (kusjuures, mitte lihtsalt kuskile esilehele, vaid et ta juba ennetavalt otsib seda pealkirja, kust mind edasi suunati), kujunduse "Vector" puhul (ise olen monobooki fänn) tunduks omakorda loogiline, et ülevalt noolega menüüst oleks võimalik valida käskudele kaitse, jälgi, kustuta, teisalda ka käsk "lisa interviki". --kanakukk (arutelu) 10. aprill 2013, kell 11:43 (EEST).

Ja nüüd põmst saabki nii! :) Adeliine 4. mai 2013, kell 19:17 (EEST)

Teated

Minu arvates ei tohiks nii suuri bännereid lisada. Olgu üks teade (Tartupeedia) või teine (tõlketalgud), aga praegusel kujul on see juba spämm. Ivo (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 19:06 (EET)

Alustan muust. Teadete peitmisel antakse kasutajale "cookie" (brauseri andmebaas), mis aegub ~30 päeva pärast. Kui keegi vahepeal muudab teateid, siis need kasutajad, kes on teated ära peitnud, neid iseenesest mõistagi ei näe (kui nad just vahepeal oma "cookisi" ära ei kustuta). Mediawikis kirjutatu põhjal saan aru, et kui suurendada seda numbrit SIIN (1), siis muutub kõigile teade uuesti nähtavaks. Teine, ja ilmselt mugavam võimalus, oleks paluda, et muudetaks faili DismissableSiteNotice.php, nagu on kirjas SIIN (2), siis ei ole vaja numbri suurendamisega tegeleda, banner muutub automaatselt kõigile uuesti nähtavaks.

Mis puutub nüüd Ivo tõstatatud küsimust, siis natuke robustne on teine jah. Võib-olla teha font pisut väiksemaks ja "italic" eemaldada? --kanakukk (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 20:16 (EET).

Kui teha alumine teade püstkirjas, siis kaks kirja ei eristu. Muide, märtsis läheb palju hullemaks, meil on siis ysna mitu yritust korraga: fotovõistlus, euroartiklite võistlus, tõlketalgud ja Tartu teatriartiklite võistlus. (Neil, kes on bännerid kinni keeranud, WMEE-d Facebookis ei jälgi ja lehti ka ei loe, on taas hea võimalus karjuda, et miks keegi neile koju kirju ei saada.) Ilmselgelt kõiki korraga yles panema ei hakata, aga korraks võiks kõik sealt läbi joosta (kord yks, kord teine). Ja ma ei ytleks, et kaks rida teksti "nii suur bänner" on, WMF kasutab märksa suuremaid. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 20:30 (EET)

Kas midagi niisugust on OK? Suuri bannereid võib kasutada küll, aga nad peavad soliidsed välja nägema.

Ma ei ole varem aru saanud kriitikast, et Oop on üsna teravate ütlemistega, aga praegu ma tunnen küll, et ämblik jooksis üle näo. Ehk võtaks nivoo või koguni kolm tasemalt. Saan aru küll, et adminn ja puha, aga ma ju tegelikult pakkusin ise lahenduse probleemile, kuidas peidetud teated nähtavaks teha, kui sinna lisandub midagi uut. Pole ju ka tegu mingi pseudoprobleemiga. --kanakukk (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 21:27 (EET).

Minu meelest see Kanakuke bänner on väga hea.--Morel (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 00:15 (EET)

Tõlketalgute asjus tuleks tegelikult Ritalt kysida, see on tema bisnis. --Oop (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 00:39 (EET)

Tere, jah, nii on väga ilus, natuke värviline ka, hakkab paremini silma. Aitäh! Rita (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 01:04 (EET)

Kanakuke bänner on jah hulga parem. Praegune kriibib tõsiselt silma.

Ning ma ei tahagi öelda, et infot ei peaks jagama, kuid väga oluline on ka viis, kuidas seda tehakse. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 01:38 (EET)

Hommikust! Kas keegi oleks nii kena ja paneks uue bänneri üles? Mulle siin paistab praegu veel see vana. Aitäh! Rita (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 10:16 (EET)

Lisasin. Ivo (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 11:35 (EET)

Suur tänu. Meeldib. Rita (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 11:36 (EET)

---

Minu meelest on see teade preagu koletult kobakas ja silmatorkiv. Võiks ehk olla kas või midagi sellist lihtsat:

Toimuvad: Tõlketalgud | Tartu teatriloo artiklivõistlus | Taani-teemaliste artiklite võistlus

Mis WMFi suurtesse korjandusbänneritesse puutub, siis neid kasutatakse tavaliselt lühiajaliselt ja mõnevõrra erinev tarkvaralahendus võimaldab neid mõistlikumalt kasutada (iga kord ei näidata ja anonüümsed kasutavad saavad teadet peita). 90.190.114.172 24. märts 2013, kell 09:08 (EET)

Koletult kobaka kohta ei oska öelda, aga silmatorkiv peabki olema, muidu pole sel mõtet. Adeliine 24. märts 2013, kell 14:05 (EET)

Mallindus

Palun, kas keegi mallitark saaks üle vaadata, mida see anonüümus on teinud. Poolkeelsed mallid, isegi kui nad on sisuliselt vajalikud, ei sobi mitte.--Morel (arutelu) 22. veebruar 2013, kell 23:50 (EET)

Kirjutised, mis algavad E-ga ja lisaks on veel kolm numbrit

• Rahvusvaheline E-teede võrk
• Toidulisaained ja Toidulisaainete loend

Kas on võimalik, et tuleb nimedekonflikte formaadis Exxx, kas selliseid nimesid on veel ? suwa 23. veebruar 2013, kell 20:13 (EET)

Toidulisaainetest tuleb kirjutada oma nime all, nii et E-ga pealkirjad võiksid käia teede kohta. Algusesse võib panna lingi toidulisaainele. Andres (arutelu) 24. veebruar 2013, kell 11:21 (EET)

Piiskopkondade vapid

Teiste keelte artiklites [11] ja [12] (lisaks tuleb teiste keelte artiklid üle vaadata) on põhimõtteliselt vale vapp. Laadisin ühe pildi üles (kuigi ka see pole päris õige, sisaldab piiskoppide ja ordumeistri perekonnavappe), aga ei oska seda artiklitesse lisada. Kui üritan midagi teha, hakatakse mind jälle trolliks või millekski taoliseks sõimama. Palun aidake. --IFrank (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 16:07 (EET)

Kas kõnealune pilt on see? Selleks, et seda saaks teiste keeleversioonide artiklitesse lisada, peab see olema Commonsis. Piltide lisamise koht vaata nt Vikipeedia:Piltide kasutamine. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 17:29 (EET)

Asukoht Alaskal

Kuidas teha, kui nt mägi asub Alaskal? USA asendikaardil Alaska puudub ja see mägi on mallist vasak pool. Geonarva (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 16:39 (EET)

Kas Alaska asendikaarti pole? Äkki saaks selle teha? Taivo 25. veebruar 2013, kell 18:47 (EET)

on ikka. --Ahsoous (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 19:24 (EET)

Aga kuidas saab sellest asemdimalli teha, et mallis:Mägi kasutada? Ei saanud ar kahjuks. Geonarva (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 16:21 (EET)

Nüüd peaksid saama kasutada, kui sa asendikaardiks Alaska märgid. -- Ahsoous (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 16:34 (EET)

Suur aitäh. Geonarva (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:14 (EET)

Uued leheküljed

Kas keegi märgib uute lehekülgede lehel vigased artiklid kontrollituks? Palun ärge tehke seda, kui te tegelikult ei kontrolli. --Epp 26. veebruar 2013, kell 07:32 (EET)

Võimalik, et märkijate arusaam vigadest on lihtsalt teistsugune. Näiteks keeletoimetamise märget mõistetakse kyll väga erinevalt. Mõni näide vigaste "kontrollitute" kohta? --Oop (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 11:48 (EET)

No näiteks teisaldasin 6–7 artiklit. Keeletoimetamise märkusega erilist probleemi pole märganud, aga toimetamismärkusi pannakse küll täiesti suvaliselt, kui nt artikkel nõuaks tegelikult keeletoimetamist või vormistamist. --Epp 26. veebruar 2013, kell 11:58 (EET)

Nojah, minu arust paned sa ise ka märkusi ysna suvaliselt, aga eks see olegi suuresti maitse asi. Mõni paneb enda kaastööle kohe toimetamismärkuse kylge, sest ei usalda enda õigekirja. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:04 (EET)

Kas pole äkki nii, et administraatorite artiklid märgitakse automaatselt kontrollituks? Andres (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 12:30 (EET)

Need märgitakse jah, aga praegu on ka sisselogimata kasutajate omi seal. --Epp 26. veebruar 2013, kell 12:32 (EET)

Proovisin just artikli James Cagney peal: see muutus kontrollituks peale seda, kui ma seal lihtsalt muudatuse tegin, ehk siis artiklid muutuvad kontrollituks ka peale seda, kui admin neid muudab.--Kyng (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 13:07 (EET)

Minul küll ei lähe. Ilmselt ikka ainult siis, kui klikkida "Märgi see leht kontrollituks". Olen nt ise muutnud artiklit Kárášjohka, aga see on ikka kollane. Neid teisaldatud artikleid polnud ka minu mäletamist mööda keegi muutnud. Ka Cagney on mul kollane. --Epp 26. veebruar 2013, kell 13:18 (EET)

Proovisin ka. Kollasest valgeks läks siis, kui vajutasin "Märgi see leht kontrollituks". Lihtsalt muudatust tehes ei muutunud midagi. Kuigi mul on ka mingi hägune mälestus, et admini muudatus peaks sama triki tegema. Adeliine 26. veebruar 2013, kell 14:16 (EET)

Infoks niipalju, et minul ei ole mitte ühtegi kollast rida ja ma pole seda ka ammuilma näinud. Jah kunagi tõesti oli, aga sellest on ikka vist aasta vähemalt möödas. -- Ahsoous (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 16:40 (EET)

Neid kollaseid ridu näed uute artiklite lehel. Artiklis muudatuse tegemine (oled sa adminn või mitte) seda kollast tausta ei kaota. Ma kunagi isegi märkisin korralikke artikleid seal kontrollituteks ja püüdsin ülejäänusid toimetada, aga sellest juba õige palju aega möödas. Kui nüüd vahel neid ette võtan, siis seda kontrollituks märkimist ma küll enam teha ei malda, sest see ei paistnud nagu olevat asi, mida väga vaadatakse. Ivo (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 17:24 (EET)

Tavakasutajal ei ole mingit kollast riba. --Tiuks (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 18:41 (EET)

Ütlen nii, et ma ei tea – minul ka ei ole. Ju on asi mingite seadistustega seadistatav, aga kuidas see käib pole aimugi. Ning veel üks tähelepanek - võimalik, et ma eksin, aga tundub, et tollel uute artiklite lehel ei ole üldse näha lehekülgi, mis on kuskile teisaldatud? -- Ahsoous (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 23:12 (EET)

Mul igatahes on. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:04 (EET)

Kontrollimislogi: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ALogid&type=patrol&user=&page=&year=&month=-1&tagfilter=&hide_patrol_log=1 --WikedKentaur (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 23:44 (EET)

Kontrollimislogi näitab seda, et kui administraator lehte muudab on leht automaatselt kontrollitud. Keegi võiks avaldada saladuse, kus saab märkida "Märgi see leht kontrollituks". --Tiuks (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:31 (EET)

Eks seda siis administraatorid saavadki ainult. Artikli enda teksti lõpus on selline pisike link. Adeliine 27. veebruar 2013, kell 13:39 (EET)

No tore kui see nii on. Mul pole sellist linki samuti. -- Ahsoous (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:54 (EET)

See link ilmub ainult siis, kui artikkel avada uute artiklite lehelt. --Vihelik (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 13:57 (EET)

Seal see tõesti ilmub -- Ahsoous (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 14:08 (EET)

Värvitoonide kasutamisest

Sellel nädalal on esile tõstetud artikkel "Michael Wittmann". Minu meelest ei ole sõjaväelase malli puhul punase tooni kasutamine kuigi hea. Parem oleks kollane värvus (#EEDD82), nagu näiteks artiklis Harald Nugiseks, või sinakas toon (#b0c4de, lightsteelblue), nagu on näiteks artiklis Alfons Rebane. Nende värvuste taustal on musta värviga kirjutatud nime parem lugeda. Arvamused? Mõtted? --kanakukk (arutelu) 4. märts 2013, kell 15:55 (EET).

Keegi on igatahes heaks arvanud, mallides Persoon ja Sõjaväelane selleks värviks punane valida. Siniseid ja kollaseid toone on teistelegi elukutsetele mõeldud. Ka eesti sõjaväelaste jaoks on ette nähtud sinine (see vist Rebasel ongi?) värv aga ma pooldaks ühte värvi kõigile. Ei tea ka, mis loogika järgi neid värve kunagi valitud on.--Kyng (arutelu) 4. märts 2013, kell 16:42 (EET)

Punase võiks tõesti ära muuta. Muusikutel on kõik tagasihoidlikud värvid {{Muusikute info/doc/liigitus}}. --Tiuks (arutelu) 4. märts 2013, kell 16:45 (EET)

Varikontodest

Ühe kasutaja arutelus tuli jutuks, et varikontod on keelatud. Olgugi et seda võib nõuda, siis praktiliselt saab mingeid sanktsioone rakendada alles siis, kui isik deklareerib, et ta rikub seda reeglit. IP-aadress ei ole nagu isikukood, mis on igal kasutajal erinev. Sama IP-aadress on näiteks koolide arvutiklassidel või ühe perekonna liikmetel. Ärge siis palun hurjutage uute ja vanade kaastöölistega, kui nende IP-aadress klapib, ja ärge väga pikki blokeeringuid kodumaistele aadressidele jagage. --kanakukk (arutelu) 6. märts 2013, kell 23:55 (EET).

hm, kuidas selline küsimus saab üldse kerkida, mumeelest adminniks ei tohigi saada/olla inimene, kes sellist asja ei tea. suwa 7. märts 2013, kell 08:31 (EET)

Kas meil on keegi varikonto tõttu blokitud? Ma ei tea ausalt yteldes yhtki juhtumit. --Oop (arutelu) 7. märts 2013, kell 16:06 (EET)

IP-aadressi alt kirjutajad ei puutu ju kuidagi varikontode küsimusse. Pealegi, kui inimene registreerib kasutajanime, siis ei saa tavalised inimesed (sh adminid) vaadata, mis IP-d ta kasutab. Seega pole meil tehniliselt võimalik kindlaks teha, et kaks kontot kuuluvad samale isikule. Kui ta nende kahe kontoga kahtlasi asju ei tee (mis võiksid algatada uuringu, kas kontod kuuluvad kokku), siis kasutagu pealegi kaht, kui soovib. Adeliine 7. märts 2013, kell 16:12 (EET)

Kunstiteostest tehtud fotode õigused Eestis?

Kas keegi oskab öelda, kuidas on Eestis reguleeritud nende piltide taaskasutamine, mis on Commonsis litsentsiga PD-Art? S.t kui on tehtud foto kunstiteosest vms. Commonsi vastaval selgituslehel on näha, et riikide lähenemine erineb.--Morel (arutelu) 10. märts 2013, kell 13:24 (EET)

eRT: Autoriõiguse seadus, §18 ja sealt edasi :) suwa 19. märts 2013, kell 14:44 (EET)

Wikiexpedition to Chernobyl Exclusion Zone

Dear editors of Wikipedia!

We are happy to inform you that Wikimedia Ukraine plan to organize Wikiexpedition to Chernobyl exclusion zone on May, 24. Participants who want to take part and can arrive to Kyiv up to this date please inform User visem from Ukrainian Wikipedia and send photocopy of your passport to board@wikimediaukraine.org.ua. Please do it as quickly as possible, because of difficulties with procedure of application. Deadline – March, 23. Participant should be editor of Wikimedia projects, older than 18 years old, after trip should improve his local chapter of Wikipedia with information from the trip. Wikimedia Ukraine cover all expenditures for trip to Chernobyl zone from Kyiv. Road to Kyiv participants should paid by themselves. Number of places is strictly limited. --Visem (arutelu) 19. märts 2013, kell 11:59 (EET)

Kui keegi on tõepoolest tõsiselt huvitatud, siis võib teha Wikimedia Eestile ettepaneku sõidukulude katmiseks (tervikuna või osaliselt). Ma pole kindel, kas meil eelarves see raha on, aga kui on soovijaid, siis võime asja arutada. Umbes selliste asjade jaoks see MTY ju ongi. --Oop (arutelu) 19. märts 2013, kell 13:08 (EET)

We will be very happy if someone from Estonia will join our trip! --Visem (arutelu) 19. märts 2013, kell 14:25 (EET)

Kas vastuolu Vikipeedia põhimõtetega ehk definitsioonide temaatika

Palun vaadake arutelu Kauplus: [13]. Kas originaaldefinitsioonide välja mõtlemisel läheme pahuksisse Vikipeedia põhimõtetega, ühtlasi vähendades selle usaldusväärsust?--Bioneer1 (arutelu) 25. märts 2013, kell 15:20 (EET)

Vaadake jah. Vastasin sellele hypoteesile samas kohas pikemalt. --Oop (arutelu) 26. märts 2013, kell 13:32 (EET)

Kas Sa pidasid tegelikult silmas seda arutelu: Arutelu:Doos (üldmõiste)? --Epp 26. märts 2013, kell 22:07 (EET)

Jep, sorry. --Oop (arutelu) 27. märts 2013, kell 02:29 (EET)

Kui keegi püüaks tõestada, kas see hüpotees on õige või vale, siis tuleks kindlasti analüüsi kaasata reeglistik (mina Oobi vastusest seda kohta ei suutnud leida). Näiteks, õiguskantsler alustab kõiki oma soovitusi sellega, et ta selgitab, milliste eeskirjade alusel ta toimib, kuidas on temale delegeeeritud vastav õigus; kohus mõistab kellegi süüdi mõne paragrahvi alusel. Asjaolu, et Oop kuskil midagi toimetas või lisas allikaid, ei vasta ju üldse küsimusele, kas definitsioone võib ise välja mõelda!

en:Wikipedia:No original research kirjutab, et absoluutselt kõik väited peavad tuginema avaldatud allikatele, tuuakse välja ka erand: kui on olemas mõistlik eeldus, et kirjapandu on sisuliselt õige, aga kirjutamise hetkel ei ole sobivate allikate leidmine võimalik, siis võib väiteid kirja panna ka viitamata.

Kui mingi definitsiooni osas tekib tõsine vaidlus, siis minu meelest langeb ära see võimalus, et on olemas mõistlik eeldus või et "Igaüks tegelikult teab, mis on kauplus" (Adeliine). No järelikult igaüks ei tea, kui on selline elav arutelu! On muidugi ka võimalus, et mina ja mõned veel ei ole igaüks.

Minu meelest saab avalauset ja sissejuhatust (kõik see, mis jääb enne esimest alapealkirja) viitamata kirja panna vaid juhul, kui on olemas seda toetav sisuline (s.t allikatega varustatud) artikkel, mis definitsiooni kinnitab.

Kust leida vajalikke allikaid? Mina pöörduks EKI poole. Las nad siis peavad vastavate asjatundjatega nõu, vaidlevad selgeks, mis on hüper- ja supermarket, kiosk, pood ja kauplus. Ehk sünnib pingsast arutelust artikkel, mis erisusi üksikasjaliku täpsusega lahkab. --kanakukk (arutelu) 26. märts 2013, kell 19:37 (EET).

Tubli, KanaKukk. Eks tuleb oodata, kuni kõik Vikipedistid mõistavad, et viitamiseta pea mitte kusagil läbi ei saa ja definitsioonide omalooming on jaburdus, original research n-ö --Bioneer1 (arutelu) 26. märts 2013, kell 21:03 (EET)

Siis Bioneer (ja Kanakukk loe siis ka edasi, seda sama lehte millele siin viitad): <tsitaadi algus>"For example: the statement: "Paris is the capital of France" needs no source, because no one is likely to object to it and we know that sources exist for it."<tsitaadi lõpp> -- ja lõpetaks jahumise. Entsüklopeediat tehakse ikka inimestele, kellel vähemalt paar klassi haridust on ja mitte selleks, et kasutuid viitamisi hunnikusse toppida. -- Ahsoous (arutelu) 26. märts 2013, kell 21:56 (EET)

Minu taluvuspiir on käes, ma lihtsalt ei jaksa rohkem idiootsustega võidelda. Palun protokollida, et minu arvates on ise kirjutatud definitsioonide kurat teab kust tooduist mystilistel põhjustel halvemaks pidamine totrus - ja mul pole rohkem jaksu ega aega, mida siinse diskussiooni peale raisata. --Oop (arutelu) 27. märts 2013, kell 02:29 (EET)

Loomulikult on viitega parem kui viiteta. Minu mõte oli selles, et kuna definitsioone on sama asja kohta olemas erinevaid, siis usutavasti on võimalik esitada mingi selline lihtsakoeline üldine definitsioon, mis peegeldab üldsuse/tavalise inimese (ma ei oska hetkel seda paremini nimetada) üldist arusaama kauplusest. See on see, mida igaüks teab, see on fakt, millele ei pea allikat otsima, sest see on kõigile teada ja iseenesestmõistetav. Kui me tahame esitada võimalikult täpset, lihvitud ja head definitsiooni, siis on teine asi. Aluseks on mul siin arusaam, et definitsioon ei kaota õigust olla nimetatud definitsiooniks, kui ta on (kellegi arvates) veidi ebatäpne või millegipärast (subjektiivselt) vilets. Adeliine 26. märts 2013, kell 21:30 (EET)

Adeliine, võib-olla teha nagu täpsustuslehekülgedega? Öelda, et kauplusel on erinevaid tähendusi, ja siis omakorda kirjutada kõnekeelne variant, eksperdi arusaam ja legaaldefinitsioon? --kanakukk (arutelu) 27. märts 2013, kell 20:51 (EET).

Ma alustaksin sellest, et minu meelest kõnepruuk, nagu osa kaastöölistest tegeleb "jahumise" või "idiootsustega", siia keskkonda küll ei sobi. Noh, eks me võime muidugi üksteist võidu vittu saata, aga kas see viib tõesti edasi või? Katsuks ehk tsiviliseerituks jääda? Kui aruteludest osavõtmine käib üle jõu, siis saab seda ka päris mitu nivood leebema tooniga välja öelda, on ju Vikipeedia tegemine vabatahtlik. Ja üldsegi, kelle käest ma siis veel pean nõu küsima, kui mitte administraatorite käest? Mina olen aru saanud, et üks teie ülesannetest ju ongi see, et aitate tõstatunud küsimustega.

Ma tunnistan ausalt, et oma igapäevaelus juhindun teadmisest olla heatahtlik, püüan mitte kellelegi halba teha. Ma tõesti ei tea, milline paragrahv käsitleb joobes juhtimist. Ja Vikipeedia reegleidki tean üsna ebamääraselt. Püüan ümbritsevast mõõtu võtta ning kuidagi elu mööda saata. Ma olen Vikipeedia ideoloogiast nii aru saanud, et isetegevust on siin hoopis vähemal määral, kui näiteks TEA kirjastuse poolt väljaantavast entsüklopeediast.

Midagi sellist, nagu Epp kirjutab (24. märts, 22:42): "Kui allika jutt on eksitav või vigane, tuleb seda paremaks teha", on minu arusaamade järgi Vikipeedias absoluutselt välistatud. Või ongi nii, et kui mulle tundub mõne ajaloolase jutt "eksitav või vigane", siis mul on lubatud seda oma arusaamade järgi kohandada? Ma olen aru saanud, et isegi vale sünniaega ei tohi me parandada. Kui allikas nii seisab, siis tuleb see kirja panna. Psüühika on mul loodetavasti korras, ja muidugi ma saan aru, et tavalises entsüklopeedias ma saaksin lisada joonealuse märkuse, et see laialt levinud sünniaasta on ekslik, aga siin vist ei tohi?

Ahsoous kirjutab Prantsusmaa pealinna näitel, et kõiki fakte ei pea viitama. Kirjutasin ju isegi ennemalt, et äärmisel juhul võiks definitsiooni (faktide jada?) viiteta kirja panna ehk juhul (ikka selle vaimus, et isetegevust olgu minimaalselt), kui artikli ülejäänud viidatud sisu seda toetab. Bioneer1, kelle tegevuse (definitsioon rangelt viidata) vastu te protesteerite, oli sellega niisamuti nõus. Teile see lahendus ei sobinud, olevat jahumine, idiootsuste kultiveerimine jnejnejne. Ise ikka saate aru, mille vastu ja kelle poolt te olete? Arusaamatuks jääb näiteks seegi, kuidas pidi pealinna näide toetama seda, et kaupluse definitsiooni võiks "lambist" kirja panna. Jah, küllap et ma enam-vähem suudan lapsele selgeks teha, mis on kange alkohol, limonaad ja piim või pandakaru ja hunt, aga tõenäoliselt on nende täpne kirjeldamine võrratult palju keerulisem. Minul võttis igatahes erinevate kaupluste loend küll silmad kirjuks (ja tegi lauba niiskeks!): [14] [15].

Muide, asi on naljast täita kaugel. Üldsegi mitte väga kaua aega tagasi oli "Pealtnägijas" juttu, kuidas ametnikud on vanalinnas tegutsevate stripiklubide ees jõuetud, sest seaduse silmis on tegemist toitlustusasutustega. Artiklist võib lugeda näiteks järgmist: "Mihhail Korbi sõnul on hea, et see diskussioon praegu tõstatus. "Ma arvan, et tuleb alustada sellest, et seadusesse sisse viia teatud mõisted: mis see ööklubi on, mis on striptiisiklubi ja mis on pubi, mis on restoran. Isegi selliseid tavalisi lihtsaid asju seal ei ole /---/"".

Lõpetuseks. Võib-olla keegi selgitab, millised reeglid on täitmiseks, kes on siinsetest ülemus (kelle sõna maksab)? Näiteks, suwa, Ahsoous ja vist veel mõned viitasid "tervele mõistusele". Jah, hea küll, küllap vajadust selle teadmise selgelt väljaütleva allika järele, et Moskva on VF pealinn, kellelgi ei teki (kuigi ilmselt on artiklis olemas infobox, kus on kirjas ka pindala, rahvaarv, mis on koos pealinnaga viidatud), aga võib-olla kauplusega asi enam nii selge ei ole. Pealegi, on ju veel ka reegel en:Wikipedia:Common sense is not common. Loomulikult olen ma mitte keegi, võite mu rahumeeli ära blokeerida. Võite definitsioone peast kirjutada, punase tulega üle sebra jalutada, täis peaga rooli taha istuda jnejne. Kui keegi tunneb, et vererõhk läheb liialt lakke vastuse kirjutamisega, jätke ta siis üldse kirjutamata. Ma tunnistan ausalt, et kõigi reeglite läbilugemine ja täpse hierarhia selgeks tegemine, ja siis veel viimaks ladusa, no tõesti ammendava vastuse kirjutamine (erakordne vastus tavaliselt püüab ennetada kõiksuguseid potentsiaalseid küsimusi, s.t kirjutaja peab tegelema paljugi "kastist välja mõtlemisega", tooma paralleele, näiteid, lõputult motiveerima), võtab meeletult aega. Ma olen ju öelnud sedagi, et eestikeelne Vikipeedia jääb veel ilmselt aastateks mustandi staatusesse. Keegi ei pea nüüd nui neljaks mulle midagi tõestama hakkama. Mina Mediawikisse surkima ei lähe. Katsun kuidagiviisi oma elutee lõpuni saata. Ja las siis pealegi olla selline olukord, mil administraatorid annavad üksteise võidu teineteisele vasturääkivaid ukaase.. Jõudu! Priiust! Pikka iga ja palju elutahet! --kanakukk (arutelu) 27. märts 2013, kell 20:51 (EET).

kui tore on poliittehnoloogilist kantseliiti lugeda ja sellega saab hakkama samamoodi kui 198x etv-s nii uutjad kui purupunad üksteist marksi-leniniga klohmisid ... ikka väärikalt kordamööda tsiteerides ... palun siis vastuseks lugeda sissejuhatust terve mõistuse kasutamise võimalusele ... https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Common_sense#Use_common_sense suwa 26. märts 2013, kell 21:55 (EET)

Viitama peab fakte. Definitsioon ei ole fakt. Järelikult ei ole mitte mingit vajadust seda viidata. Seega, milleks kõik need vaidlused?

Ja üldse võiks meil olla originaaldefinitsioonid, sest a) koostöös peaksime suutma tekitada paremad sõnaseletused, kui ükskõik milline eestikeelne teatmik on seda seni teinud b) see on märk kvaliteedist c) üldiselt kiputakse tänapäeval palju Vikipeediale viitama (stiilis "Vikipeedias on see defineeritud, kui...") ning seega oleks kellegi teise definitsiooni kasutamine kaheldava väärtusega. Lisaks ei ole põhjust uute artiklitega nõnda kiirustada, et ei jõua isegi korralikku sisu kokku panna. Ivo (arutelu) 26. märts 2013, kell 23:50 (EET)

Definitsioon kui faktide kogum v-o tõesti pole fakt (?), aga definitsioon ise ju koosneb faktidest, mida seetõttu peaks üldjuhul viitama?--Bioneer1 (arutelu) 27. märts 2013, kell 10:46 (EET)

Mina olen aru saanud, et definitsioon püüab erinevalt koolilapse pikast "udutamisest" anda täpse ülevaate oluliste tunnuste ülesloetlemisega. Tunnuse kohta ütleb EKSS iseloomulik omadus, erijoon. Faktid on minu arusaamade järgi needsamad omadused-erisused, mis mingil viisil (aprioorse või empiirilise kogemuse kaudu) kindlaks tehtud.

Näiteks hundi kohta teab Vikipeedia kirjutada: Canis lupus on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Kas see on definitsioon või temale eelnev kirjeldus, ei tea. Igal juhul on siin üles loetletud mingeid tunnuseid, mis vastavat isendist iseloomustab. Mismoodi on definitsiooni võimalik ilma faktideta kirja panna, mina ei tea.

Ma ei ole teatmike sõnaseletusi nii üksikasjaliku pilguga vaadanud, et teaksin kaasa rääkida, kui viletsad nad on. Oletame, et halbu seletusi neis leidub. Samas, kui näiteid küsida Bioneer1 hoogtöödest, siis on mökk-mökk või valveloosung "otsi sealt kuskilt "üldise arutelu" arhiivist". Kohtus selline süüdimõistmine küll läbi ei läheks. Ivo, ma saan aru, et sa oled nõus sellega, et kui artikli sisu definitsiooni toetab, siis definitsiooni viitama ei pea? --kanakukk (arutelu) 27. märts 2013, kell 20:51 (EET).

Tegelt on muidugi nii, et keegi ei viitsi vaielda ja veel vähem pikki tekste lugeda, mille mõte jääb vähemal või suuremal määral segaseks. (Siinkohal siis hoiatus, et kes lugeda ei viitsi, ärgu parem edasi lugegu.) Ja tegelikult on nii, et vaielda oluliste või mitte nii oluliste küsimuste puhul on tunduvalt parem vabas õhkkonna, näiteks veiniklaasi taga. Siis on ka võimalik enamvähem kõiki pooli rahuldava konsensuse või vähemalt kompromissini jõuda. Kirjutades ei pruugi see eriti õnnestuda ja ka mõttevahetus on tegelikult pärsitud. Teema juurde edasi minnes, mida me tahame, kas võimalikult täpset definitsiooni või pigem asja olemuse enam-vähem täpset kirjeldust. Isegi reaalainetega, mille definitsioonid võiksid olla tunduvalt täpsemad, kui humanitaarainetega, pole see sugugi mitte ühene. Usutavasti oled sa nõus, et põhikooli, keskkooli ja ülikooli jaoks kõlbulikud definitsioonid on mõnevõrra erinevad. Elementaarne näide on Newtoni II seadus, mille põhikooliaegse definitsiooni võid nii keskkooolis ja ka hiljem ülikoolis füüsikat õppides rahumeeli kõige kaduva teed saata, juhul muidugi kui sa füüsikaõpetajaks ei õpi. Aga kui hakata mõtlema, milline definitsioon sobib üldentsüklopeediasse, siis tuleb välja, et esmane peaks olema just nimelt see kõige esimene definitsioon mida õpid. Ja asi on lihtsalt kasvõi selles, et ülikoolis õpetatavast, ei saa lihtinimene absoluutselt mitte aru. Matemaatikas näiteks Pythagorase teoreemi erinevaid tõestusi on üle 300 ja nüüd, et hakata mingisugusele konkreetsele neist viitama, kas on ikka mõtet? (Muide selle teoreemiga on lugu nii, et kooliprogrammis olev tõestus ei ole sugugi mitte kõige lihtsam). Aga kaupluse juurde tulles, meil on ilmselt kõigil oma ettekujutus, mis asi see ikkagi on ja eri inimeste nägemused võivad kõikuda siia-sinna, kuid ühest definitsiooni kipub olema võimatu kirja panna. Paraku on tihtipeale selline olukord, et kõige lihtsamaid ja elementaarsemaid asju on kõige raskem täpselt defineerida. Näiteks maja ja hoone on kaks täiesti erinevat mõistet, mis küll suures osas kattuvad, aga samas ka väga palju erinevad. On ehitisi (ja ka mitte ehitisi) mis on majad ja ei ole hooned ja samamoodi on hooneid, mis ei ole majad. Aga kui defineerima hakkad, võib juhtuda, et sa ei oskagi tuua välja seda, mis on mis! -- Ahsoous (arutelu) 28. märts 2013, kell 00:51 (EET)

Kuid selles ongi Vikipeedia tugevus, et kollektiivse töö tulemusena leitakse lõpuks ka näiliselt elementaarsele mõistele parim võimalik definitsioon, mis peaks rahuldama ka kõige nõudlikumat maitset. Kuna Vikipeedias on ruumi laialt, võib artiklis esitada ka kõik teised 300 ajaloolist või muu tasandi definitsiooni, et anda käsitletavast mõistest võimalikult ammendav pilt. --Andrus Kallastu (arutelu) 28. märts 2013, kell 07:18 (EET)

Ahsoous, see on üsna kindel, et ma ei ole suurem asi sõnaseadja. Ma siiski püüan enne "salvesta" nuppu oma teksti üle lugeda ja tavaliselt lasen tal enne kui teele saadan, natuke .doc failis settida. Kui minu mõtted jäävad kuskil ebaselgeks või näiteks kahtlete, kas me mõistame mingit sõna samas tähenduses, siis võib ju oma nimeruumi teha lehe "/Ajutine" ning seal siis protseduurilisi küsimusi arutada. Seal saab pläkerdada boldi ja underlinega, kopeerida-kleepida, kasutada tärni või koguni kaht.

Edasi. Muidugi olen ma nõus, et lasteentsüklopeedia, üldrahvalik entsüklopeedia ja ülikooli käsitus on erinev. Aga millist entsüklopeediat me siis teeme?

Ja veel edasi. Kirjutasin juba varemalt (pisut teiste sõnadega), et minu arvates Vikipeedia ideoloogia järgi Viki ei ütle, kuidas on, vaid mida erinevad inimesed arvavad, et on. Ühe jaoks on kauplus suvaline siseruumides toimiv ostlemispaik, teise jaoks on kauplusel kindel arv ruutmeetreid (mõlemad konstrueeritud näited). Võib-olla Vikipeedia ideoloogia järgi ei peakski nendest kahest arusaamast püüdma mingit definitsiooni välja mõelda (a la "ostlemispaik, millel on x ruutmeetrit"), vaid kirja panema, et "Kaupluseks peetakse " ... " [1] või " ... " [2]."?

Kuidas toimida, kui mingis allikas on sünniaasta vale? Kirjutasin, et tavalises entsüklopeedias ei oleks küsimustki teha joonealune märkus. Kas siin tohib, ma enam nii kindel ei ole. Mina saan nii aru, et Vikipeedia ei luba ise mõelda, ise otsustada, vaid tuleb viidata ja lasta lugejal otsustada.

Ma Pythagorase teoreemidesse ei viitsi süveneda, aga kui nad on kõik sisuliselt erinevad, siis muidugi tuleb nad kõik kirja panna (võib-olla on just see 278. teoreem lugejale kõige arusaadavam?) ja neile viidata. Vikipeedias tuleb kõigele viidata. Isetegevust ei ole. Vähemalt mina saan aru, et ma ei tohi hakata omast tarkusest kirjutama, mis on siider või pesukaru või ootepaviljon või eliitkool või kiirendusrada või Silvergate jne. Või äärmisel juhul ainult siis, kui on olemas alapeatükid, mis minu juttu sisuliselt, s.t allikatega toetab. --kanakukk (arutelu) 2. aprill 2013, kell 00:43 (EEST).

Kui sa küsid, millist entsüklopeediat millisele tasemele me teeme, siis ma ei oska sellele vastata. Igaühel on oma nägemus ja lõppude lõpuks võiksid siit kõik kasu saada. Sellest on ka tingitud, et asju tuleb mõnevõrra lihtsamate sõnadega kirja panna, kui seda teaduslikud tekstid, aga liiga lihtsaks ei saa ju ka minna. Kui sünniaasta mingis allikas on vale, siis võiks seda ju lihtsalt kõrvale jätta, aga kui kuskil on ära seletatud nüansid (kasvõi näiteks Stalini sünniaeg või muide enamikes /kui mitte kõikides/ eestikeelsetes raamatutes on Bachi sünnikuupäev vale) siis tuleb asi ka siin ära selgitada. Minu meelest me saame küll suhteliselt vabalt kirjutada, kes on pesukaru, aga et siidreid on eesti keeles vähemalt 3 erinevat asja, siis tegelikult tol puhul piisab avalauses lihtsalt lühikirjeldusest, aga erinevad käsitlused saab lahti kirjutada hiljem ning siis juba koos täpsemate viidete ning selgitustega. -- Ahsoous (arutelu) 2. aprill 2013, kell 02:14 (EEST)

Vikipeedia toimetaja peaks tehtud tööga ikka kaasa mõtlema. Kui leiad, et kasutatavas allikas on viga ja seda tuleb ette, et on, siis on ikka äärmiselt rumal see tuimalt maha kirjutada. Alati peab säilima allikakriitika ja kogu see jutt, et vikipeedia ei luba ise mõelda...tule taevas appi. Võib-olla niipalju, et ei tohi ise asju leiutada. Aga kuidas on võimalik hinnata allikate väärtust, neid võrrelda, asju ümber sõnastada ilma õiget tähendust kaotamata jne. ilma kaasa mõtlemata, see on võimatu. Ma leian, et märkused on selline koht, kus võib vigu välja tuua ja viga põhjendada, täpsustavalt seletada. Ise olen nii teinud artiklis Arsenal-Crossley: allikas läks iseendaga vastuollu. Kaupluse praegune definitsioon on minu meelest väga hea ja erinevalt mõne väidetest pole seal mingit originaaluurimust. Kõiki fakte annab välja lugeda ka seadustest või ENE-st või EKSS-ist. Naljakas on mõelda, et kui ma kunagi Vikipeediasse kaastööd tegema hakkasin, siis ma ka kirjutasin ENE-st mõned laused väga täpselt maha ja kohe ilmus mahakirjutamise mall. Nüüd on teisest entsüklopeediast maha kirjutamine vaat et norm ja mõni teeb lausa propagandat, et ei tohikski mingit teist sõnastust kasutada.--Kyng (arutelu) 2. aprill 2013, kell 10:54 (EEST)

---

blokeerida kauaks 194.204.4.246

Sest ta on palju pahandust teinud, ma ei jõudnud kõike tagasi parandada. --Kk (arutelu) 26. märts 2013, kell 20:19 (EET)

blokeerisin--Bioneer1 (arutelu) 26. märts 2013, kell 20:53 (EET)

Tor Nessling

Tere. Ma kirjutasin sellise artikli: Kasutaja:Gwafton/Tor Nessling. Kas keegi vőib selle őigekiri läbi vaada? Minu eesti keele oskus pole piisavalt hea.

Siin on inglise keeline artikkel: en:Tor Nessling. See vőib olla kasulik. --Gwafton (arutelu) 31. märts 2013, kell 01:37 (EET)

Keegi pole artiklit muutnud. Kas põhjus on üks järmisest?

• teema ei ole huvitav
• artikkel on liiga pikk
• liiga palju vigu, ei saa aru
• artikkel on täielik, seda ei saa paremaks teha

--Gwafton (arutelu) 4. aprill 2013, kell 16:19 (EEST)

Tegin mõned parandused, on veel palju parandada. Soovitaksin panna artiklinimeruumi, siis torkab parandajatele rohkem silma. Andres (arutelu) 4. aprill 2013, kell 16:30 (EEST)

Tõstsin artiklinimeruumi Tor Nessling. Jutt on arusaadav, kuid tekst vajaks päris palju keeletoimetamist. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. aprill 2013, kell 18:18 (EEST)

Tänan palju abi eest! :)

Aga oleks parim olnud, kui lehekülg oleks Teisalda-nupiga ülekantud. Nüüd artikli ajalugu on kaotatud. --Gwafton (arutelu) 4. aprill 2013, kell 20:11 (EEST)

Artikel on nüüd esialgse ajalooga teisaldatud. Tänan kőiki, kes on artikli parandanud. Loodetavasti sellest on eestlastele rőőmu. --Gwafton (arutelu) 4. aprill 2013, kell 23:57 (EEST)

Keeleliselt on see hetkel ikkagi üsna probleemne. Esmalt oleks võinud vead parandada ja alles siis teisaldada. Ivo (arutelu) 5. aprill 2013, kell 01:30 (EEST)

Jah, see oli minu esiaigne kavatsus. Ma saan ka lisa Sisu-artikelid teha, kui keegi neid läbi vaadab. --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 01:50 (EEST)

Minu meelest on nii, et kui artikkel on artiklinimeruumis, siis on palju rohkem šansse, et keegi seda parandab. Andres (arutelu) 5. aprill 2013, kell 08:06 (EEST)

See on tõsi, aga ma ei taha panna siia artikleid, kus on palju õigekirjaprobleemid. Ma ei tea eestikeelse Vikipeedia tavasid, aga paljudes teistes Vikipeediatest sellised sageli kustutatakse. Ma püüan alati head kvaliteeti tegema. --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 11:18 (EEST)

Sa ei saa ju seda üksi teha. Praegu on ühe päevaga valdav osa vigadest parandatud. Andres (arutelu) 5. aprill 2013, kell 11:33 (EEST)

Eesti Vikipeedias ollakse nii mõneski asjas palju tolerantsem kui suurte keelte vikipeediates. Eriti puudutab see eesti keelt emakeelena mitte kõnelevate inimeste kaastöid. Nii et pole vaja liigselt tagasihoidlik olla: kõik saavad ju aru, kui välismaalane püüab täiendada eestikeelset Vikipeediat. Au ja kiitus! --Andrus Kallastu (arutelu) 5. aprill 2013, kell 15:16 (EEST)

Ma voin artikleid ka rohkem teha, kui keegi neid läbi vaatab. Ma kirjutan artikli alati esmalt kasutajalehele, ma ei taha keeleliselt halvad artiklid Vikipeediasse teha. Minu arust on oluline, et väikestes keeltes kirjutatakse head artiklid head viidetega, et nende keelte räägijad saavad usaldusväärt teaved omas emakeeles leida. Seega keel jääb elavaks. --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 19:03 (EEST)

Pruugi Tor Nessling pole oluline teema, aga üks põhjalik artikkel head viidetega edasi eesti keeles. :) --Gwafton (arutelu) 5. aprill 2013, kell 19:08 (EEST)

Soome kultuuri tuntakse Eestis üldiselt vähe. Seetõttu on igasugune info teretulnud! --Andrus Kallastu (arutelu) 6. aprill 2013, kell 09:11 (EEST)

Small new feature

Hi!

Apologies for using English. This is an announcement about a small new feature, which has been enabled here now that it is translated, and should appear soon. We call it post-edit feedback, and is a confirmation message that appears after you save an edit (see screenshot). The message fades away automatically after three seconds, and can be removed immediately with a button ("x"). It was created by the Editor Engagement Experiments team. Before deciding to roll it out permanently, we ran an experiment to measure the impact on new editors. We saw very positive results: edits by new contributors increased 23% with a confirmation like this, with no increase in the rate at which they were reverted.

If you don't want to see this feature at all, you can hide it in your personal CSS. Simply add the code below to Special:MyPage/common.css:

.postedit {
	display: none;
}

Thanks, and please reply here if you have any questions or see bugs. Steven (WMF) (arutelu) 3. aprill 2013, kell 01:41 (EEST)

Reference desk

Kas ei võiks asutada sellise lehe, nagu inglise wiki en:Wikipedia:Reference desk? Sarnane leht on olemas ka väiksemates wikides, nagu sloveeni- või soomekeelne.--Miacek (arutelu) 6. aprill 2013, kell 20:29 (EEST)

Jah, muidugi, kui keegi viitsib seda teha. Andres (arutelu) 6. aprill 2013, kell 21:57 (EEST)

mis selle abinõulaua kirjakeelne nimi oleks ja kes seal küsimustele vastata jõuaksid? suwa 6. aprill 2013, kell 23:29 (EEST)

vastab Wiri (?) --WikedKentaur (arutelu) 7. aprill 2013, kell 08:36 (EEST)

Näib, et huvilisi on. Ma ise ei ole WikiSyntaxis ega HTMLis kuigi osav, ehk keegi teeb kujunduse ära. Ja nime osas peame kokku leppima. Humanitaar-/sotsiaalvaldkonnas küsimustele vastamiseks oleksin ise valmis. --Miacek (arutelu) 7. aprill 2013, kell 16:35 (EEST)

Lubamatu nõksuga reklaam ajakirjalt Looming rikub Vikipeedia linke

LUBAMATU NÕKSUGA KOMMERTSREKLAAM AJAKIRJALT LOOMING. Valides näiteks Loomingus ilmunud luulelinke Vikipeedias käsitledavate eri isikute lehekülgedel, ilmub Loomingu käesoleva aasta kolmas number koos ajakirja neljanda numbri eelreklaamiga. Selline Vikipeedia linkide muutmine ei ole õige asi. --Niki (arutelu) 10. aprill 2013, kell 14:43 (EEST)

Karl Martin Sinijärv alt leidsin viite Loomingusse ja veidi ringi kaevanuna väidan, et nad on muutnud oma kodulehte. Tegemist pole eriti keerulise parandusega. Sisuliselt on vaja kõigile loomingu linkidele teha umbes selline teisendus: http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=280 http://www.looming.ee/index2.php?archive_mode=article&articleid=280 . -- Irve (arutelu) 16. aprill 2013, kell 01:10 (EEST)

keegi võiks kontrollida, kas see (urli lisa: index2.php) on ainus muutus. Programm leidis 148 linki, kus on see vana url; selle parandamine on minuti-paari küsimus--Bioneer1 (arutelu) 17. aprill 2013, kell 10:05 (EEST)

Objekti koordinaadid ja asukoht kaardil

Kas oleks võimalik viidata mõnele heale artikklile või selgitada, kuis saaks lisada artikli juurde objekti asukoht Eesti kaardil, kasutades koordinaate?? --NOSSER (arutelu) 22. aprill 2013, kell 15:50 (EEST)

Mall:Asendikaart? Adeliine 22. aprill 2013, kell 19:47 (EEST)

Pigem ikka lihtsalt mall Coor dms, mis lubab koordinaate tekstis välja tuua (nt {{Koord dms|57|42|51|N|27|03|43|E}}) või Coordinate, mis tekitab koordinaatide osa artikli üleäärde. Ivo (arutelu) 22. aprill 2013, kell 20:00 (EEST)

Mõte oli, midagi sellist nagu prantsuskeeles artikklis N: fr:Château de Kaesal--NOSSER (arutelu) 23. aprill 2013, kell 09:07 (EEST)

Mõtled, nii nagu praegu on nt Mall:Linn (kus näitab asendikaarti), teha samasugune mall mõisa jaoks? Adeliine 23. aprill 2013, kell 11:31 (EEST)

Jah, aga kas piirduda ainult mõisaga, oleks suurem kasutusvõimalus, kui jätta võimalus ka teiste objektide (kirikud vms) kajastamiseks. Aga algatuseks ja näidiseks võib ka olla Mall:Hoone asukoht, mis oleks integreeritud malli Mall:Hoone--NOSSER (arutelu) 23. aprill 2013, kell 15:32 (EEST)

Time 100

Astusin läbi ja tekitasin lehe Kasutaja:Sacerdos79/Time 100 (2013), kuhu siis üles pandud ajakirja Time selle aasta 100 mõjukamaks inimeseks valitud isikute nimed. Valdav osa neist on meie vikis artiklita. Võib-olla inspireerib see kellegi artikliloomet. -- Toomas (arutelu) 23. aprill 2013, kell 20:36 (EEST)

Numbrite kirjutamine käändes

Viimasel ajal kohtab palju nö meeldib-ei meeldi -tüüpi parandamist seoses numbrite kirjutamisega käändes. Näiteks on Kasutaja:Kyng parandanud lehel Elektroakustiline muusika "1950-ndatel ja 1960-ndatel" -> "1950. ja 1960. aastatel". Tasub tutvuda lehega http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=72&p=2&p1=10 ja veenduda, et varasem variant (nii sidekriipsuga kui ka ilma) on täielikult eesti keele reeglitele vastav.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. aprill 2013, kell 11:04 (EEST)

Punktiga on parem.--Kyng (arutelu) 29. aprill 2013, kell 16:34 (EEST)

Ja meil kasutatakse artiklina ka punkti, näiteks 1950. aastad. --Tiia (arutelu) 29. aprill 2013, kell 18:29 (EEST)

Miks on punktiga parem? Minul lugejana on 1950ndatel aastatel oluliselt mugavam kui 1950. aastatel, mis nõuab tagurpidi parsimist. Artiklinimes saan aru, aga üldiselt võiks siin selle reegli vabaks lasta küll edaspidise osas. -- Irve (arutelu) 1. mai 2013, kell 14:48 (EEST)

Mina eelistan ka punktiga varianti. Ja kui artikleid toimetan, muudan vahel ära.--Morel (arutelu) 2. mai 2013, kell 01:28 (EEST)

Maitseid on erinevaid. Pole asjasse süvenenud, aga kui panna lihtsalt punktiga, võib ilmselt teatavatel puhkudel tekkida arusaamatust sellega, kas tegu on ühe aastaga või terve kümnendiga. Kas võib? -- Ahsoous (arutelu) 2. mai 2013, kell 01:52 (EEST)

Too mõni näide segaduse tekkimisest. Üldiselt kui on punkt, siis kirjutatakse järgi "aastal" või "aastatel." Pole kunagi selle koha pealt mingit segadust täheldanud. Reeglite järgi kirjutades peaks kõik arusaadav olema. --Kyng (arutelu) 2. mai 2013, kell 07:31 (EEST)

Proovin. ... 1947. ja 1950. aastatel... -- Ahsoous (arutelu) 2. mai 2013, kell 13:31 (EEST)

Irve pakutud varianti (1950ndatel aastatel) keelenõuanne õigeks ei pea: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=0. Ave Maria (arutelu) 2. mai 2013, kell 07:34 (EEST)

Äkki saad täpsema lingi panna? -- Ahsoous (arutelu) 2. mai 2013, kell 13:33 (EEST)

Siit tuli ka juba välja, et keelereeglid lubavad kaht varianti ("1950ndatel/1950-ndatel" ja "1950. aastatel") ja kumb teksti jõuab, sõltub kirjutaja eelistustest. Ma arvan, et me ei saa teha Vikipeedias reeglit, et ainult ühte neist tohib kasutada. Igaüks võiks kasutada kumba varianti soovib, teist varianti mitte massiliselt ja jõuga ümber parandada ning proovida leppida, kui keegi mõne tema variandi teiseks muudab. Võib-olla aitab ka see juhis, et ühes terviktekstis (artiklis) kasutada ühtemoodi. Adeliine 2. mai 2013, kell 13:02 (EEST)

Kui on mitu õiget varianti, siis sundida muidugi ei saa. Aga siis tuleks nii teha, et keegi õiget õigeks muutma ei hakka. Kui minu tehtud lausetesse keegi hakkab ndaid panema, muudan igatahes tagasi. Aga ega "1950ndal aastal" pole ju lubatud? See on ju lausa mõttetu. --Epp 2. mai 2013, kell 13:13 (EEST)

On lubatud. -- Ahsoous (arutelu) 2. mai 2013, kell 13:35 (EEST)

Kusjuures ei ole, vaata siit. Mina saan asjast nii aru, et kui järgnev sõna on juba vajalikus käändes, siis numbrile lõppe ei lisata, nt "jõudis 20. kohale", "tuli 20ndaks", "alates 30. inimesest", "1930ndal suri Majakovski". Adeliine 2. mai 2013, kell 15:20 (EEST)

Võib küll olla, et ma eksin, aga mulle tundub, et see siiski on lubatud, aga soovitatakse kirjutada teistmoodi. -- Ahsoous (arutelu) 2. mai 2013, kell 23:01 (EEST)

See, mida Adeliine ütles. Kas „1985-ndal aastal” on korrektne? – Ei, õigesti on 1985. aastal ja 1985. a (arvu ja lühendi vahel on tühik). (Keeleabi leht). Kui numbrile järgneb käänet näitav sõna, siis ei saa panna -ndal numbri lõppu; kui ei järgne, siis saab või isegi peab. Kui lause oleks näiteks "Jõudis kohale 23. ja läks ennast pesema", siis ei oleks selge, kas see tähendab, et jõudis kohale kella kahekümne kolmeks või jõudis kohale kahekümne kolmandana vms. 1950-ndad, 1953-ndal on ka lühem kui 1950. aastatel, 1953. aastal. Cumbril (arutelu) 27. mai 2013, kell 21:47 (EEST)

"Jõudis kohale 23. ja läks ennast pesema" on muidugi vale, see ei tähenda midagi. Seda saaks kirjutada kas "Jõudis kohale 23ndana ja läks ennast pesema" või siis "Jõudis kohale 23. võistlejana ja läks ennast pesema". Ilma lisasõnata on see nd-us ilmsesti vajalik, aga näib mulle ka pigem kõnekeelsena. Kirjakeelses tekstis eeldaksin pigem pikemalt lahtikirjutatud varianti.--Morel (arutelu) 28. mai 2013, kell 01:19 (EEST)

Mulle meeldib, et see annab võimaluse jätta üks määratlus välja (siin näites võistleja). Mõnikord muudab määratluse kasutamine lause liiga lohisevaks, mõnikord tahaks just rõhutada numbrit. No ja kirjakeelde kuuluvad ka dialoogid, kus peaks võimalikult loomulikult kõnekeelt edasi andma. Aga see kõik on muidugi minu isiklik eelistus. Cumbril (arutelu) 28. mai 2013, kell 02:02 (EEST)

Täpsustusleheküljed

Kui teete täpsustuslehekülgi, palun saatke sinna tulevad lingid õigesse kohta. Minu meelest on parem tegemata jätta, kui linke korda ei tee; siis poleks eksitavaid siniseid linke. --Epp 8. mai 2013, kell 22:25 (EEST)

Vikipeedia suvepäevad ja MTÜ üldkoosolek

Esimene küsimus: kas suvepäevad ja üldkoosolek peaksid toimuma samas kohas järjestikustel päevadel või võiks need ka lahutada? Kumb variant on parem? Siiani on tundunud, et neid koos korraldada on hea. Aga järjest rohkem on näha olnud seda, et enamik mtü liikmeid tulevad ainult koosolekupäevaks. Koosolekul ei ole vajadust olla kuskil metsas, kuhu pääsemine võtab liiga kaua aega, seepärast oleks ehk mõistlik üritused lahutada ja koosolekut pidada linnas.

Teine küsimus: kus ja millal pidada selle aasta suvepäevi? Oleme paari ideed juba vist kuulnud. Pakun välja veel ühe. Mõni vikipedist on avaldanud arvamust, et saun oleks tore. Läänemaal Ants Laikmaa Majamuuseumi lähedal oleks mul üks saun pakkuda. Vaatamisväärsustest on väikse jalgsimatka kaugusel veel Lääne-Nigula kirik ja Vabadussõja mälestussammas. Võib-olla leiab veel midagi. Saunast kiviga visata on bussipeatus Tallinna-Haapsalu liinil. Taebla alevikus on pood. Saunas saab loomulikult leili võtta, suures eesruumis tähtsaid asju arutada (õues lõkke juures muidugi ka), saunalael mati peal saab magada (pehme küljealuse tahtjatel tuleb see siiski mingil moel ise kaasa võtta). Sauna standardvarustuses internetti ei ole ja suvepäevadel pole see ka üldse põhiline, aga kui mõne osavõtja jaoks see tähtis on, siis on ju leiutatud netipulgad jne.

Ootan aktiivset arutelu. Adeliine 15. mai 2013, kell 13:21 (EEST)

Viimased muudatused

Kas keegi oskab öelda, mis otstarbel muudeti viimaste muudatuste (ja ka uute artiklite lehe) päises rida Pisiparandused (peida) | Robotid (näita) | Anonüümsed kasutajad (peida) | Sisseloginud kasutajad (peida) | Minu parandused (peida) | Vikiandmed (näita)? Mõtlesin algul, et seda muudeti kõigis vikides, aga ei, mujal pole. See on ju imelik. Mida see rida ütleb? Seda ei saa pidada ka leheküljel reastatud asjade loendiks, sest osa neist kattub. --Epp 20. mai 2013, kell 04:30 (EEST)

Mida sa mõtled selle rea muutmise all? See rida on kogu aeg seal olnud. Selle abil saad valikuliselt peita oma vaatest nt oma muudatusi jne. Kas sa mõtled, et enne oli "Peida pisiparandused" jne, siis ma ei mäleta, aga funktsionaalset vahet ju ei ole. Kui seda muudetigi, siis ma arvan, et translatewikis, kus tõlkimine käib. Adeliine 20. mai 2013, kell 09:40 (EEST)

Eino ma tean hästi, mis selle funktsioon on. :-) Seda mõtlen jah, et varem oli "Peida pisiparandused". See tundus mõttekas väljend, "Pisiparandused (peida)" ei tundu. --Epp 20. mai 2013, kell 15:15 (EEST)

http://translatewiki.net/wiki/MediaWiki:Rcshowhideminor/et --WikedKentaur (arutelu) 22. mai 2013, kell 09:54 (EEST)

---

Nüüd oleks küll seda ip-kontrolli tarvis. --Epp 24. mai 2013, kell 21:27 (EEST)

Toimeta

Oskab ehk keegi seletada – all on "Toimetamise mallid", {{subst:toimetaA}} ja {{toimeta}}, mis kuvavad ekraanile samasuguse kuva — kuis seda mõista?--Pietadè (arutelu) 25. mai 2013, kell 19:31 (EEST)

Malli "toimeta" enam ei soovita kasutada, sest see ei jaga kuu ja aasta järgi kategooriatesse. Selleks peaks need ise lisama aga tavaliselt seda ei viitsita teha. Subst mall teeb kõik ise ja seetõttu soovitaks seda kasutada. Mina soovitaks vana malli alt eemaldada, et ei tekiks segadust. --Tiia (arutelu) 25. mai 2013, kell 20:28 (EEST)

Thanks! --Pietadè (arutelu) 25. mai 2013, kell 20:34 (EEST)

Minu arvates võib küll seda malli kasutada. Kuude vahel jagamine ei anna mitte midagi. Ja parem olgu arusaadava nimega mall. --Epp 26. mai 2013, kell 05:50 (EEST)

Subst ehk "toimetaA" mall on ka arusaadava nimega, kus A tähendab malli "ToimetaAeg" kasutamist. See on omakorda ümbersuunatud mallile "toimeta". Minu jaoks on täiesti mõttetu all hoida "toimeta" malli. --Tiia (arutelu) 26. mai 2013, kell 14:00 (EEST)

Selle malli lisamist tuleb põhjendada, kui just päris ilmne pole, miks see pandi. --Epp 26. mai 2013, kell 05:53 (EEST)

Kriipsuskript

Kas asi on minus või ei tööta teistel ka enam korralikult?--Morel (arutelu) 2. juuni 2013, kell 23:07 (EEST)

Milles see väljendub? Mina pole märganud, aga ega üle kontrollinud ka muidugi pole. --Epp 2. juuni 2013, kell 23:19 (EEST)

Ma proovisin seda kasutada näiteks artiklis Mílose Venus – annab küll artikli kohal kirjad "Viimane redaktsioon" ja "Sinu tekst", aga muutusi ma ei näe ja ka resümeed ei teki.--Morel (arutelu) 2. juuni 2013, kell 23:26 (EEST)

Hmm, mul ka seal ei teinud, aga Suzanne Brøggeri artiklis tegi. Imelik. --Epp 2. juuni 2013, kell 23:44 (EEST)

Ma ei ole kindel, aga ma kahtlustan, et ta muudab ilusti neljakohalistel aastaarvude vahel ja tühikute vahel, aga miskipärast ignoreerib vähemaid kui neljakohalisi arve vms. Vt [16]. Adeliine 2. juuni 2013, kell 23:52 (EEST)

Mul on küll tavaliselt ka ühekohaliste vahel parandanud. --Epp 3. juuni 2013, kell 00:09 (EEST)

Mina saan aru nii, et kui on üle käidud, siis enam ei näitagi muudatust ja resümeed. Käisin üle 2012. aasta Raadio 2 Aastahitt ja teisel korral see muudatust ega resümeed ei näita. --Tiia (arutelu) 2. juuni 2013, kell 23:56 (EEST)

Kui ta esimesel korral kõik ära muudab, siis pole teisel korral enam valesid kriipse ja sellepärast ei tee midagi. Aga jutt on sellest, et ta ei paranda kriipse ära. Adeliine 3. juuni 2013, kell 00:01 (EEST)

Ma tegin need arvud seal artiklis korraks neljakohaliseks, aga ikka ei parandanud. V-o on sellel artiklil miskit muud viga.--Morel (arutelu) 3. juuni 2013, kell 00:13 (EEST)

Selle skripti toime sõltub ka sellest, mis ümberringi on. Seal on kõik variandid väga detailselt paika pandud. Võib-olla on midagi sellist, et ei tööta nt kui on lühendid enne või pärast vms. Lihtsalt suvaline oletus. --Epp 3. juuni 2013, kell 00:21 (EEST)

Nii ongi. Kui võtad mõlemalt poolt lühendid ära (ehk siis ca ja eKr), siis töötab. --Epp 3. juuni 2013, kell 00:28 (EEST)

Wiki tarkvara ilme „Vektor”

https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Eelistused „Ilme” ja aktiivne on valik „Vektor” (vaikeväärtus) ja kui nüüd valida mõnel lehel „Muuda”, siis wikimarkup-i ikoone toimetamisakna ülaservas menüüna ei kuvata. Kas see on ainult minu probleem, kas kellelgi on aega kontrollida? suwa 3. juuni 2013, kell 10:46 (EEST)

Tõesti nii on. Kyng (arutelu) 3. juuni 2013, kell 10:56 (EEST)

Mul oli ka. Aitas see, kui tühjendasin brauseri cache'i.--Morel (arutelu) 3. juuni 2013, kell 11:31 (EEST)

thnx, puhvri tühjendamine aitas nehh :) suwa 6. juuni 2013, kell 10:57 (EEST)

Suvepäevad, uuesti

Ülalpool alustasin teemat Vikipeedia suvepäevade kohta. Mõni aeg on mööda läinud. Mul on paar küsimust, millele palun vastata. 1) Kellele teist meeldiks, et sel aastal toimuksid Vikipeedia suvepäevad? 2) Kes teist tuleks päriselt kohale, kui need toimuksid? 3) Kui leidub osaleda tahtjaid, siis kes neist asja ära korraldab(vad)? Adeliine 4. juuni 2013, kell 00:59 (EEST)

1. Mulle meeldiks. 2. Tulen ka kohale, kui juhtun Eestis olema ja mõni muu oluline üritus samal ajal ei toimu. 3. Korraldamise koha pealt vist eriti kaasa ei saa aidata. --Metsavend 4. juuni 2013, kell 01:52 (EEST)

MTÜ listis oli kunagi algul juttu väikesaartest, eelkõige Naissaarest. Minu meelest oleks väga hea idee. Ma loodan, et Ahsoous tuleb kohe ja räägib pikemalt, ta tegeleb asja uurimisega. --Epp 5. juuni 2013, kell 17:25 (EEST)

1. Mulle meeldiks. 2. Tulen ka kohale, kui midagi ettenägematut ette ei tule. 3. Korraldamises olen nõus vaid korraldajaid aitama. Väikesaarte variandi puhul tuleks juba praegu hakata (laeva)sõidu ja öömajavõimalusi kaema. Ja ka hinnaklass... --Juhan121 (arutelu) 5. juuni 2013, kell 23:51 (EEST)

Paistab, et tulekul on suur ja lõbus melu. Kolm inimest on nõus minema, kui keegi teine korraldab (ja ainus korraldaja on kadunud). Palju õnne. --90.191.115.186 8. juuni 2013, kell 14:14 (EEST)

Palju õnne Sulle ka! --Epp 9. juuni 2013, kell 15:02 (EEST)

Siin on esialgu mõned lingid Naissaare kohta:

• Sõidugraafik Naissaarele 2013a
• Majutus
• Huvitavat

--Epp 9. juuni 2013, kell 15:02 (EEST)

Ma ei tahaks üldse pidur olla, aga tundub päris kallis värk. Nt Aegnale saab palju odavamalt. Adeliine 9. juuni 2013, kell 18:07 (EEST)

Nojah, eks see oleneb sellest, mida me tahame. Kui paljud pole Naissaarel käinud, siis omal käel minek läheks ikka sama palju maksma. Ega ekskursioone ei peaks ju tellima, need saaks ise teha, kui enne asju uurime. Aga võiks teisi variante ka siia panna. Kas majutus on ka Aegnal odavam? Peaks siis kõigepealt tegema küsitluse, kui palju ollakse nõus maksma ja sellest lähtuma. Kui huvilisi pole, siis muidugi vahet pole. --Epp 9. juuni 2013, kell 18:37 (EEST)

Äkki õnnestub Keskkonnaametit moosida, et laseksid odavalt Loodusmaja fasiliteete kasutada, kui pärast mingi esinduslik resultaat Vikipeedias on vms. Kodulehe jutu järgi saaks seal nii voodisse kui sauna. Ei pea ju tervet kompleksi hõivama, ikka nii vähe kui vaja on, suurem osa aega nagunii õues. Adeliine 9. juuni 2013, kell 18:59 (EEST)

Juhul, kui suvepäevad on lahus MTÜ koosolekust, siis piisaks ju ühepäevasest üritusest ja majutust poleks tarvis.

Hindu vaadates on Aegna tõesti oluliselt taskukohasem, kui Naissaar (juba laevapiltite hinnavahe oleks neljakordne).

Majutus (kui seda üldse vaja peaks olema), võib ju olla ka telkides. Telkimis- ja lõkkekohadest vaevalt puudu tuleks. Ivo (arutelu) 9. juuni 2013, kell 21:56 (EEST)

Ma julgeks mitmel põhjusel teisiti arvata. Esiteks on "suvepäevad", mitte "suvepäev". Teiseks ei ole mujalt Eestist tulijatel reeglina mugav ühe päeva jooksul edasi-tagasi reisida, kohalolemise aeg jääb siis mõttetult lühikeseks. Ma olen aru saanud, et üritus ei ole mõeldud ainult paaritunniseks võsas rahmimiseks, vaid ka mõnusaks äraolemiseks (saun ja meri) ja aruteluks. Telgis võib muidugi ööbida, aga on inimesi, kes tulevad palju meelsamini kohale, kui voodivõimalust kasutada saab. Adeliine 9. juuni 2013, kell 22:23 (EEST)

Tegin küsitluse, palun pange sinna kähku kirja, millal teile sobiks suvepäevadele tulla: http://www.doodle.com/kmz6ghhfzgy5f6hg. Siis näeme, millal teha ja kui palju inimesi on tulemas, et sellele vastavalt soodsamaid võimalusi valida. Adeliine 14. juuni 2013, kell 16:01 (EEST)

Suvepäevad toimuvad 10.-11. augustil! Palun nüüd jõuda selgusele, kuhu me suvitama läheme. Tervisi Tallinna lennujaamast, kus on pandud seinale fotosid riigipeadest, superstaaridest, sportlastest, kes on lennujaama läbinud, aga Dalai-laama ja Lennart Meri on klassifitseeritud "Inimesteks". Adeliine 21. juuni 2013, kell 07:40 (EEST)

---

Suvepäevad peetakse 10.–11. augustil Aegnal. Praeguse seisuga on lubanud tulla 11 inimest. Kes veel endast teada pole andnud, tehke palun seda ruttu, sest peame teadma nii paadireisi kui ka majutuse võimalikult täpset kohtade arvu.

Paat on tellitud laupäeva hommikuks kella 11-ks ja tagasi pühapäeval kell 17. Paat läheb Viimsist Rohuneeme sadamast. Öömaja on olemas. Kui keegi tahab, saab ka telkida. Kotid on võimalik sadamast otse ööbimiskohta saata. Madli on lubanud meile põhjaliku ekskursiooni teha. MTÜ maksab paadireisi kinni, vist ka vähemalt osa öömajast (see maksab 10 eurot/inimene). Siin on veel infot:

Talleksi-nimeline öömaja:

• õues saab grillida. Söögid-joogid tuleb teadagi ise kaasa võtta.
• magada saab linade vahel 3–4-kohalistes tubades
• toas on külm vesi, kuivkäimla ja dušimaja on läbi õue
• toas on laud, külmkapp, elektriveekann ja nõud
• toanurgas on ka põrandahari, nii et loodetavasti saadakse vihjest aru
• wifi peaks ka olemas olema.
• randa on sealt umbes pool kilomeetrit.

Üks söögikoht pidi ka olema, poodi pole.

Rohkem ei tule praegu meelde. Teised teadjad, täpsustage ja täiendage. Palun reageerige siis kiiresti. --Epp 5. august 2013, kell 13:25 (EEST)

Kas 11:09 Rohuneeme sadamasse saabuva maakonnabussiga http://soiduplaan.tallinn.ee/olddesign/?a=p.timing&stop_id=1634&timing_id=114171&t=xhtml&l=ee tulles jõuab paadi peale? --WikedKentaur (arutelu) 5. august 2013, kell 16:39 (EEST)

Nojah, võib-olla tõesti peaks püüdma sellega arvestada. Siis peaks sõitu edasi lükkama, kuigi ei tea, kuidas see nende graafikuga klapib. Meil oli enne põgusalt juttu sellest, et võiks näiteks kesklinnas kõik kokku saada ja sealt taksotäied komplekteerida. --Epp 5. august 2013, kell 17:47 (EEST)

Kas on veel tulijaid? Palun andke endast märku hiljemalt neljapäeva lõunaks, sest tõesti, paadisõidu tellimuse täpsustamisel on vaja teada täpset inimeste arvu. Ja palun, palun, öelge SELGESÕNALISELT, mina ei suuda salakeelest aru saada. --Epp 7. august 2013, kell 19:28 (EEST)

Kas jääme siis bussile lootma ja püüan reisi veerand tundi edasi lükata? --Epp 7. august 2013, kell 19:28 (EEST)

---

Nii. Paat 12 inimesele läheb Rohuneeme sadamast laupäeval 10. augustil kell 11.15. Sadamasse sõitu siis kooskõlastama ei hakka, peaasi, et kõik õigeks ajaks kohal on. Kes tahavad taksot jagada, saavad omavahel kokku leppida. Teele tutvus ka vist bussidega, ta ehk jagab infot, mina pole jõudnud veel vaadata. Söögid-joogid enda tarbimise ulatuses kindlasti kaasa (sh grillimiseks)! Vist võiks veidi sularaha ka igaks juhuks olla. Saadan ehk pikema jutu meiliga. --Epp 8. august 2013, kell 18:36 (EEST)

VisualEditor

Ka eesti vikis saab nüüd proovida VisualEditori. Prooviversiooni sisselülitamiseks tuleb eelistustes toimetamise alamlehel teha linnuke vastavasse kasti. Funktsioon töötab esialgu artiklite ja kasutajalehekülgede nimeruumis. Adeliine 7. juuni 2013, kell 16:10 (EEST)

Palun vaadake sõnumit minu arutelulehel. Kes iganes on huvitatud, palun ärge hoidke end tagasi. Adeliine 15. juuli 2013, kell 01:11 (EEST)

Funktsiooni "saada kasutajale e-kiri" kasutamine

Tere!

Olen Vikipeedia tõlketalgute korraldaja Rita Niineste. Tahaksin saata talgutest osa võtnud tõlkijatele kutset talgute lõpetamisele. Eile öösel õnnestus mul saata umbes kümmekond kutset, kasutades funktsiooni "saada kasutajale e-kiri". Seejärel hakkasin aga saama järgmist teadet:

"Rämpsmuudatuste vastase meetmena pole sul lühikse aja jooksul seda toimingut liiga palju kordi lubatud sooritada. Sa oled lühikse aja jooskul seda toimingut liiga palju kordi sooritanud. Palun proovi mõne minuti pärast uuesti."

Proovisin nüüd hommikul uuesti, kuid ikka tuleb sama teade. Kas keegi administraatoritest oskaks mind aidata?

Ette tänades Rita (arutelu) 12. juuni 2013, kell 08:53 (EEST)

"Mõne minuti pärast" on siinkohal pisut eksitav. Tarkvara on nii seatud, et 24 tunni jooksul saab saata 20 kirja [17]. Pikne 12. juuni 2013, kell 19:10 (EEST)

Kadunud funktsioonid

HotCat, kriipsuskript ja võimalus vaadata, palju lehekülge kuus vaadatud on on kadunud. Teab keegi miks?--Kyng (arutelu) 12. juuni 2013, kell 09:00 (EEST)

Minul on eelpool nimetatud funktsioonid on täitsa olemas. --Tiia (arutelu) 12. juuni 2013, kell 17:47 (EEST)

Vist ei teata miks, sama viga on kirjeldatud siin. Tegin tühimuudatuse, mis tööriistad nähtavasti selleks korraks tagasi tõi. Võimalik, et mõnel kasutajal tuleb ka brauseri puhver tühjendada, et funktsioonid jälle töötaks. Pikne 12. juuni 2013, kell 19:10 (EEST)

Ei tea mis täpselt oli, aga eelistuste alt oli kadunud ka tööriistade tab. Ilmus ise tagasi ja peale linnukeste uuesi panemist kõik jälle toimib.--Kyng (arutelu) 13. juuni 2013, kell 01:36 (EEST)

Mall surnud viide

Kohendasin hispaaniakeelse Vikipeedia eeskujul malli surnud viide. Hetkel asuvad kõik muudatused vaid minu kasutajaruumis ja ma sooviks kuulda teie arvamusi.

Peamine muudatus on Interneti arhiivi lingi rohkem nähtavale toomine surnud viite järel. Seda oli juba varem mallis sees, kuid kuna väliselt ei muutu url-parameetri lisamise järgselt midagi (link tekib sõnade surnud viide peale kus juba ennegi on link, kuid teise kohta – ingliskeelsele Wikipedia:Link rot lehele, mis on omaette küsimus), siis ei ole seda lihtne avastada.

Teine muudatus on dokumentatsiooni lisamine mallile, kus muuhulgas sellesama url-parameetri kasutamise kohta on infot. Hetkel puudub mallis igasugune dokumentatsioon ja mul on tunne, et paljud ei tule selle pealegi, et url-parameetrit saab ka kasutada (ilma malli koodi sisse vaatamata polegi palju võimalusi selle teada saamiseks).

Interneti arhiivi lingi väljatoomine on hea, kuna see võimaldab nii lugejal kui teksti toimetajal teada saada, et selline link või viide tõepoolest on olemas olnud ja võimaldab selle sisuga tutvuda. Ideaalis tuleks leida surnud viidete asemele elusad viited, kuid link arhiivi annab ehk rohkem võimalusi uue lingi leidmiseks (ei pea ju leidma isegi sama teksti, piisab kui leida samad väited) ja selle lisamine on vähem ajakulukas kui hakata ise uut töötavat viidet otsima.

Hetkel saab malli muudatustest aimu minu pilku minu liivakasti visates: Kasutaja:Cumbril/liivakast. Dokumentatsioon asub siin: Kasutaja:Cumbril/Mall:Katkine_viide.

Minumeelest võiks malli ka ümber nimetada katkiseks viiteks, kuid see on maitse küsimus. Cumbril (arutelu) 21. juuni 2013, kell 23:18 (EEST)

Kuna mallil puudub dokumentatsioon, siis sain alles nüüd teada, et on olemas url parameeter ja arhiivi link võib olla peidus "surnud viide" all. Minule sellisel kujul meeldib ja olen poolt ka katkiseks viiteks ümbernimetamisel. --Tiia (arutelu) 22. juuni 2013, kell 00:28 (EEST)

Rohkem arvamusi ei ole lisandunud, millest võib järeldada, et teistel on sellest ükskõik või ei olda ka vastu. Seepärast julgen soovitada, et võid muudatused malli viia. Kes seda malli lisama hakkavad, on muidugi omaette küsimus. Meil teevad osa mallidega tööd botid ja sellega seoses algatan uue alateema.--Tiia (arutelu) 27. juuni 2013, kell 01:07 (EEST)

OK. Mu plaan on selline, et loon uue malli nimega katkine_viide, kopeerin kohandatud malli koodi uude malli ja siis muudan malli surnud_viide selliselt, et see hakkab töötama läbi malli katkine_viide (lisades dokumentatsiooni lehele soovituse mitte rohkem kasutada malli surnud_viide). Sul on vist mallidega kogemusi – kui näed mu loogikas mingit viga, siis anna palun teada. Cumbril (arutelu) 27. juuni 2013, kell 14:03 (EEST)

Malli ümbernimetamisel juhtuks vist see, et artiklid, kust seda välja kutsutakse, enam ei leiaks uue nimega malli üles? Või pole nii? Cumbril (arutelu) 27. juuni 2013, kell 14:06 (EEST)

Kõik saab alguse mallist {{Dead link}}. Sellele tuleks teha ümbersuunamine uuele nimele ehk mallile. Kuna nüüd jääb mall {{surnud viide}} üksikuks, siis teha ümbersuunamine ka sellele. --Tiia (arutelu) 27. juuni 2013, kell 16:01 (EEST)

Tehtud! Malli {{surnud viide}} võiks nüüd ära kustutada, sest seda ei kasutata sisuosas kuskil. Kategooria Surnud viidetega artiklid võiks ümber nimetada Katkiste viidetega artikliteks. Cumbril (arutelu) 28. juuni 2013, kell 02:40 (EEST)

Imelik miks surnud viidetega artiklite kategoorias nii vähe artikleid on? Kui vaadata, kus artiklites on kasutatud malli dead link, siis selle järgi peaks kõvasti enam artikleid olema kategoorias. Cumbril (arutelu) 28. juuni 2013, kell 02:54 (EEST)

Las jääda mall "surnud viide", sest seda kasutatakse aruteludes. Võrdlesin lehte lingid siia ja kategooriat ja ega artikleid rohkem ei olegi. Kategooria muutmiseks kasutan Vikipeedia:AWB-d ja panen kategooriale peitmise malli nagu teistel toimetamise mallidel. --Tiia (arutelu) 28. juuni 2013, kell 16:44 (EEST)

Kategooria muutmiseks oli siiski vaja ainult mallis parandus teha. Nüüd on see korras ja kategooria Surnud viidetega artiklid võib kustutada. --Tiia (arutelu) 28. juuni 2013, kell 17:18 (EEST)

Kustutasin.--Morel (arutelu) 29. juuni 2013, kell 12:49 (EEST)

Katkised lingid

Tore, et bot tegutseb ja tulemus kajastub kategoorias Katkiste linkidega artiklid aga toimetamisel on tekkinud probleem. Arutelu lehelt kategooria eemaldamiseks peab boti jutu kustutama ja kui rohkem teksti arutelu lehel ei ole, siis tuleks leht ka kustutada. Probleem ongi selles, et kustutada saavad ainult administraatorid. Ma ei lisanud ka malli, vaid kirjutasin resümeesse suurelt kustutada ja Morel võttis need kohe käsile ja kustutas. Muidu oleks need lehed jäänud ripakile. Siit tuleb ka minu soovitus, et mall võiks teha kategooria artiklisse ja kui link eemaldatakse või asendatakse, siis kustutatakse mall ja kustuks seega ka kategooria. Jutt käib mallist {{Surnud link}}, mille võiks ka ümbernimetada "katkine link". --Tiia (arutelu) 27. juuni 2013, kell 01:07 (EEST)

Juhul kui bot lisaks artiklile katkise viite malli vastava lingi taha (selle asemel, et arutelulehele teadet kirjutada), siis pandaks artikkel automaatselt vajalikku kategooriasse. Malli eemaldamisel artiklist eemaldataks see ka kategooriast. See nõuab boti ringitegemist. Cumbril (arutelu) 30. juuni 2013, kell 12:03 (EEST)

Ma tean, et boti peab ümbertegema. Vanas arutelus oli ka Adeliine ettepanek, et paneb surnud lingi taha malli, mis näeb välja nagu "lisa viide" või "surnud viide" ja sellel kursorit hoides ilmub selgitav lause. Ja klikkides pikem seletus. Kustutamisprobleemi ilmnemisel on see tõesti parem lahendus. --Tiia (arutelu) 30. juuni 2013, kell 14:57 (EEST)

Ma ei kahelnudki, et Sa tead. Lihtsalt tõin selle välja. Cumbril (arutelu) 30. juuni 2013, kell 15:17 (EEST)

Minumeelest on see, et arutelulehele tuleb pikk teade katkisest lingist, natuke ülepingutamine. Võiks lihtsalt viite malliga ära märkida. Aga see kursoriga peal olemise lause tundub ka liigne, sest kui viite taga juba on kirjas, et katkine viide, siis see juba ütleb kõik ära. Viited on nagunii lehe allservas, kuhu tavaline lugeja ei lähe vaatama. Cumbril (arutelu) 30. juuni 2013, kell 15:29 (EEST)

Kui asendada praegune katkise viite link, mis viib ingliskeelsele lehele Wikipedia: Link rot, vastava eestikeelse lehega, siis peakski olema selgitusvajadus kaetud. Cumbril (arutelu) 30. juuni 2013, kell 15:37 (EEST)

Kõik viited ei ole lehe lõpus. Näiteks loendites (Aastad muusikas) ja pressiteadetes on suvalises kohas.

Selgitava teksti all vist peetakse silmas seda, mida bot arutelulehele pani. Näiteks In 2009. aasta Raadio 2 Aastahitt on 2013-06-23 22:01:01, 404 Not Found Siis on näha, kuna on kontrollitud.

Avastasin, et see bot ei tee vahet viitel ja lingil. Parandasin just viidetena märgitud loendeid. Enamus linke sai asendatud töötavatega.

Kuna bot ei lisa malli, siis ei saa kasutada ka CatScani, et soovitud kategooria järgi otsida. Midagi on vist sellega ka lahti, sest näiteks otsing mallile lisa viide nüüd enam tulemust ei anna (502 Bad Gateway) või jääbki tegema. --Tiia (arutelu) 30. juuni 2013, kell 16:49 (EEST)

CatScan on vahepeal üle läinud https-le ehk õige otsing mallile dead link, sest omalisatud malli "katkine viide" pole veel kasutatud. Jään boti malli ootama. --Tiia (arutelu) 30. juuni 2013, kell 17:27 (EEST)

Mul töötas see esimene CatScani link. Sait on ilmselt üle koormatud, sest viskab erinevaid vigu (ma sain eri kordadel andmebaasivea ja 502-vea). Välislinke ja viiteid peaks eraldi käsitlema, bot võiks neil ka vahet osata teha. Katkiste viidete puhul soovitatakse ingliskeelses Vikipeedias panna mall dead link, kuid välislingid soovitatakse kustutada. Seda ei pea eestikeelses Vikipeedias muidugi järgima, kuid hea on teada ikkagi. Igal juhul on asi selle boti omaniku kätes, seetõttu tuleks meil soovitud lahendus välja mõelda ja siis talle teada anda. Muidu ei muutu midagi. Cumbril (arutelu) 30. juuni 2013, kell 18:20 (EEST)

Mina olen selle poolt, et bot paneks mittetöötavatele viidetele juurde malli katkine viide (või dead link). Mida peaks bot tegema mittetöötavate välislinkidega, ma ei tea ja minu meelest on need vähemolulised. Need on vaid artikli lisaks, neist ei sõltu midagi. Cumbril (arutelu) 30. juuni 2013, kell 18:39 (EEST)

Ma ei tea kas ma olen millesti valesti aru saanud, aga tundub, et robot märgib kõik ESBL lingid vigaseks (näide). Tegelikult töötab aga antud link väga hästi. Pelmeen10 (arutelu) 28. juuli 2013, kell 01:38 (EEST)

Ma panin ka seda tähele. Ivo peaks sellest botiga rääkima. Hetkel tuleb boti jutt arutelust lihtsalt ära kustutada. Kuna on hilja, siis ma ei saanud targemalt küsida, mida tähendab HTTP Redirect Loop arutelulehel ja miks töötavad lingid seal on. --Tiia (arutelu) 28. juuli 2013, kell 02:00 (EEST)

Lisan veel seda, et mõned katkised lingid saaks robotiga ära parandada:

• Lingi keskelt: "sloleht.ee/index.aspx?id=" → "ohtuleht.ee/"
• Lingi alguselt: "http://sport.err.ee/index.php?" "http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?"

Pelmeen10 (arutelu) 28. juuli 2013, kell 01:55 (EEST)

käsitsi kindlasti mitte hakata nt seda sloleht linki parandama. Programm AWB leiab antud juhul 296 artiklit, kus see viga. Programmiga oleks see vast 5-10 min töö--Bioneer1 (arutelu) 28. juuli 2013, kell 15:26 (EEST)

---

Olemasoleva artikli arutelu iseenesest pole tarvis kustutada, isegi kui see on tühi. Ja pole vist ka hullu, kui märkus katkise lingi kohta alles jääb, kui link on parandatud. Piisab kui märkusest kategooria eemaldada. Sellepärast ei tundu kategooria päises olev märkus sellisel kujul päris õigustatud.

Lisaks, poola vikis eemaldab katkise lingi märkusi sama robot, kes neid lisab. Tuleks uurida, kas ta saaks siin sama teha, kui link on parandatud. Pikne 30. juuli 2013, kell 20:22 (EEST)

Jah, kui lingid parandatud, siis bot võib neid märkuseid ise kustutada. Meil on suht täpselt sama süsteem kui poola vikis. Ainuke erinevus on selles, et meil toimub asi siis, kui boti omanikku torkida.

Kui märkate boti töös mõnda viga, siis andke mulle teada. Ma ise jälgin üldist arutelu hetkel natuke kaootiliselt.

Ivo (arutelu) 30. juuli 2013, kell 23:10 (EEST)

Selles probleem ongi, et bot tegutseb väga harva. Kategooria võib ju eemaldada aga kui peaks juhtuma, et satutakse lihtsalt arutelulehele ja boti jutt on kustutamata, kas siis taibatakse vaadata kategooriat, et seda enam ei ole. Miks kustutada poolikult kui saab kõik kustutada. Oleks hea kui kustutamisele minevad arutelulehed läheksid eraldi kategooriasse. Siis ei peaks neid artiklite vahelt otsima. Selleks peab vist malli nokitsema. See on tore üllatus, et katkisi linke nii palju kasutajaid korrastab. --Tiia (arutelu) 30. juuli 2013, kell 23:50 (EEST)

Sa võid kustutamisele määratud arutelulehti vaadata muidugi siit.--Morel (arutelu) 31. juuli 2013, kell 00:50 (EEST)

Seda on hea teada. Selle peale kohe ei tulnudki. --Tiia (arutelu) 31. juuli 2013, kell 01:19 (EEST)

Kui märkus kustutamata jätta on see nagu iga teine arutelulehe märkus, mille juures tuleb kontrollida, kas see on veel aktuaalne. Mul pole ka selle märkuse eemaldamise vastu midagi. Aga ma ei näe põhjust olemasoleva artikli arutelu kustutamiseks, kui see tühjaks jääb. See tekitab tavakasutajas vaid küsimuse, mis seal kirjas oli ja miks seda varjatakse (tühja arutelu ajaloost saab igaüks seda vaadata), eriti kui kustutakse resümees põhjust välja toomata. Pikne 1. august 2013, kell 10:55 (EEST)

Bot ei kustuta ju lehti. Kui leht on alles, siis arvatakse, et on olemas arutelu aga tegelikult on leht tühi. Sellised lehed meil kustutatakse. Nüüd ei ole kategoorialehel enam märkust ka, et mall "kustutada" lisada. --Tiia (arutelu) 3. august 2013, kell 14:09 (EEST)

Miks arutelu ei või tühi olla? Kas siis kui satutakse mõne muu sarnase märkuse otsa, mida pole lisanud robot, on arutelu rohkem "olemas"? Isegi kui arutelu on antud juhul tühi, näitab sinine link, et midagi on selle artikli kohta varem öeldud, nii nagu ka roosa hoiatus lehekülje taasloomise kohta, lihtsalt esimesel juhul saab igaüks vaadata, mis arutelus oli. Minu teada meil pole arutelude kustutamise kohta kokkuleppeid. Nüüd jälle pole kategoorias enam öeldud, et robot on ise võimeline oma märkusi eemaldama. Pikne 3. august 2013, kell 19:00 (EEST)

Mina olen väga selle poolt, et tühjad arutelud tuleks kustutada. Kui artiklit vaadates on arutelu link sinine, loodan ma sealt leida midagi olulist artikli kohta. Seetõttu on minu meelest väga tüütud nt ingliskeelse Vikipeedia arutelulehed, kus on alati mingi kategoriseerimismall, aga artiklit vaadates ei tea, kas seal on ainult see või ka midagi asjalikku.--Morel (arutelu) 3. august 2013, kell 19:04 (EEST)

Meil on see tavaks saanud, et tühjad lehed kustutatakse. Kui administraatorid parandavad linke, siis nad kustutavad lehe aga tavakasutaja saab panna ainult malli. Algul tegelesidki sellega administraatorid aga nüüd on tulnud juurde tavakasutajad. Mul tekkis küsimus, kas bot ei saa lehti kustutada? Tavakasutajad panevad hetkel malli aga võib olla saaks seda tööd bot ise teha. --Tiia (arutelu) 3. august 2013, kell 21:08 (EEST)

Kas teile ei teki tühja lehte vaadates tunne, et tegu on vandalismiga? Pelmeen10 (arutelu) 3. august 2013, kell 21:54 (EEST)

Seda muidugi ka. Imelik on tühjale lehele jõuda kui link on sinine ja vastu vaatab tühjus. Loogiliselt peaks ju olema mingi arutelu või toimetamismärkus. --Tiia (arutelu) 4. august 2013, kell 01:19 (EEST)

Minu meelest sinise lingi põhjal ei saa niikuinii kindel olla, et arutelus on midagi asjalikku, kasulikku või ajakohast, sageli ei ole. Arutelu võib käsitleda lihtsalt osana lehekülje dokumentatsioonist ja redigeerimisloost. Nagu öeldud, minu poolest võib märkuse (ilma kategooriata) ka alles jätta, kui tühi lehekülg segadust peaks tekitama. Vandalism tühjal arutelulehel on vähetõenäoline, seda märgataks, pigem võib arvata näiteks, et robot on sealt oma märkuse eemaldanud. Mingil määral vandalismina näib ka arutelu kustutamine, eriti kui ei tooda põhjust ja ajaloost järele vaadata ei saa.

Jah, ma olen ka märganud, et mõned administraatorid olemasolevate artiklite arutelusid kustutavad, aga see ei tähenda, et see nii olema peaks või et teistest vikidest (peale ingliskeelse, kus arutelud tühjaks ei jää) selliseks tegevuseks eriti eeskuju leiab. Minule ei meeldi tarbetu salastamine ehk ligipääsu piiramine valdava osa kasutajate jaoks (oleks siis arutelus näiteks kohatud eraelulised andmed, aga pole). Et Morel nüüd kustutamisel resümeesse selge põhjuse jätab on muidugi tore ja laseb aruelu kustutamisel vähem silma riivata. Sama võiks teha kõik administraatorid ja igasuguse kustutamise juures.

Nii või naa, kategooria päises võiks siiski olla öeldud, et ka robot võib märkuse eemaldada ja seda ei pea käsitsi tegema. Samuti pole tarvis nõuda kustutamismärke lisamist: Kui ka kellelgi on vaja ülevaadet tühjadest aruteludest, siis selle saab lihtsa andmebaasipäringu abil. Pikne 4. august 2013, kell 09:19 (EEST)

Kalendri küsimus

Ma protesteerin Bioneer1 tegevuse vastu. Ta paigutab kuupäevaartiklitesse sündmusi vana kalendri järgi. Andres (arutelu) 22. juuni 2013, kell 10:52 (EEST)

püüan mõlemad panna ja linkida uue kalendri järgi--Bioneer1 (arutelu) 22. juuni 2013, kell 10:55 (EEST)

Artikli kustutamine

kas saaks kustutada artikli nimega kasutaja: Liina Keevallik ? esmakasutajana tegutsesin artikli koostamisel valesti ja seetõttu selline apsakaks... õige artikkel (Liina Keevallik) tehtud. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 217.71.44.164 (arutelu • kaastöö) .

Kustutasin. --Epp 29. juuni 2013, kell 22:42 (EEST)

kindel? otsingumootor leiab endiselt – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 217.71.44.164 (arutelu • kaastöö) .

Otsingumootorist ei kaogi kohe ära. --Tiia (arutelu) 30. juuni 2013, kell 00:18 (EEST)

selge. tänan :) – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 217.71.44.164 (arutelu • kaastöö) .

Kas oleks millekski niisugune sõiduplaanimall?

Kirjutan tšehhi Vikipeedias üsna palju Eesti kohta. Mõnedes artiklites, mille kallal ma töötasin viimasel ajal, osutus mõistlikuks viidata serverile peatus.ee (näiteks kui kirjutan mingi küla kohta, et seal on üks peatus, kus sõidab buss ükskord nädalas). Et oleks mugavam, olen endale selle tarvis teinud malli.

Ja nüüd küsin, kas arvate, et niisugune mall oleks ka eesti Vikipeedias kasulik. Kui küll, siis teen kohe ka siin. (Malle põhimõtteliselt teen hea meelega.) --Mmh (arutelu) 6. juuli 2013, kell 20:36 (EEST)

Meil on tavaliselt nii, et tegija ise lisab oma malle, sest teised ei pruugi omaks võtta. Proovida ju võid. Võib olla tekib soov ka teistel viidata bussiliiklusele. Samas see on üpris mõttetu tegevus. Ma mõtlen just käsitsi lisamist. Mõne artikli jaoks pole jälle mallil mõtet. --Tiia (arutelu) 7. juuli 2013, kell 00:03 (EEST)

Skript viimaste muudatuste lehel

Lootsin, et tegu on ajutise kiiksuga, aga et see üle ei lähe, pean ikka uurima, kas keegi oskab aidata. Viimaste muudatuste lehte laadides saan viimase päeva jooksul iga kord teate, et skript ei tööta (A script on this page may be busy, or it may have stopped responding....) Arvasin, et asi on selles, et mul on imelik brauser, mis uuendusi ei armasta (Seamonkey), aga kuuldavasti on sama probleem ka Firefoxiga. Teiste vikide viimased muudatused käituvad normaalselt. Kas teistel pole probleeme? Mida teha? Redigeerimiskasti kohal olevad ikoonid ka ei tööta. Epp 10. juuli 2013, kell 05:05 (EEST)

Mul oli selles teates võimalik panna linnuke kasti "Ära enam näita seda teadet" vms, tundub, et sai parem. Adeliine 10. juuli 2013, kell 13:37 (EEST)

Skript on ikkagi vigane. Ja lehekülje laadimine võtab tänu sellele aega ning miks ma pean mitukümmend sekundit vahtima mingit ringikäivat ratast või liivakella jne. Mingi keeleseadete skript, mis tekitab lihtsalt ühe hammasratta keeleseadetele juurdepääsemiseks. Ja siis on redigeerimisakna kohale paremasse nurka tekkinud veel mingi imelik klaviatuurikujuline asjake. Mulle tundub küll (vähemalt esialgu), et mõlemad on täiesti kasutu tilulilu. Äkki oleks võimalik taolistest asjadest loobuda? -- Ahsoous (arutelu) 10. juuli 2013, kell 16:00 (EEST)

IMHO, skript on kasulik; kui sellele veel nt 10G ühendus ja XXII sajandi tarkvaratugi ka taha tuleb, siis ei oska paremat tahtagi...; "klaviatuurikujulist asjakest" ei õnnestunud Operas olles tuvastada (ehk seotud mingi accessibility direktiiviga, kui selline on vastu võetud)--Pietadè (arutelu) 10. juuli 2013, kell 16:20 (EEST)

Klaviatuurikujulise asjakese saab vist nii ära, et eelistuste esimesel lehel on keelevaliku all link "Veel keelesätteid", seal võtta "Sisestus" ja vajutada "Keela sisestusriistad". Sealt samast saab hiljem uuesti lubada. Teine võimalus keelamiseks on vajutada otse sellele asjakesele endale, seal sama link "Keela sisestusriistad". Adeliine 10. juuli 2013, kell 16:33 (EEST)

TEA Entsüklopeediale ja EE-le viitamine tuleks Vikipeedias ära lõpetada?!

Lihtsalt teadmiseks: kavatsen kustutada kõik viited TEA entsüklopeediale, mis ma leian, sest see kahjustab Vikipeedia mainet. --Metsavend 2. detsember 2012, kell 22:13 (EET)

ma viitan ainult fakte, mitte sõnasõnalisi lauseid. Seega pole Su kustutamine õigustatud?--Bioneer1 (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:44 (EET)

TEA entsüklopeedia endise peatoimetajana ma siiski tungivalt soovitan sellest praktikast loobuda. Fakte on alati kasulikum viidata selliste allikate põhjal, kus on selgelt tuvastatav autor või mis liigitub üheselt teaduskirjanduseks – entsüklopeediale viitamine on halb toon, olen püüdnud seda Sulle varem ka Eesti Entsüklopeedia kontekstis selgeks teha. Eriti Eestis, kus Vikipeedia peab oma mainet alles tõestama ning kus nii TEA kui ka MTÜ Entsüklopeedia püüavad tõestada oma toodete ja nende valmimisviisi ülimuslikkust Vikipeedia koostamismudeli ja selle tulemusel sündiva sisu suhtes. Niisiis, veelkord, palun loobu sellistele allikatele viitamast. -- Toomas (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:49 (EET)

Kui EE-le ja TEA-le ei tohi enam viidata, siis tuleks päris palju Viki sisust kustutada. Kas see pole mitte naeruväärne? Igas tahes peaks see minema Üldisele arutelule, sest see on põhimõtteline küsimus. Ilmselgelt on parem, kui otsida alati paremad allikad, kuid see pole otstarbekas, liiati veel nii väikeses riigikeses, kes tegelikult 21. sajandil polegi rahvaarvu mõttes võimalik üllitada tõsiselvõetavad üldentsüklopeediat, aga siiski ta/meie püüame seda--Bioneer1 (arutelu) 2. detsember 2012, kell 22:54 (EET)

Naeruväärne on minu meelest viitamine teisele (antud juhul ka konkureerivale) entsüklopeediale triviaalsete faktide osas, mida võib leida paljudest raamatutest. Kui Vikipeedia administraator ei suuda lugeda üheski võõrkeeles ja on võimetu viitama ka eestikeelsetele populaarteaduslikele ja teaduslikele allikatele peale entsüklopeediate, siis pole ta oma ülesannete kõrgusel. Ma kordan Toomase palvet. --Metsavend 2. detsember 2012, kell 23:17 (EET)

nii, et ma ei saa pidada EE-d ja TEA-d autoriteetseteks Vikipeedia jaoks, sest neile ei tohiks Vikipeedia artiklite juures viidata. --Bioneer1 (arutelu) 3. detsember 2012, kell 09:28 (EET)

Nõustun Metsavenna ja Toomasega. Entsüklopeediaid ei tohi siia ümber kirjutada. --Mona 3. detsember 2012, kell 11:11 (EET)

Totrus. Esiteks: on päris palju sellist teavet, mis on teistest entsyklopeediatest kergelt kättesaadav, kuid mille jaoks teise allika otsimine võtab nii palju aega, et siis on mõttekam kulutada oma aega muule, mitte kaastööle Vikipeedias. Näiteks suur osa Eesti Nõukogude-aegsest ajaloost on selline. Vaikime maha, kui keegi just ei taha päevi ja nädalaid raamatukogus veeta, et algandmeid omaaegsetest ajalehtedest kokku korjata? Ja mispoolest on ajalehed usaldusväärsemad allikad kui entsyklopeediad? Teiseks: Vikipeedia ei viita sugugi mitte ainult teaduskirjandusele. Eesti oludes on võimalike allikate valik veel kitsam, meil tuleb aeg-ajalt teha kurat ise teab milliseid kompromisse, et leida näiteks viide kellegi õigele surmakuupäevale või sugulusastmele, mis on yldkasutatavas allikas vigane. Ei ole vaja iseenda tööd kunstlikult veelgi raskemaks teha. Kolmandaks: kõigile kohustuslikke reegleid ei saa kehtestada lihtsalt paari inimese deklaratsiooniga. Kui ma kuulutaksin, et kustutan nyydsest ära kõik artiklid, kus on viidatud A-ga algavatele allikatele. Mis sellest järeldub? Ise oleksin loll, ei keegi teine. Sama siin. Kui tahate, tehke ettepanek ja nõudke hääletamist, aga ärge yritage nurga taga omaenda riigikest välja kuulutada. Neljandaks: mis kuradi "konkureerimisest" siin jahutakse? Paberentsyklopeediatega konkureerib Vikipeedia märksa vähem kui veebiajalehtedega. Kas keegi usub tõesti, et mõni inimene ostab koju TEA ja jätab just nimelt sellepärast Vikipeediale annetamata või keeldub Vikipeediat lugemast? Nagu yteldud, puhtakujuline totrus. --Oop (arutelu) 3. detsember 2012, kell 12:55 (EET)

Muide, vikipedistide avalik lollus kahjustab Vikipeedia mainet märksa enam kui viitamine entsyklopeediatele. Kas ma peaksin nyyd deklareerima, et kustutan kõik sõnavõtud, mis minu arvates idiootlikud on? Mul ei ole nii palju aega, et Vikipeediat tsenseerida. Tegelge millegi kasulikuga, tõepoolest. --Oop (arutelu) 3. detsember 2012, kell 13:00 (EET)

Kui selliste sõnavõttudega esineb MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige, siis on minul viimane aeg ennast sellest organisatsioonist distantseerida. Kuna ma selle töös osalemiseks niikuinii ajaressurssi ei leia, siis ongi see õige ajend see kava realiseerida. Ja ka lihtsalt sellise projekti kaastöölisena, kus peetakse aktsepteeritud ja heaks tavaks teiste entsüklopeediate mitte ainult viitamist, vaid ka sealsete definitsioonide üks-ühele ümberkirjutamist, ei saa ma jätkata. Kuivõrd korduvad üleskutsed taolist tegevust lõpetada ei ole tulemust andnud, siis "targem annab järele" (kuigi jah, ilmselt liigitati mind just eelnevas kahes lõigus ka lollide hulka) ja lahkub. -- Toomas (arutelu) 3. detsember 2012, kell 13:46 (EET)

Kas ma tohiksin paluda, et me ei nimetaks üksteist lolliks, isegi mitte ridade vahel? Ja ei esitaks ähvardusi (nt lahkuda). Ja ei halvustaks teiste heast tahtest tehtud tööd.

Suured otsused tuleks võtta vastu üheskoos, esitades argumendid ja ära kuulates erinevad arvamused. Kõigil ei ole kasutada sama info, kõik ei ole sama maailmavaate, haridustasemega jne. Aga iga inimene on väärtuslik. Nõrgemaid ja eksijaid tuleb aidata, mitte häbiposti panna.

Entsüklopeediate kopeerimine ei ole lubatud juba kas või autoriõiguste tõttu. Nendest pärit faktide kasutamine koos viitamisega ei ole ka tõesti ideaal, aga "käib kah", eriti kui paremat (hetkel) pole võtta. Vikipeedia areneb. Igaüks saab aidata leida paremaid viiteid. Kes kellega konkureerib, ei ole minu arvates siin tähtis, sest Vikipeedia seisab info vaba leviku eest ega konkureeri millegagi. Adeliine 3. detsember 2012, kell 14:24 (EET)

Kui argumentidele vastata ei viitsi ja kõik yhepoolsetele deklaratsioonidele ei allu, on jalgade trampimine muidugi alati suurepärane lahendus. See veenab ju ometi kõiki. --Oop (arutelu) 3. detsember 2012, kell 15:03 (EET)

Ainus argument, mida taoliseks võib nimetada, oli Sinu jutus see (kuigi Sa lõid selle lahku, aga neid saab ka ühena käsitleda), et muude allikate otsimine võtab sageli liiga palju aega ja ei pruugi olla kvalitatiivselt usaldusväärsem. Ega sellele ei saagi vastu vaielda, aga kas ajakulu saab olla argument, ma ei tea. Minu meelest mitte. Mis on siis Vikipeedia mõte? EE ja ENE materjalidest on üha suurem osa digitaalsel kujul samuti kättesaadav. Kuidas siis aitab meie eesmärgile info kättesaadavaks tegemisest kaasa see, kui meil on lademes nupukesi, mis sisaldavad praktiliselt üks-ühele entsyklopeedia.ee või ents.ee vahendusel kättesaadavaid määratlusi, ma ei tea. Minu jaoks on entsüklopeedia siiski midagi enamat kui teiste vahendusallikate pealt maha viksitud tekstikogum. Entsüklopeedia artikli autor võiks vähemalt ideaalis omada mingitki elementaarset oskust eri allikaid võrrelda, tuua sisse infot võõrkeelsetest allikatest, tegeleda erineva kättesaadava informatsiooni sünteesiga. Kuskil ei ole öeldud, et entsüklopeedia artikkel peab valmima viie minutiga. Kahjuks on üha enam meie viki liikumas olukorda, kus pole mitte enam lihtsalt aktsepteeritud tava, vaid lausa algatatakse erinevaid projekte, mille raames muude teatmeteoste sisu praktiliselt üks-ühele siia keskkonda ümber tõsta. Sellise projektiga mina aastal 2006 ei liitunud ja ma arvan, et taoline kontseptsiooni muutus on piisav alus oma kaastöölise staatuse revideerimiseks. Palju siin üldse on enam neid inimesi, kes 2006. aastal seda entsüklopeediat vedasid?

Mis on aga läinud üle igasuguse piiri, on Sinu pidev ironiseerimine ja räuskamine, Raul, mis kahjustab Vikipeedia mainet oluliselt rohkem kui ühegi vikipedisti lollus seda teha suudaks. Debatid teistele entsüklopeediatele viitamise osas on siin toimunud vähemalt kahel korral, aga mõni nädal kuni kuu hiljem hakkab praktika, mille vastu enamus on meelt avaldanud, uuesti peale. Ja siis saabub meie "isake", kes kuulutab probleemile tähelepanu juhtijad n.ö rahvavaenlasteks, enda teksti "argumentideks" ja teiste protestid "jalgade trampimiseks". Ma ei arva, et jalgade trampimine on see, kui mind tullakse lihtsalt sõimama ja ma teen sellise käitumise põhjal oma otsused, millest ühe olen hetkeks juba ka ellu viinud. "Jalgade trampimise" tulemusena soovitakse reeglina oma seisukoha kehtestamist. Minul on üsna ükskõik, mida siin tehakse ja kuidas; minu kaastööl on lihtsalt teatud tingimused ja nõuded, isegi kui need on relevantsed ainult minu jaoks, ja mul on igal hetkel õigus otsustada, mis tingimustel ma seda teen. "Uues" Vikipeedias ei ole minu kohalolek ju kuidagi vajalik – EE-st, TEA-st, ETBL-st ja kurat teab veel kuskohast oskab ju ka tubli põhikooli õpilane teksti ümber kirjutada. Niisiis, good luck, and good night! -- Toomas (arutelu) 3. detsember 2012, kell 15:40 (EET)

Minu meelest ei ole põhjendatud TEA Entsüklopeediale ja EE-le viitamise täielik ärakeelamine. Sama hästi võiks ma ka öelda, et Antiigileksikonile viitamine ei ole sageli põhjendatud, miks mitte kasutada algallikaid või uurimusi. Ilmselgelt on küsimus selles, et Vikipeedia-artiklid on erinevas seisus. Nupuke, mis viitab mõne varasema entsüklopeedia definitsioonile või seal toodud faktile, on minu meelest parem kui tühjus või üldse viitamata nupuke. Vikipeedia arenedes on lootust, et keegi, kes vastava artikli materjali põhjalikumalt tunneb, lisab ka originaalallikaid ning kujundab artikli järk-järgult paremaks. Vikipeedia ei ole üheaastane projekt ega ka mitte kümneaastane projekt. Kui mingil konkreetsel juhul on TEA entsüklopeediale või EE-le viitamise mõttekus kahtlane, siis tuleb sellega tegeldagi. EE puhul on sageli nt selle 14. köide üldse ainus viidatav allikas teatud Eesti inimeste elulooliste faktide osas.--Morel (arutelu) 3. detsember 2012, kell 15:55 (EET)

Ma ka ei keelaks teistele entsüklopeediatele viitamist 100%. Teinekord tõesti pole kuskil mingi definitsiooni kohta palju paremat asja. Olen ka ise sellist viitamist kasutanud, tõsi küll, enamasti parema puudumisel. Aga kombele teha siia teise entsüklopeedia põhjal massiliselt 1-3 lauselisi nupukesi, olen ka ise vastu. Liiatigi tundub mulle tihti, et selliste sõnaseletusega piirduvate üllitiste koht võiks olla pigem Vikisõnastik, mis vastupidiselt mõnikord väidetule, areneb meil ka päris tublisti, kuigi tegijaid on seal vähem. "Parem kui mittemidagi" seisukohaga kah päriselt ei nõustu, sellised infovaesed "artiklid" jätavad teinekord Vikipeediast hoopis halva mulje. Sellist arvamust on väljendanud vähemalt üks õppejõud suure auditooriumi ees ja kuskilt (äkki seoses jõgevamaa artiklivõistlusega) lugesin seda ka. Ja seda "alati võib ju täiendada" plaati palun mitte keerutama hakata, tean seda loosungit ise ka. Aga inimesele, kes tuli siia infot otsima ja loodetu asemel mingi kribu leiab, pole sellest mingit abi. Pigem saab pahaseks, et siia klikkimisele aega raiskas.--Kyng (arutelu) 3. detsember 2012, kell 16:53 (EET)

Mis puutub teise teatmeteose üks-ühele kopeerimist, siis Toomas, äkki täpsustad? Kui mõtled Eesti teaduse biograafilise leksikoni sisu siia kopeerimist, siis ei näe põhjust vastu olla. Nad andsid ju oma materjali siia üles panekuks vabaks. Ka inglisekeelsesse Wikipediasse on nii teisi teatmeteoseid inkorporeeritud.--Kyng (arutelu) 3. detsember 2012, kell 16:53 (EET)

Ja Oop, äkki tõesti saaksid sarkasmi ja irooniat vähemaks võtta? Ka mulle on jäänud mulje, et pakud sellega teine kord tugevalt üle. Siinkohal raputan ka endale tuhka pähe, sest olen ka ise siinsetes aruteludes sõna "idioot/idioodid" pruukinud ja muule jutule paar krõbedamat sekka pannud.--Kyng (arutelu) 3. detsember 2012, kell 16:53 (EET)

Siin on erinevad inimesed, kellel on erinev ettekujutus sellest, kuidas Vikipeedia peab välja nägema, sellepärast on lahkarvamused paratamatud. Saame ainult loota, et terve mõistus võidab. Kahju, kui keegi kibestub ja ära läheb, sest iga tegija on väärtuslik.

Ma ei poolda teiste teatmeteoste kopeerimist, isegi kui autoriõiguste rikkumist otseselt pole. See rikub Vikipeedia mainet. Samas, me ei saa mainet kuigi palju mõjutada ning ta paraneb sõltumata sellest, mida me siin teeme. Keegi ei saa siinset stiihilist tegevust ohjata ega takistada tegevusi, mis talle ei meeldi, kui need just pole seadusevastased. Kahjuks toob see kaasa selle, et tegijad tunnevad end ebamugavalt ning kaaluvad lahkumist, kui kõrval toimub massiline ebameeldiv tegevus, mis muudab Vikipeedia üldist õhkkonda.

Vikipeedial on palju puudusi ja neist saab jagu ikkagi tööga sisu kallal, mis võtab veel palju aega. Ei maksa südamesse võtta Vikipeediast kaugel seisvate inimeste ebaõiglasi märkusi. Andres (arutelu) 4. detsember 2012, kell 10:05 (EET)

Ülimalt fatalsitlikud ja tegutsemist pärssivad seisukohad. Esiteks see väide, et kui tegevus pole seaduse vastane, siis ei saa midagi teha. Kust otsast on seadusevastane artiklisse ingliskeelse teksti lisamine, teksti seest teistesse vikidesse linkimine või roppuste kirjutamine (juhul kui need pole kellegi isiku vastu suunatud)? Ometi me vastustame sellist tegevust ja kutsume eksijaid korrale. Kuidas saab väita, et midagi ei saa teha, kui tegelikult kogu aeg tehakse?--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)

Teiseks maine mõjutamine. Kui me nüüd otsustame kõik hakata kirjutama roppusi, tahtlike faktivigu, umbluud ja jura, küll siis ka maine kukub. Selle tõusmine ei ole ainuvõimalik ja paratamatu trend, mida kuidagi väärata või mõjutada ei saaks.--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)

Kolmandaks, kuidas parandada sisu kallal töötades probleemid, mis ei tulene ühegi artikli sisust või selle puudumisest? Suu pidada ja edasi teenida, peidame pea liiva alla? Kuidas on sisuga seotud see, kui mõni kasutaja teiste kallal räuskab või et me ei suuda jõuda kokkuleppele, kas viide peab olema enne või pärast koma ning muud sellised asjad? Kui selliseid sisust mitte tulenevatele küsimustele mingit lahendust ei leita ja otsuseid ei tehta, siis genereerivad need lõputuid arutelusid ning lõpuks pärsivad sellega ka sisu arendamist.--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)

Neljandaks need "eemal seisjad". Tõsi on, et mõnikord on antakse vikipeediale soovitusi, mis pole kuidagi reaalsed ja näitavad asjast mitte arusaamist. Teinekord võib aga distantsilt nähe rohkem kui lähedalt. Ja kui inimene on võtnud kätte ja vikipeediat lugenud ning seda piisavalt palju, et mingeid järeldusi teha, siis on ta ju üsna lähedal juba. Selline suhtumine, et meie üksi siin oleme pädevad ja need "võõrad" parem ärgu kobisegu või nende arvamus ei loe, on jama.--Kyng (arutelu) 4. detsember 2012, kell 17:04 (EET)

Probleem näib arusaamatu, kuna igasuguse teadusteksti (mida Vikipeedia on) koostamine eeldab, et sõnasõnalise tsitaadi korral viidatakse allikale, kust tsitaat on pärit. Olgu see siis teine entsüklopeedia või mõni kokaraamat. Samuti ei keela autoriõiguse seadus mõistlikus mahus tsiteerimist, kui tsitaat on selgelt eraldatud muust tekstist ja on ära näidatud tsiteeritava teksti autor. Leian, et sõnasõnaline viitamine võib vahel olla lausa hädavajalik, kui ühe mõiste kohta eksisteerib mitu konkureerivat määratlust või kui näiteks mõnes muus väljaandes (entsüklopeedias) olev määratlus või muu info on avalikule primaarallikale tuginedes teadaolevalt vale. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. detsember 2012, kell 22:28 (EET)

Entsüklopeedia ei ole kohe kindlasti teadustekst, vaid pigem referaat. Ka mina leian, et teisi entsüklopeediad ei ole nagu põhjust tsiteerida, reaalselt on nendest mõtet siiski viidata üksnes fakte, aga entsüklopeediad ise on ikkagi alles kolmandajärguline allikas ja tuleks leida ikkagi esimese ja teisejärgulisi allikaid. Ja ka nendesse tuleb suhtuda vahetevahel ikka päris kriitiliselt. Aga pooljuhuslikult meenus mulle sehuke väike trükiviga, mille õnge võib nii mõnigi minna... EE biograafiate köide ütleb (ma enam täpselt ei mäleta kelle kohta), et inimene sündis 31. aprillil. On vist väheke nagu põhjust asi üle kontrollida, aga enamasti sellist viga isegi ei märgata. Sorry, aga see tuli mulle lihtsalt meelde uudisega Veerpalust, kus räägiti otsusest, mis tehtavat 29. veebruariks, ära unustades, et järgmine selline kuupäev on 2016. aastal. -- Ahsoous (arutelu) 5. detsember 2012, kell 01:21 (EET)

Faktiviidete puhul pole viited teistele entsüklopeediatele head aga välislinkidena on need väga head! Iga artikkel on kirjutatud erinevate autorite poolt ja käsitleb teemat mõnevõrra erinevalt. Välislingi või viite abil leiab teised samateemalised artiklid kiirelt üles.

Üks asi on nendele materjalidele linkimine, hoopis teine asi on mahakirjutamine ja eriti veel valesti maha kirjutamine -- Ahsoous (arutelu) 5. detsember 2012, kell 17:33 (EET)

Kuidas probleemseid artikleid leida ja parandada? Mahakirjutamine on muidugi autoriõiguste rikkumine ja seda tuleks kindlasti vältida. Sageli pole Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia ja TEA entsüklopeedia artiklid sisult korrektne materjal - võimatu "õigesti" maha kirjutada.

Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid - tuhandeid probleemseid artikleid. Oma postituste allkirjastamiseks arutelulehel vajuta ~~~~ või vasakult kolmandat nuppu redigeerimisakna ülaosas. Kyng (arutelu) 5. detsember 2012, kell 22:17 (EET)

Kirjutasin pika jutu, aga otsustasin salvestamata jätta. Alustan uuesti ja püüan veel korra mitte käega lüüa. Sorri, kui see kõlab nii, et mul on mõõt täis, aga see tuleb sellest, et mul on mõõt täis; õieti küll rohkem kurb meel. Arvan samuti, et teised entsüklopeediad ei peaks üldjuhul meie allikateks olema. Elulooliste andmete puhul pole meil küll ilmselt muud valikut. Veel kummalisem on minu jaoks EKSSist sõnaseletuste maha kirjutamine. Olen nõus ka Toomase ülejäänud jutuga siin ja tema kasutajalehel. Ka mulle ei meeldi see uus Vikipeedia, kus artiklite sisu polegi nagu enam oluline; kus käib lauskopipeist ja organiseeritud võidujooks statistika ja odava tähelepanu nimel; kus sõidetakse teiste arvamusest üle ja otsuseid tehakse väljaspool Vikipeedia kogukonda; kõige talumatum on aga sapine ja mõnitav õhkkond. Vikipeedia mainet ei kujunda mingi väline värviliste õhupallide ja õõnsate loosungitega turundustegevus. Kõige parem mainekujundus ongi see, et meil on kvaliteetsed artiklid ja entusiastlik koostööd tegev ja üksteisega arvestav kogukond. Vikipeedia oli varem täiesti ainulaadne asi, mille mõte oli selles, et vähemalt püüti teha kõiki asju nii hästi kui võimalik. Võib-olla keegi märkas, et veel hiljuti oli iga pisiasi tähtis. Nüüd tundub elementaarsete asjade parandamine täiesti lootusetu. Minu arvates peaksid entsüklopeedia tegijad olema suutelised ise lauseid moodustama ja minimaalseltki asjasse süvenema. Kui on ületamatu vajadus kiiresti ja pealiskaudselt midagi kuhugi kirjutada, siis on kindlasti palju teisi kohti, kuhu see paremini sobib kui entsüklopeediasse. Selles suhtes ei saa muidugi kedagi käskida ega keelata, aga vähemalt administraatoritelt oleme me ju ometi teatud asjatundlikkust eeldanud. Ja Vikipeedia maine kahjustamist ja ebaseaduslikku kopipeisti saame me ju igatahes takistada? Mina olen seisukohal, et igasuguse kopeerimise suhtes tuleks täiesti sallimatu olla. --Epp 6. detsember 2012, kell 03:28 (EET)

Et arutelu ei vii tavaliselt kuhugi, kavatsen ka mina edaspidi toimida ainult oma äranägemise järgi ja sedasama oma joru edasi ajada. Alustan ilmselt sellest, et hakkan varasemat teatmeteostest kopeeritud kaastööd kustutama. Võib-olla tuleks teha mall, mida saaks lisada räuskavatele kommentaaridele, andes teada, et need ei väljenda teiste Vikipeedia tegijate seisukohti ja et selline stiil pole siin üldiselt heaks kiidetud. --Epp 6. detsember 2012, kell 03:28 (EET)

Ja palun mulle meili teel mitte rohkem üleolevaid manitsusi ega korraldusi saata. --Epp 6. detsember 2012, kell 03:28 (EET)

Mind ka üks asi häirib. Nimelt see, et mõni inimene räägib, et mitte mingil juhul ei tohi teistele korraldusi jagada ja on ise just see kõige usinam nõudmiste esitaja selles osas, et mida teised Vikipeedias ja sellest väljaspool teha võivad. Silmakirjalikkus olla vist selle nimi.

Kui kõneleda entsüklopeediatest materjali ületoomise temaatikast, siis siin annaks aruteluga kuhugi jõuda ainult juhul, kui asi ei taanduks niiväga enda kindlate ja muutumatute seisukohtade esitamisele ja igasugusele vastandumisele. Püüaksime selle aruteluga liikuda ikka lahenduste leidmise suunas, sest muidu on jälle tükk aega raisatud arutelu peale, kus ei ole muud tulemust, kui see, et osa inimesi on üksteise peale solvunud. Alustada võiks näiteks argumentide rittaseadmisest, et mis on Vikipeedias mõistes otstarbekas ja mis seda kohe mitte ei ole, sest see oleks enne paras paika saada, kui kuulutada lubatu ja keelatu piire. Ivo (arutelu) 6. detsember 2012, kell 10:37 (EET)

Mulle ka needsamad asjad ei meeldi mis Epule.

Minu arvamusavaldus, mis Kyngilt vastulöögi sai, oli kindlasti ühekülgne. Aga palun ärge lugege nii sõna-sõnalt. Minu mõte on see, et me ei saa kõiki neid välja visata ja nendest üle sõita, kes teevad heas usus asju, mis meile ei meeldi. Muidu lihtsalt ei jää kedagi järele ega tule ka juurde. Andres (arutelu) 6. detsember 2012, kell 08:32 (EET)

Andres, osasid sinu väiteid ei anna väga mitut moodi lugeda või kui sa peidad oma mõtte kuhugi mitut pidi mõistetava jutu taha, siis keegi, näiteks mina, saab kindlasti valesti aru. Välja visata ei ole alati vaja aga vahel peab inimesi suunama veidi teist moodi tegutsema. Olen Epuga selles suhtes nõus, et statistiline mull ja loosungid imesid ei tee. Pole ka 100% teiste entsüklopeediate kasutamise vastu: elulugude puhul pole võib-olla teist allikat ja kui asju saab defineerida mitut moodi siis võib olla kasulik näidata, kuidas teised teatmeteosed seda teinud on. Aga olen täiesti vastu AINULT entsüklopeedial põhinevatele mikroartiklitele. Selle asemel, et lihtsalt käega lüües vastu lahmima hakata võiksime ikka kokku leppida, et nii meil asjad ei käi. Hääletame.--Kyng (arutelu) 6. detsember 2012, kell 10:29 (EET)

Hääletamise asemel on parem konsensusele jõuda, aga selleni tundub, et on pikk maa minna. -- Ahsoous (arutelu) 6. detsember 2012, kell 10:42 (EET)

Ma ei kasuta TEA ja EE allikaid. -- Merix

Mulle ka sellised mikroartiklid ei meeldi. Jah, me võiksime välja töötada ametliku poliitika, mis need keelaks. See eeldab piisavat konsensust. Siin on minu meelest siiski kaks aga. Esiteks, mõnes mõttes on need siiski paremad kui mitte midagi. Teiseks, kui me need keelame, siis me sisuliselt tõrjume mõne kaastöölise välja. Andres (arutelu) 6. detsember 2012, kell 11:21 (EET)

Kes kõige kauem jaurata viitsib, selle arvamus ongi lõpuks niinimetatud "konsensus". Tihti kipub see nii olema. Parem konkreetne tulemus hääletuse läbi. Teiseks on praegu olukord, kus näiteks mikroartikleid massiliselt kustutada ei tohi, sest konsensust pole aga neid juurde võib ilma igasuguse konsensusetta produtseerida küll. Ainuke võimalus, kuidas konsensus toimida saaks on see, kui mõlemat pidi oleks keelatud: vanasid enne kui vastavat kokkulepet pole kustutama ei hakata, aga uusi luua ka ei tohi. Kui seda pole, siis tegelikult pole ühel osapoolel mingit põhjust üldse arutlema hakata ja lõputu venitamine paneb tema tahtmise de facto maksma. Hääletusele saab panna konkreetse tähtaja, siis loetakse hääled üle ja nii ongi.Kyng (arutelu) 6. detsember 2012, kell 14:04 (EET)

Ühelauseliste artiklite kohta tahaksin ka mina teada saada, kas neid pooldatakse või mitte. Lauljate kohta on selliseid ühelauselisi artikleid vahepeal juurde tekkinud. Mida teha? Kas hakata toimetama, lisada kategooriad, intervikid ja pilt või lasta kustutada? TEA-le ja EE-le viitamist ma ei poolda. Eriti veel definitsiooni viitamist.--Tiuks (arutelu) 6. detsember 2012, kell 14:18 (EET)

Paistab, et siin ei loe enam mingid argumendid, valitseb täielik anarhia. Ma ei mäleta, et ükski arutelu siin mingi konsensusega oleks lõppenud. Minu mõõt on täis. Palju edu TEA Entsüklopeedia kopeerimisel! --Metsavend 6. detsember 2012, kell 20:56 (EET)

Andresel on õigus, kui ta ütleb, et nt mina teen mikroartikleid või kasutan entsüklopeedia ekspertide definitsioone heas usus, tahtmata kahju tekitada. Ma arvan, et kui EE, VE ja TEA märksõnad saab algul kas või mikroartiklite kujul Vikipeediase sisse kantud, siis on see suur hüpe edasi. Heade definitsioonide mittelaenamine (sh kopeerimine koos viitega) nt TEAst, EE-st vm allikast on mulle arusaamatu, ehkki ma mõistan, et inimestel on selles suhtes skeptiline hoiak --Bioneer1 (arutelu) 6. detsember 2012, kell 21:28 (EET)

Õnneks meil siin argumenteerima ei pea, pole mõtet :) ma siis võtan sõna :) Appikene ... Bioneer, kuidas sa aru ei saa? Mis skeptiline hoiak ... Mis hüppest sa räägid, see on ju langus. Viki maine langus. Kas sa teeksid (kas on vaja, kui teine on ka kättesaadav) entsüklopeedia, kus on AINULT kopeeritud TEA jms definitsioonid? Paistab, et teed. Milleks? Minu teadmiste järgi, saab seda infot ka teistest entsüklopeediatest. Kiiremas korras tuleb midagi ette võtta. Hääletame, paneme mingid reeglid paika ..., mida iganes . Metsavend, Toomas – ärge veel käega lööge, ehk saab veel kuidagi sellele teatmeteoste kopeerimisele piiri panna. --Mona 6. detsember 2012, kell 22:21 (EET)

See on tõsi, et asju on juba küllalt arutatud. Praegu võiks teha hääletuse, aga selleks oleks tarvis kokku leppida, mida me küsime. Andres (arutelu) 8. detsember 2012, kell 12:15 (EET)

Hääletusest on vähe abi, kui isegi see on segane, et mis õigupoolest see lähtepunkt on. Seega paluksin vaadata järgnevat lõiku ja arendaks selle baasil välja reeglistiku. Ivo (arutelu) 8. detsember 2012, kell 13:30 (EET)

Kuidas nii? Küsimus on selles, kas lubada säärast tegevust, nagu Bioneer viimasel ajal on teinud. Kui me seda lubada ei taha, siis tuleb täpselt sõnastada, mida me ei luba. Andres (arutelu) 8. detsember 2012, kell 16:12 (EET)

Nende kohatiste möödarääkimiste, solvumiste ja paiguti kõikvõimaliku sisu kohta käiva kriitika vahel ei ole ma sugugi kindel, et kõik selles arutelus püstitatud küsimusest ühtemoodi aru saavad. Samuti peaksin ma oluliseks vahet teha, et kas midagi on üle toodud TEA-st või E(N)E-st või kuskilt sellisest allikast, mille kopeerimiseks on meil luba ka olemas. Ivo (arutelu) 9. detsember 2012, kell 13:03 (EET)

Välismaterjalide kasutamine

Meil on vaja lahendusi ja mitte lõputuid vaidlusi, mis ei vii mitte kuskile. Vast olete nõus.

Seega kutsuksin üles arutlema teemal, et kuidas talitada materjalide Vikipeediasse ümbertoomise osas ja kuidas võiks välja näha meie üldine poliitika selles vallas. Paluksin ainult ettepanekuid koos argumentidega. Hoiame selle väga konkreetse ja lühida.

Eesmärk: kasvatada eestikeelne Vikipeedia võimalikult kiiresti suureks artiklite arvult ja nende mahult ning seejuures hoida infot keeleliselt korrektse, ajakohase, vabalt kasutatava ning faktiliselt täpsena.

Probleem: inimesi on liiga vähe, et seda mõistliku aja jooksul saavutada.

Üks võimalik lahendus: tuua sisse olemasolevat materjali, et kõike ei peaks nullist koostama.

Kas materjal on lubatud vaba litsentsi alla?

• Kui jah, siis probleemi ei tohiks olla. Nt ETBL-i materjalid. Meil on mahukas andmestik, mida hõlpsalt artikliteks muundada ja edasi arendada. Mida rohkem sellist materjali (pildi- ja tekstiannetused), seda parem meile, sest viib meid eesmärgile jõudsalt lähemale. Samas tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata sellel, et millegi sellisega alustamisel enne ühiselt läbi arutada, et kuidas konkreetse allikaga talitada võiks.
• Kui ei (nt entsüklopeediate definitsioonid), siis see on koht, mis vajab edasist arutelu. Samas on võimalik materjale vaba litsentsi alla küsida (iseasi saamisega).

Kui mahukas on lähteandmestik?

• Palju materjali – meile ideaalne. Kui ühtlasi vabalt kasutatav, saame otse üle tuua. Kui mitte, siis on piisavalt infot, mida läbi töötluse siiski kiirelt headeks artikliteks muuta. Samuti tuleks selle all mõelda botide laialdasemale rakendamisele sisuloomes, mitte iga hinnaga sama asja käsisi teha, mida õnnestuks programmijupile õpetada.
• Materjali vähe (nt entsüklopeediate definitsioonid) – probleem, mis vajab siin edasist arutelu.

Kas selline lähtekoht sobib?

Ivo (arutelu) 6. detsember 2012, kell 22:34 (EET)

Nojah, et keegi pole nende päevade jooksul vaevunud midagi ütlema, eks ma siis pean ise otsa lahti tegema. Ma ei arvagi, et enamus minuga nõustub, aga minu meelest on vale juba siin püstitatud eesmärk. Ma saan aru, et minus on ehk liiga palju klassikalise entsüklopeedia ja Citizendiumi vaimsust, aga Vikipeedia suurus ei tohiks olla üldse eesmärk omaette. See on ideaal, mille poole püüelda, aga kui see pole reaalne, siis ei peaks selle nimel iga hinnaga ponnistama. Minu nägemus Vikipeediast (ja see ei pruugi üldse olla üldaktsepteeritud) on ikkagi kui iseseisvast teatmeteosest, kus kasutatakse küll olemasolevat ja avaldatud materjali, kuid analüüsitakse ja sünteesitakse seda iseseisvalt, luues eri allikate baasil uusi terviklikke entsüklopeedilisi tekste.

Sellisest kontseptsioonist lähtudes ei saa ma mitte kunagi õigeks pidada ka autoriõiguse alt vabade ja/või meile kasutamiseks antud muude teatmeteoste terviktekstide sisse toomist. Kas või seesama ETBL. ETBL on ETBL ja Vikipeedia on Vikipeedia. Kasutada esimese materjali viitamisel on loomulikult aktsepteeritav, aga selle terviktekstide ülevõtmine neid vaid minimaalselt muutes mitte. Me ei tohiks oma "väljaande" piire hägustada ja kaotada selle identiteeti, integreerides siia kõiki teatmeteoseid, mida meil aga õnnestub legaalselt kasutamiseks saada. Me ei peaks olema lihtsalt suvaline vikikeskkond, mis pakub teistele väljaannetele tasuta platvormi oma andmete avaldamiseks, vaid meil peab olema väga selge missioon ja identiteet. Et paljude uute tegijate silmis on meie ainsaks eesmärgiks tõusnud teadmiste kättesaadavaks tegemine igal võimalikul moel, siis see kahjuks taandabki meid üheks avaldamisplatvormiks ja tekitab küsimusi, kas Vikipeedial üldse on mingit omaette kvalitatiivset väärtust ja tähendust.

Olen ka jätkuvalt seisukohal, et teisi eestikeelseid entsüklopeediaid tuleks kasutada infoallikatena ainult mahukamates artiklites konkreetsete faktide viitamisel või võrdlevate definitsioonide andmisel, mitte artiklite ainuallikana. Lisaks minu poolt varem esile tõstetud maine ja juriidilistele probleemidele on seejuures ikkagi oluline ka seesama aspekt, et me ei peaks olema lihtsalt mujal avaldatud tekstide avaldamiskeskkond, vaid looma uut väärtust.

Konkreetseid ettepanekuid?

1. Lõpetada ning tunnistada hea tavaga vastuoluks olevaks ja juriidiliselt kaheldavaks (eestikeelsetest) üldentsüklopeediatest ja erialaleksikonidest määratluste kopeerimine siia keskkonda muutmata või minimaalselt muudetud kujul, kui taolised määratlused moodustavadki artikli kogu sisu. Ettepanek ajendatud otseselt Bioneeri tegevusest.
2. Loobuda projektidest, mille eesmärk on muude teatmeteoste tekstikorpuste avaldamine muutmata või minimaalselt muudetud kujul Vikipeedia keskkonnas ja nime all. Muid teatmeteoseid kasutada ainult viitamise teel. Muudest allikatest pärinevaid täistekste (dokumente, originaalteoseid) kasutada täismahus ainult Vikitekstides ja vajadusel piiratud mahus Vikipeedia artiklite illustreerimiseks. Vahendustekste, nt teatmeteoste ja populaarteaduslike käsitluste tekste täismahus mitte iialgi Vikipeedias kasutada.
3. Juurutada selge ja kindlameelne poliitika nende põhimõtete vastu eksivate artiklite või artiklite probleemsete osade kustutamiseks, kui teatud mõistliku aja jooksul ei ole nendes esinevaid probleeme likvideeritud.

Ilmselt on veel aspekte, mida rõhutada, aga praegu peaks päris tööd ka tegema ja eks diskussiooni käigus, kui see peaks tekkima, jõuavad muud mõtted ka pinnale tõusta. -- Toomas (arutelu) 10. detsember 2012, kell 09:38 (EET)

Pooldan Toomase üldisi põhimõtteid.

Puuduste kõrvaldamiseks peaks korraldama kuidagi hoogtöö, muidu neid mõistliku aja jooksul kõrvaldada ei saa. Andres (arutelu) 10. detsember 2012, kell 09:54 (EET)

Põhimõtteliselt kaldun mina jagama Toomase seisukohta nende teiste materjalide kasutamise osas. Näiteks olen ma täiesti nõus sellega, et kui need tekstid on vaba litsentsiga, siis las nad olla pigem vikitekstides, aga mitte siin (või olgu nad vähemalt täiesti eraldi nimeruumis). Ise põrkasin paar päeva tagasi taas kokku minu jaoks ületamatu probleemiga, et ma ei saanud artiklit täiendada, kuna seal ilutses see ETBL-i mall ees. Ja sõnaraamatute definitsioonide kopeerimine on minu jaoks tegelikult vastuvõtmatu. Jättes kõrvale õiguslikud probleemid, siis siis eetiliselt pole see kindlasti mitte ilus tegu ja sellel pole tegelikult ka sisulist väärtust. Internetiavarustes on kättesaadavad EE, ÕS, EKSS, äkki tuleb kunagi VÕS ka, nii et tõesti ei näe selleks isegi ka mitte kõige vähimatki vajadust. Ahsoous (arutelu) 10. detsember 2012, kell 10:03 (EET)

Vabandust, kuid minu meelest on nendes arutlustes kohati tegu mõttetu ülenormeerimise sooviga. Praegustes põhimõtetes pole midagi sellist, mis keelaks kõiki neid Toomase poolt loetletud asju teha: artiklite sisumahtu kasvatada, erinevaid allikaid võrdlevaid tsitaate lisada, hoiatada keelatud kopeerimise eest, artikleid keeleliselt toimetada jne. Korraldada kampaania tegevusteks, mis on niigi igapäevane Vikipeedia autorite tegevus? Ma ei usu selle mõtte elujõulisusse. Ning mis puudutab mahukaid vabasid lõpetatud täistekste: nende koht ei saagi olla Vikipeedias, kuna see läheks vastuollu Vikipeedia pideva muutumise põhimõttega. --Andrus Kallastu (arutelu) 10. detsember 2012, kell 12:28 (EET)

Olen Toomasega täiesti nõus. --Epp 10. detsember 2012, kell 10:38 (EET)

Mina täiesti nõus ei ole. Mina ei näe selles ETBLi-projektis halba. Rootsi vikis on sedasi tehtud näiteks Nordisk Familjeboki ja vist ka Svensk Biografiskt Handlexikoniga. Inglise vikis aga 1911. aasta Britannica, New International Encyclopedia ja The Nuttall Encyclopædiaga.--WooteleF (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:13 (EET)

Muus osas üldiselt nõus, ETBL-i puhul mitte. ETBL-i mall ei keela kedagi seda artiklit täiendamast ja vormindamast. See on lihtsalt Vikipeedia artikli alusmaterjal.--Morel (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:09 (EET)

Üldjoontes Toomasega nõus, eriti ettepanekutega 1 ja 3. Punkti 2 kohta küsiks, et kas Vikitekstides peaks olema ka tõlked nagu Kahekõnelus (1) ja seadused (1938. aasta amnestiaseadus)? Mis täpne vahe on praegu kirjutatud artiklil, mis kohe läheb vabasse kasutusse ja varasemla tekstil, mis nüüd antakse vabasse kasutusse? Kui sama autor samade allikate põhjal kirjutaks kohe otse Vikipeediasse, siis ei pilguks üks silm ka selle peale. Aga kui jõuab siia läbi ümberlitsenseerimise, siis on kohe probleem. ETBL-is mina kurja juurt ei näe.

Vat sellega tekkis minul see probleem, et artiklit ei saa täiendada, kuna muutmisel kaob ära side tolle leksikoniga ja kuskile pole enam viidata, kuna seda leksikoni ei eksisteeri stabiilsel kujul ei paberil ega veebis. Ahsoous (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:27 (EET)

Millise artikliga oli tegu?--WooteleF (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:58 (EET)

Selles osas ka nõus, et Vikipeedia kasv nui neljaks ei peaks olema nii ületähtsustatud. See on muidugi oluline küll, aga see ei tohiks tulla selliste kompromissidega kvaliteedi arvrelt nagu praegu. Meil on tuhandeid artikleid, mille kohta öeldakse "parem kui mitte midagi". Parem kui mitte pidagi ei pruugi olla piisavalt hea, et selle pärast vikipeediat lugeda ja kellele need siis siia kirjutatakse? Ja teiste veebis leiduvate entsüklopeediate/sõnaraamatute jms muutumatul või peaaegu muutumatul kujul siia kopeerimine... no tõesti, milleks???--Kyng (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:24 (EET)

Toomase jutt on ilus, ideaali taotlev, kuid kehtib ilmselt pigem paberentsüklopeedia puhul. Kui tõesti ühe inimese (Toomase) ja tema poolehoidjate nägemust järgitakse, pannakse vikile põhjendamatu (?) pidur peale.

Ei ole väiteid, mida ei saaks kaitsta või kahtluse alla panna. Ei ole ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, miks fakte EE-st või TEA-st ei tohiks kasutada. Naeruväärne on see, et nt kahe-kolme lausega artikleid ei tohiks teha; me ju eeldame, et iga artikkel algab nullist ja kasvab aegapidi. ETBLi projekti laitmine pole tõsiselt võetav; seda projekti tuleks kahe käega toetada. Kahju, et nt Toomas eeldab, et kui keegi artikli teeb, siis see jääbki alatiseks selliseks.

Et aga jutust kaugemale jõuda, tuleks teha hääletus, mille sisulise poole täitmine on keerukas. Enne hääletuse konkreetseid tulemusi ei näe ma põhjust väikeste artiklite mittetegemiseks ja teiste entsüklopeediate allikatena kasutamist; siiralt on muidugi kahju, kui mõni aktiivne vikitegelane sellepärast lahkub. Olgu öeldud, et ilmselt (?) rohkem kui 20% meie viki artikleid on 2-3 lauset; eks väikesel vikil ole tõesti see viga, et kord loodud artikkel jääb aastateks sama pikaks.

Mõtisklus: kas adekvaatse EE või TEA definitsiooni kasutamine kolmelauselises artiklis kahjustab viki mainet; mis on maine? Ma arvan, et viki mainet kahjustab palju enam see, kui keegi püüab defineerimisega omaloomingut teha, produtseerides sageli kahtlase või umbmäärase definitsiooni. Ja kas pole mitte nii, et EE või TEA hoopis tervitaks seda, kui meie nende ekspertide definitsioone või definitsiooni osi kasutame; see vääriks neilt küsimist! --Bioneer1 (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:26 (EET)

Ma olen juba varem kirjastuste ja autoritega sel teemal rääkinud. Mitte keegi ei kiida varastamist heaks. Näiteks TEA kirjastus täiesti arusaadavalt keelab kategooriliselt osalise või tervenisti kopeerimise oma teostest. Selle üle, kas me seadusi täidame, on absurdne hääletama hakata. --Epp 10. detsember 2012, kell 11:37 (EET)

Muide, mis asi on adekvaatne definitsioon? Võtame midagi reaaalaineid puudutavat - kasvõi Newtoni II seadus -- keskkooliõpikutes olev sõnastus artiklis on vist OK, aga ülikooliõpikutes olev, kui see tuua ära ainsana(!) vist enam ei kõlba, sest sellest ei saaks enam ainet mitte õppinud inimene aru. Pythagorase teoreemi tõestustest on välja antud raamat, mis sisaldab mitusada erinevat meetodit jne. -- Ahsoous (arutelu) 10. detsember 2012, kell 11:47 (EET)

Kategooria Autoriõiguse rikkumise kahtlusega artiklid‎ all on hetkel 51 lehekülge. Millised nendest puudutavad TEA entsüklopeediat?

Mina olen Toomase 1. punktiga nõus sellel määral, et definitsiooni kopeerimist tuleks vältida, aga juhul kui artiklis on ikka muud teksti ka ja paremat definitsiooni nullist välja mõelda/kirjutada (hetkel) ei oska, siis nt väikeste kohendustega võib see artiklis olla. 2. punktiga olen nõus sellisel määral, et niigi avaldatud korpuste muutmata kujul kopeerimine (kuigi nad on vabad) ei ole vajalik. ETBL anti meile vabaks avaldamiseks, see ei ole mujalt kättesaadav, seega sellega minu arvates probleemi ei ole. 3. punkt on iseenesest hea kavatsusega, aga selle täitmine läheks sama vaevaliselt kui kogu muu Vikipeedia koristamine. Adeliine 10. detsember 2012, kell 13:48 (EET)

Mis tähendab definitsiooni kasutama väikeste kohandustega? EKSS-i järgi on definitsioon "mõiste (esemete v. nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühike täpne esitus, määratlus" (oluline on siinpuhul tähelepanu pöörata sõnale TÄPNE (selle sama EKSS-i järgi on täpne "täiesti õige, tegelikkusele v. eeskujule, millelegi etteantule vastav, vigadeta")). Õpilaste kirjandites-esseedes on ehk ülearuseid sõnu (et töö nõutud pikkus täis saada või ettenähtud veapiirile mitte väga palju alla jääda).

Kui autoriõiguse seadus ütleb, et faktide osas intellektuaalomandit ei teki, siis minu meelest ei ole kopeerimine probleem. Ei ole tarvis hakata kunstlikult vigadeta definitsiooni ümber tegema (a la otsima sünonüümisõnastikust samatähenduslikke sõnu, vahetama lausete järjekordi jne), kui keegi on selle peensuseni lihvinud. Küsimus on tavaliselt ikkagi selles, et kas need, mis on definitsiooniks kuulutatud, ka päriselt definitsioonid on, kas nad tõesti kirjeldavad viimseni (täpselt, ainuvõimalikult, peensusteni – kuidas iganes soovite) ära mingi olukorra, nähtuse vm. Muide, silmas tuleb pidada ka seda, et Vikipeediasse kaastöö tegemisel lasub kohustus väiteid viidata, originaaluurimused (mida ju definitsioonide kohapeal väljamõtlemine sisuliselt on) ei ole soositud. Mul võib ju ettekujutus olla, mis asi on personaalarvuti või rügement, aga hea oleks, kui see on kuskil väljaspool Vikipeediat kirjas.

Ja veel üks mõttekoht. Oletame, et ma olen otsustanud mingi definitsiooni, näiteks "deporteerimine" kõikvõimalikud seletused kirja panna mingisse leksikoni. Neid seletusi on sadu ja sadu lehekülgi. Olen seejuures ära kasutanud kõikvõimalikud sünonüümid, metafoorid, eufemismid jm keele rikkalikud nüansid. Kas ma olen sel juhul selle mõiste täielikult enesele patenteerinud? Vikipedistid peavad siis tulema alandlikult minu juurde paluma, kas nad ehk võiksid ühe definitsioonidest ilma tasuta (autor tahab ju oma töö eest väärilist tasu saada!) oma entsüklopeediasse tarvidusele võtta, sest "vabaks kasutamiseks" seletust enam ei leidu. Keegi hull tegelane on lihtsalt kõik sõnaseletused endale krahmanud...

Keegi kirjutas siin ka sellest, et lühikeste artiklite (nn nupukeste) loomine tuleks keelata. Ma isiklikult arvan, et kasulikum on neid siiski teha. Ja vaat miks (näete, kui osavalt ning salamisi käib oma teksti pikkuse suurendamine, ja mis sest, et ainult 3 sõna, esialgu asi seegi (vt minu kommentaari definitsioonide kohta)). Niisiis (4 sõna!), jube (5 sõna!) tore oleks tegelikult maa keeles teada saada, et Franz Halder oli üsna nimekas (7 sõna!) Saksa kindralstaabi ülem, või et lahingud Moskva ümber 1941–1942 on läinud ajalukku, kui üks suuremaid inimkaotuste arvult Somme'i, Ypres'i ja Verduni kõrval. Kes tahab rohkem teada, saaks interwikide kaudu mugavalt edasi liikuda, aga vahel piisab infonälja kustutamiseks ka ühest-kahest lausest.

Vikipeedia mainest. Alustame kõigepealt sellele sõnale sisu andmisest. EKSS-i järgi on maine seotud sõnadega "au", "reputatsioon" või "hea nimi". Hea maine all mõistetakse tavaliselt seda, kui positiivselt kellessegi-millessegi suhtutakse.

Ajal, mil paljud teemad on katmata ja jäävad katmata ilmselt aastateks, ei mõju minu meelest ka mainele hästi. Arvan, et kuskil poole miljoni artikli juures kaob ära see võimalus, et Moskva lahingust pole veel jõutud ühtegi rida kirjutada, s.t väheneb see võimalus, et kasutaja leiab niisuguse üldtuntud märksõna, mis on veel "punane". Viimaste aastate tempo juures (10000 artiklit aastas) kulub 500000. artikli jõudmiseks aastakümneid.

Teiseks. Vikipeedia, kui kõigi poolt muudetava entsüklopeedia puhul peab silmas pidama sedagi, et alati säilib vandaalitsemise oht. Simon Sebag Montefiore on Stalini kohta kirja pannud hulga hüüdnimesid-pseudonüüme (vt SIIT). Kui peaks nüüd juhtuma, et keegi lisab sinna mõne niisuguse nime, mis otseselt vale ei tundu, siis võib asjatundmatu selle pahaaimamatult enese töösse kopeerida. Artikli ajaloost on põhimõtteliselt muidugi võimalik välja selgitada, kas midagi niisugust on tehtud, aga vahel ei ole ju aega ja kümnete redaktsioonide läbi vaatamine ei tundu ka just kuigi ahvatlev. On ju ka sisu kvaliteet osa mainest. Võimalik, et kvaliteetste redaktsiooni plugina lisamine, nagu venekeelses vikis, aitaks mõnevõrra niisugust olukorda parandada.

Viimaks loomevargusest. Teise inimese töö enese omaks kuulutamine ei ole muidugi kuigi kiiduväärt. Samas tuleks aru saada entsüklopeedia (aga tegelikult üldse kirjasõna) eesmärgist. Peamine siht on kirjutiste puhul ju info vahendamine. Anda entsüklopeedia trükki selle jaoks, et seda oleks ilus riiulist teiste raamatute kõrval vaadata, ei tule ju ka kõne alla. Tema sihipärane otstarve seisnebki teadmusvaramu edasiandmises. Samas on muidugi ka õige, et kui ma olen panustanud raha ja vaeva mingi trükise väljaandmiseks, siis ei ole kuigi õige, et tuleb keegi, kes selle tasu eest või ilma lihtsalt niisama teistele jagab. Entsüklopeediatega, erinevalt ilukirjandusteostest, on ka veel see halb lugu, et nad sisaldavad iseäranis palju fakte. Igaühel on paljuski võimalik oma kutset valida. Kui inimene otsustab majanduslikult ebaotstarbeka töö kasuks (romaanide-novellide asemel entsüklopeediat kirjutada), siis see on tema risk. Loomulikult, kui mõni entsüklopeedia on otsustanud jutustava stiili kasuks, siis tulenevalt seadusest, ei ole meil õigust selle mõningaid osi loata kopeerida. Kui mõned ei taha sellest kinni pidada, siis on ju olemas tehnilised vahendid, mida saab kasutada. Kui keegi otsustab entsüklopeediast fakte ümber kirjutada, siis seda ei saa ju keelata. --kanakukk (arutelu) 11. detsember 2012, kell 00:17 (EET).

Ma küsiks, maine kelle suhtes? Kui rääkida Vikipeedia mainest Eesti riigi kodanike hulgas, siis on see väga madal (kohati naeruvääristamise tasemel, välismaised vikipeediad on palju austatumad). Nii palju kui ma aru saan, Vikipeedia maine antud kontekstis käib väikese intellektuaalse eliidi kohta, kes otsustab selle üle, millised teatmeteosed vastavad nende subjektiivsetele standarditele. Kuna elame konkurentsipõhises maailmas, siis subjektiivsus tähendab ennekõike enesekasu ja prestiiži. Võik vähem kakelda selle üle mida "mina" tahan ja rohkem selle üle mis võiks vikipeediale hea olla.

Siin olen ma eelneva anonüümse kasutaja kommentaariga igati nõus. Eriti häirib mind see, et liiga tihti mõeldaks sellele, mis kellelegi endale meelepärane näib ja ei püüta vähimalgi määral vaadata seda, mis võiks Vikipeediale hea olla (ja need kaks asja võivad teineteisest märgatavalt erineda).

Kindlasti ei toeta ma tuima kopeerimist. Kui juba vaevuda midagi kuskilt entsüklopeediast üle tooma, siis peaks meie artikkel olema kindlasti parem, kui see, mis algses lähtematerjalis. Või vähemalt erinev, et 1) vältida võimalikke õiguslikke probleeme ja 2) inimestel oleks võimalik meie artiklist ikkagi lisainfot ammutada (kopeerimisega seda ei saavuta).

Unistus ülikvaliteetsest ja täiesti originaalsest sisust on paraku utoopia, mis käib kokku hoopis paberentsüklopeediaga ning mis ei soodusta Vikipeedia arengut (see ei tähenda muidugi, et me ei võiks ka selle poole püüelda, aga just seda, et mitte ainult selle poole). Nt kui me ikka saame kuskilt vabalt kasutada hulga materjale, siis selle juures jonnida on lihtsalt väga rumal. Vikipeedia eesmärk on "sheerida" seda "sum of all human knowledge" ja siinjuures on maht väga oluline. Võite vastu vaielda, aga Vikipeedia ei ole mõeldud niššitooteks, vaid ikka kõigile. Sellest lähtuvalt tuleb kohendada ka tegutsemismudelit. Ivo (arutelu) 14. detsember 2012, kell 16:24 (EET)

Toetan Toomase hoiakut ja olen vastu kvantiteedi taotlemisele ükskõik kuidas. Ka punased lingid annavad teavet: otsinguga nähtavad punased lingid annavad otsitavale mõistele konteksti või suunavad mõne teise nimega artikli juurde, kust otsitava kohta teavet või viiteid võib leida. Ssgreporter (arutelu) 17. detsember 2012, kell 01:13 (EET)

Ka minu arust on Toomase ettepanekud igati mõistlikud. Asja ellurakendamisega paraku on nagu on. Sunnivahendeid ilmselt ju kasutada ega luua ei saa, tuleb loota inimeste tervele mõistusele. Athanasius Soter (arutelu) 22. detsember 2012, kell 20:38 (EET)

---

See arutelu peideti nii hästi nurga taha ära, et see polnud isegi leitav. Teema on aktuaalsem kui kunagi varem. Minu arvates ei saa lasta ühel inimesel enamiku teiste arvamusest sel viisil üle sõita. --Epp 13. juuli 2013, kell 03:23 (EEST)

Me siin nüüd arutasime mõne vanema kasutaja ja tegijaga ning saime aru oma vaadete ekslikkusest. Bioneer on algatanud tõeliselt vajaliku töö, kuid ma arvan siiski, et ta on tegelikult poolel teel seisma jäänud. Sellest on kahju. Vikipeedia ei peaks piirduma ainult teiste entsüklopeediate ja keskkooli õppematerjalide kopeerimisega, sest ka alg- ja põhikooli materjalide abil on võimalik täita mitmeid lünki meie lugejate teadmistes. Ainuüksi täna on Vikipeedia seeläbi palju sisukamaks ja rikkamaks muutunud ning julgen omalt poolt kinnitada, et jätkan meie tunnustatud õppematerjalide kopeerimist, refereerimist ja muul kujul vahendamist Vikipeedias ka edaspidi. Aitäh, Bioneer ja kompanii. -- Toomas (arutelu) 15. juuli 2013, kell 15:48 (EEST)

Jah, ma tahaksin ka igati kaasa aidata. Pean küll tunnistama, et mul võib tekkida probleeme eeskuju järgimisega, sest ei suuda seda kõnepruuki kuidagi omandada. --Epp 15. juuli 2013, kell 16:06 (EEST)

Sarkasm kõigi puhul ei toimi, mõned meist on lihtsalt paksema nahaga. Võib-olla oleks lahenduseks hääletuse korraldamine – teoreetiliselt peaks Vikipeedias ju järgima konsensuse põhimõtet. Kui on teada kogukonna valdava enamuse arvamus, saab midagi ka ette võtta. --Vihelik (arutelu) 15. juuli 2013, kell 20:33 (EEST)

Kui keegi ei märganud, siis Epp on teinud viimasel ajal näiteks artiklid kallur ja paraad, millega ta ilmselt püüab Bioneeri parodeerida. Vähemasti on seal viidatava materjalina kasutatud "Lugemik-õpikut I klassile", mis nagu peaks irooniale viitama. Sorry, ei ole naljakas, lapsik tundub.--Morel (arutelu) 17. juuli 2013, kell 20:07 (EEST)

Ega ei olegi naljakas, kurb hoopis. --Epp 18. juuli 2013, kell 01:12 (EEST)

Ei ole loomulikult naljakas ja see ei ole ka sellena ka mõeldud, aga kui mõtlemisvõimega inimesi jääb üha vähemaks siis pole ka midagi parata. Kas ma pean aru saama et 1. klassi raamatud sinu arvates ei kõlba, aga 3. klassi omad on OK? Tead tegelikult ma nii ei arva ja arvan et tegelikult me peaksime hoopis maha istuma ja teemad läbi arutama? Aga räägime! Äkki on probleem ikke selles et osad inimesed on Dorpatist ja osad Revelist? Ja minu kodulinn on (ja ka jääb) on Tallinn. -- Ahsoous (arutelu) 18. juuli 2013, kell 03:26 (EEST)

Kahjuks on Vikipeedia juba minetanud enesepuhastamisvõime. Minu tagasipöördumine ise valitud eksiilist jääb seetõttu lühikeseks. Kahjuks ei ole seda projekti enam võimalik päästa. -- Toomas (arutelu) 18. juuli 2013, kell 17:24 (EEST)

Uppuvalt laevalt põgenemine on üks võimalus. Teine võimalus on vooluga kaasa minek, kolmas võimalus on võitlus. Kui demonstratiivselt ust paugutades ära minnakse, avaldab see sellele, kellele demonstratsioon suunatud, tihti vastupidist muljet, ta saab hoopis hoogu ja õigust juurde. Kas seda me siis tahame? Minu arvates, kui asjast hoolitakse ja jõudu on, tuleks võidelda. Kui jõudu ei ole, siis otsida vaikselt kõige nõrgemat kohta, kuhu ühel hetkel rünnata.

Ja üldse pole kindel, et laeb upub. Võib-olla on eestikeelne Vikipeedia jõudnud lihtsalt varajasse puberteeti ja kired ja eksperimendid möllavad sellepärast. Me oleme kõik puberteedi üle elanud ja kui me koos natuke pingutame, elab Vikipeedia ka. Adeliine 18. juuli 2013, kell 17:48 (EEST)

Ei tea, aga tundub, et laev on juba põhjas ning tuleb mõelda, kuidas see tagasi pinnale tõsta. Tundub, et ei taheta aru saadagi sellest, et selline mahakirjutamine asju isegi kontrollimata ja veel sellise tegevuse õigustamine ongi viinud viki sellesse pehmelt öeldes sügavasse kriisi. -- Ahsoous (arutelu) 18. juuli 2013, kell 23:44 (EEST)

Uus viitamise mall

Kandsin just üle eesti Vikipeediasse ühe viitamise malli, mida ma tšehhi Vikipeediasse lõin ja seal tihti kasutan ja mida mul siin oli tihti puudu: {{Eestigiid}}

Proovi pärast kasutasin malli kõigepealt artiklites Aa ja Abruka, ja kasutan tulevikus veel palju kordi, aga kui teile kellelegi sobiks, võtke kasutusele ka. --Mmh (arutelu) 17. juuli 2013, kell 17:33 (EEST)

See mall lisatakse alajaotusse Välislingid, seega võiks ta olla kategoorias Välislinkide mallid. Abruka veebiserveril Eestigiid.ee. Eestigiid pole veebiserver vaid koduleht. Kodulehte majutatakse serveris. --Tiia (arutelu) 17. juuli 2013, kell 17:46 (EEST)

Vahepeal muutsin "serveri" "portaaliks", sest "portaal" kasutatakse Eestigiid'i kohta üsna üldiselt. Aga kui tahad, muuda julgelt. (See puutub loomulikult ka kategoriseerimisse. Aga see mall on samast sordist nagu näiteks {{EE}} või {{EMBL}}, mida saab kasutada nii viiteis, kui välislinkide või raamatute nimekirjas, siis panin selle kõigepealt nende kõrvale.) --Mmh (arutelu) 17. juuli 2013, kell 18:12 (EEST)

Edasi oma vikipeedilist elu lihtsustada püüdes, kandsin üle malli {{Keskkonna}}. Samamoodi nagu {{Eestigiid}} on see kasutatav nii viidetes, kui välislinkides (mõlemad on nüüd näidatud artiklis Käntu-Kastja hoiuala). Morel aga arvas, et see on veider nimi, niimoodi omastavas käändes (no jah, välja hammustatud "tähtis osa" Keskkonnaregistrist, Keskkonnainfost jne.). Niisiis, kas on kellelgi hea mõte, kuidas seda nimetada, et see (1) ei oleks mitte midagi ütlev lühend (nagu {{KKR}}), et see (2) ei oleks liiga pikk kirjutada (nagu {{Keskkonnaregister}}) ja et see (3) oleks kuidagi mõistlikult seletav? --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 00:57 (EEST)

Vastatud Malli arutelu:Keskkonna. --Tiia (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:02 (EEST)

Ja kohe küsin veel kolmanda ja neljanda kohta: kavatsen siia veel importeerida {{Mõis}} mõisaportaalile viitamiseks ja {{Muinas}} kultuurimälestiste registrisse viitamiseks (mallist {{Kultuurimälestis}} ei aita, sest seda ei saa kasutada viidetes ega teise kirjeldusega kui on lehekülje nimi). Kas nende nimetustega on kellelgi mingi probleem? Kui on, siis pakkuge palun teised nimed. --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:13 (EEST)

Portaalile viidates "Mõis" ei sobi, sest seda võiks kasutada mõisa artiklites infomallina. Ma ei tea, mida sa mõtled aga portaali mall on meil {{portaal}}. "Muinas" pole arusaadav. Kas äkki "muinasmälestis"? --Tiia (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:25 (EEST)

Kas malli {{Kultuurimälestis}} muuta ei saa niimoodi, et saaks ka teist kirjeldust lisada? Vrd {{ETIS}}. Ma muidugi ei süvenenud koodi hetkel.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:26 (EEST)

Minu arusaamist mööda peaks piisama, kui koodis {{{1|{{PAGENAME}}}}} asendada nii: {{#if: {{{2|}}} | {{{2}}} |{{PAGENAME}} }}. Siis saaks lisada ka artikli pealkirjast erineva kirjelduse. Või ei?--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 01:37 (EEST)

Palju küsimusi, palju vastuseid:

• Mõisaportaal on eesti mõisaportaal. Sellele viitamiseks loomulikult ei saa {{portaal}} kasutada.
• Nimed Mõis ja Muinas on võetud URL'ist. Nagu aadressile eestigiid.ee viidab mall {{Eestigiid}}, viidaks siis aadressile mois.ee {{Mõis}} ja aadressile muinas.ee {{Muinas}}. Minu arvates see kõige loogilisem ja arusaadavam variant.
• Et {{Mõis}} võiks olla pigem mõisainfokast, sellest saan aru. Kuidas siis oleks, kui see mõisaportaalile viitamiseks mall oleks {{Mõisad}}?
• Kui Muinas ei ole arusaadav, kas siis sama loogika järgi võiks see teine mall olla {{Mälestised}}? Ja see vaidlusalune Keskkonna ehk {{Keskkond}}?
• Malli {{Kultuurimälestis}} juures kahjuks see tekstiga probleem ei ole ainuke. See teine on, et seal sees on ikka see välislinkides kasutatud *. Kui see võetaks välja, peaks kõik kohad, kus on kasutatud, kontrollima ja muutma. Siis juba parem uus mall teha, arvan mina.

--Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 09:15 (EEST)

Viimase punkti osas: vaata tolle malli arutelu, selle tärni kaotamine on juba päevakorral. Neid kohti, kus seda malli artiklites kasutatud on, on 300-400 vahel, AutoWikiBrowseri abiga peaks saama need ära muuta, häda pärast ka käsitsi. Minu meelest on see parem variant kui uue samasisulise malli tegemine.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 12:12 (EEST)

Tegelikult on neid artikleid, kus peab muudatusi tegema, veel vähem, sest piltide nimeruumis ei pea muudatusi tegema, seal käitub mall teisiti.--Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 12:16 (EEST)

Muutsin natuke malli koodi, nüüd peaks saama lisada ka teise parameetri ning kasutada viidetes. Tuleb veel ainult nüüd lisada olemasolevates artiklites malli ette tärn. --Morel (arutelu) 18. juuli 2013, kell 12:42 (EEST)

Aitäh. Rõõmust kohe hakkasin käsitsi tärne lisama. :-) Ja siia panin kõnealuste peanimeruumi artiklite nimekirja, palun sealt kustutada, kus on tehtud (olgu AutoWikiBrowseri'ga või käsitsi). --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 13:08 (EEST)

Siis, nüüd on Kultuurimälestiste register lahendatud. Mis aga nende teiste mallidega? Kas siis {{Mõisad}} ja {{Keskkond}} on talutavad nimed? --Mmh (arutelu) 18. juuli 2013, kell 17:43 (EEST)

Teine variant on panna infokastile nimeks "Mõisa info", siis võiks olla ka mall "Mõis". Keskkonna malli kohta käib ikka nii nagu arutelulehel juttu oli. Kui teistel rohkem arvamusi ei ole, siis võid tegutseda. --Tiia (arutelu) 18. juuli 2013, kell 23:59 (EEST)

Mobiilne Vikipeedia

Lihtsalt infoks, et alates tänasest saab Vikipeedias muudatusi teha ka mobiilselt: http://blog.wikimedia.org/2013/07/25/edit-wikipedia-on-the-go/ --Morel (arutelu) 25. juuli 2013, kell 23:11 (EEST)

Mismõttes tänasest. Mobiililt on vikipeediat võimalik muuta olnud juba vähemalt kolm aastat -- Ahsoous (arutelu) 28. juuli 2013, kell 02:02 (EEST)

Ei olnud võimalik. Selleks oli vaja arvutivaateks muuta. Nüüd on juurde lisatud nupud (redigeerimine, lemmikutesse ja veel oli midagi). --Tiia (arutelu) 28. juuli 2013, kell 02:06 (EEST)

Viimaste muudatuse kontroll

Praegu märgib filter kontrollimiseks muudatused, mida pole teinud adminid ega robotid. Selle asemel on võimalik üles seada sarnane süsteem nagu näiteks Commonsis. Eelised võivad olla järgmised:

1. Muudatusi saab märkida kontrollituks nagu praegu uusi lehekülgi.
2. Märgistus võtab viimastes muudatustes ja ajalugudes vähem ruumi: (Märgis: K) asemel on viimastes muudatustes iga kontrollimata muudatuse ees hüüumärk nagu praegu vaid uute lehekülge ees.
3. Lisaks administraatori muudatusele on automaatselt kontrollituks võimalik märkida muudatused, mille on teinud muud usaldusväärsed kasutajad, kelle saab lisada vastavasse kasutajarühma.

Filtri kasutamine pole vist ka päris õige, kuna see märgistab umbes kolmandiku muudatustest ja ületab seetõttu kogu aeg mingisugust 5% limiiti.

Kas Epul, Andresel, Morelil ja kes need on, kes kõiki muudatusi tähelepanelikumalt jälgivad, oleks pakutav süsteem meelepärane või muidu abiks? Või ei tehta meie vikis niivõrd palju muudatusi ja enamvähem ühtviisi jõutakse läbi vaadata kõigi kasutajate (ka adminide) muudatused? Pikne 29. juuli 2013, kell 19:54 (EEST)

Minu meelest pole tarvidust selle muutmisega vaeva näha. Vähem ruumi võiks võtta küll, mulle tundub see "märgis" seal sulgudes täiesti ülearune. Mina ei lähtu niikuinii kunagi muudatuste läbi vaatamisel sellest, kas seal on K või mitte. Ja minu meelest ei tee sisselogimata kasutajad viimasel ajal üldiselt sugugi vähem kvaliteetset tööd kui sisseloginud kasutajad. Patrullimise puhul jääb alles see probleem, et kui patrullijat ei usalda, peab ikka üle kontrollima. Ka kõik administraatorid ei ole automaatselt arusaajad ega õigekeelsed. Mina tunnen kõige rohkem puudust sellest, et saaks kasutajate kaupa filtreerida. Mõnikord kui keegi läbivalt hakkab mingit robotitööd tegema, oleks see hädavajalik. Kui me just ei jõua kokkuleppele, et selliseid asju teeksidki robotid. (Näiteks rea lõpust tühikute eemaldamist või toimetamismärkuste muutmist vms.) --Epp 29. juuli 2013, kell 20:29 (EEST)

Robot kriipsude parandamiseks, rea lõpust tühikute eemaldamiseks ja sõnade vahelt mitmekordsete tühikute eemaldamiseks oleks küll pro.--Kyng (arutelu) 29. juuli 2013, kell 21:12 (EEST)

Ei oska öelda, kas teeks muudatuste jälgimise mugavamaks. Selles mõttes olen Epuga nõus, et seda K-d ma tavaliselt ei vaata üldse, ja kasutajate kaupa filtreerimine oleks kõige kasulikum lisavõimalus. Mõnikord, kui on olnud eriti palju muudatusi või kui paar päeva olen eemal olnud, tunnen ka vajadust vaadata rohkem kui 500 muudatust.--Morel (arutelu) 29. juuli 2013, kell 22:38 (EEST)

Aga seda saad ju teha. Eelistustest saad valida, kui palju vaikimisi näidatakse, ja kui sellest ei piisa, saad aadressiribale panna päris palju, näiteks nii: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&limit=10000 --Epp 29. juuli 2013, kell 22:46 (EEST)

Pikse kirjeldatud süsteemi peaks mingil kujul kindlasti sisse viima. Praegu kaootiliselt kontrollitud viimaste muudatustega ei suuda tulevikus keegi hakkama saada. Võimalus märgistada suure tõenäosusega usaldusväärseid kasutajaid on väga nutikas lahendus. Üks teine nutikas (juba töötav) lahendus on ka kontrollida K-märgisegaa kasutajaid (url on selline: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Viimased_muudatused&limit=500&tagfilter=kontrollida). Kui ainuüksi needki muudatused üle vaadata, siis 99% vandalismist ja desinformatsioonist saab eemaldatud--Bioneer1 (arutelu) 31. juuli 2013, kell 10:40 (EEST)

Kui mina vahel harva viimaseid muudatusi vaatan, siis mina seda K-d eriti ei usalda ja sõna "märgis" tundub mulle täitsa liigsena. Taivo 29. juuli 2013, kell 22:49 (EEST)

Aitäh nipi eest, Epp, ma ei ole selle peale tulnud, et aadressirea kaudu märku anda.--Morel (arutelu) 29. juuli 2013, kell 22:53 (EEST)

Kui need, kes viimaseid muudatusi tegelikult kontrollivad K-märgist (see ongi alul kirjeldatud filter) ei kasuta, siis võiks selle pigem välja lülitada. Visuaalse poole pealt eeskätt selleks, et liigsest märkusest "Märgis: K" lahti saada. "Märgis:" lisati kõigi hiljuti kõigi muudatusmärgiste ette nähtavasti sellepärast, et aimu saada, mis seal sulgudes on.

Tõsi, et ka mõne admini muudatused vajaks ülevaatamist ja ei pruugi olla ühseselt määratletav, mida kontrollituks märkida. Võib küll proovida kuskil juhendmaterjalis kontrollijale südamele panna, et kahtluse korral on parem kontrollituks mitte märkida.

Kui siin pakutud süsteemi järele praegu vajadus puudub, siis ma niisama süsteemi sisse pigem ei viiks. Kui tulevikus peaks kaastöölisi oluliselt juurde tekkima ja viimaste muudatusetega tõesti enam hakkama ei saada, saab seda tehnilist poolt ümber vaadata. Minu meelest kontroll üldjoontes pole praegu kaootiline. Pikne 1. august 2013, kell 10:55 (EEST)

Translation requests into Estonian

Logo Wiki Loves Monuments

Hello, I am a member of the international team of Wiki Loves Monuments who takes care of the upload campaigns used with the picture contest Wiki Loves Monuments next month. For these upload campaigns we need to translate some templates into various languages so that as much as possible people can participate in their own language.

In Estonian we need translations for the following templates:

1. Commons:Template:Upload campaign header Wiki Loves Monuments no contest (used above the upload wizard of a country which does not participate)
   • To translate: This country does not participate this year in Wiki Loves Monuments 2013.
   • To translate: You are welcome to upload pictures with this upload wizard, but they will not be part of the photo competition.
2. For a label above a field where uploaders can enter the (unique) identifier (code) of a monument:
   • To translate: Monument ID

You can translate the lines on Commons by creating a subpage with the translation, or put the translation below here or above under the English lines and I will create the subpage on Commons. The ones without a link should be translated here. I will visit this page the coming days. Thanks for the help! Romaine/Romaine (arutelu) 4. august 2013, kell 03:59 (EEST)

Translations are done, thanks User:Pikne! :-) Romaine (arutelu) 4. august 2013, kell 15:28 (EEST)

Eestikeelse Metapeedia objektiivsete sissekannete toomine Vikipeediasse

Avastasin, et eksisteerib eestikeelne Metapeedia http://et.metapedia.org/wiki/Esileht, mis näib hakkavat välja surema. Kuna siin on palju infot, mis meie Vikipeedias puudub, siis ehk oleks nutikas see üle kanda? Eriti väärtuslik on mu meelest kuupäevade artiklid, nt http://et.metapedia.org/wiki/1._august. Litsentsi mõttes vastab Metapeedia GNU Free Documentation License 1.3 tingimustele. Tegin ka Metapeedia artiklite loendi Vikipeediasse ([18])--Bioneer1 (arutelu) 14. august 2013, kell 08:28 (EEST)

Kui kuupäeva artiklid on kõik sarnased sellega, mis siin viidatud, siis see info sobiks isegi vist Vikipeedia vastava kuupäeva artikli ühte (või kahte) alaossa jagamiseks. Kui litsents vastab GNU Free Documentation License 1.3 tingimustele, siis mina probleemi ei näe. Muidugi peaks kõik artiklid enne ülekandmist üle vaatama, millega Bioneer1 ilmselt ise hakkama ei saa, nagu ma loomaarstiteadlaste kategooria artikleid sirvides veendusin. Ave Maria (arutelu) 14. august 2013, kell 08:51 (EEST)

See on see kerge natsimaiguga entsüklopeedia? Hea stiilinäide on artikkel Neeger http://et.metapedia.org/wiki/Neeger. Mõni oma kopipasteerimistuhinas ikka üldse ei vaata, mida ja kust...--Kyng (arutelu) 14. august 2013, kell 09:41 (EEST)

No jaa ... palju õnne, Vikipeedia! Veel üks samm edasi pikal allakäigutrepil. Kui nüüd seda projekti hakatakse teostama, siis selle infoga lähen ma samal päeval mõne meie suurema ajalehe juurde. Bioneer, kas sinu eesmärk ongi siin aastaid tehtud töö sihilikult nii ära solkida, et eestikeelse Vikipeedia nime oleks isegi häbiväärne suhu võtta? -- Toomas (arutelu) 14. august 2013, kell 10:22 (EEST)

Tõesti, see oli väga vale ja halb mõte. Adeliine 14. august 2013, kell 12:39 (EEST)

Seitsekümmend aastat tagasi ja varem oligi kogu Õhtumaa teadus "natsimaiguga", mis ei sega näiteks mind vanu entsüklopeediaid kasutamast. Mind häirib rohkem eesti metapeedia arvuline kidurus (2000 artiklit üldentsüklopeedias!), rõhuasetus ühele Saksa parteile ja vapslik eelarvamuslikkus. --IFrank (arutelu) 14. august 2013, kell 20:26 (EEST)

Ka kuupäevaartiklis on sündmuste ja illustratsiooni valik tendentslik. Andres (arutelu) 14. august 2013, kell 10:59 (EEST)

ma arvan, et seal on ka häid tükke, nt Türi raadiomast või Avo Piht. Ilma viideteta on see muidugi samasugune tädi-Maali jutt nagu meilgi Vikipeedias massiliselt leida on. Ma arvan ka, et piltidega rikutakse Metapeedias autoriõigusi.--Bioneer1 (arutelu) 14. august 2013, kell 12:46 (EEST)

Ma teen ettepaneku mitte kasutada (keelata kasutada) Metapeediat Vikipeedia eeskuju või materjali allikana. Isegi kui võtta sealt normaalsena näivat infot, siis juba fakt, et sealt võeti võib Vikipeedia mainet kahjustada. Ärme näpi sitta, see haiseb.--Kyng (arutelu) 14. august 2013, kell 13:28 (EEST)

Minu poolest keelake kasvõi Eesti Entsüklopeedia ära. Eesti metapeediast pole praegu midagi võtta. --IFrank (arutelu) 14. august 2013, kell 20:29 (EEST)

Igasugused teised "peediad" võiks ära unustada. See ei sobi meile. --Tiia (arutelu) 14. august 2013, kell 20:49 (EEST)

Oleks vaja töövahendit erinevates serverites paikenevate "vikide" sisu võrdlemiseks artiklite kaupa - olgu võrdlusallikateks siis MereWiki, WeskiWiki vms. Andmete 1:1 kopipeistimine ei vii heade tulemusteni, seda enam et liigitus (kategooriad) ei sobi kokku. Teemaksoleva viki artiklite ülesehitus ja teksti kvaliteet ei kannata kriitikat. lugeja 89.235.232.181

Ma arvan ka, et selle Metapeediaga ei peaks Vikipeedia kuidagi suhtesse astuma. --Morel (arutelu) 14. august 2013, kell 23:41 (EEST)

Mõistuse kasutamine ei ole keelatud. Kui kusagil on väärtuslikku materjali, ei ole mingit põhjust seda eitada või tõrjuda. Jutud "solkimisest ja "haisemisest" ning stiilis "igasugused teised "peediad" võiks ära unustada. See ei sobi meile." tunduvad tõepoolest muusse ajastusse kuuluvatena. Selline ultimatiivne üldistamine on sama tobe, kui uskuda Metapeediat või Vikipeediat kui viimase instantsi tõde. --Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2013, kell 00:58 (EEST)

Kas sa leidsid Metapeediast midagi kasulikku. Kategoorias muusika on ainult kategooria rahvuslik muusika, kus on ainult ansamblid. Mõni ainult ühelauseline ja videod. Artikeid on seal kokku ainult 2054. Mida sealt võtta on? Kusjuures rämpspostifilter ei lase siin isegi linkida. --Tiia (arutelu) 15. august 2013, kell 01:15 (EEST)

Ma ei arutlenud selle üle, kas Metapeedia on kellelegi kasulik või mitte. Protesteerisin lahmimise vastu.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2013, kell 01:46 (EEST)

Ära lahmi siis. Metapeedia mittekasutamiseks on toodud välja adekvaatseid põhjusi, ka sellest, miks teiste entsüklopeediate kasutamist allikana tasuks vältida on meil varem räägitud. Miks väikest artiklite arvu argumendina välja tuuakse sellest ma ei saa ausaltöelda aru. Võib-olla on suures mikroartiklite loomise tuhinas ära unustatud, et artiklite arv on ainult number, tegelikult loeb sisu ja vahel ka selle pudumine.--Kyng (arutelu) 15. august 2013, kell 16:07 (EEST)

Kui mu mälu ei peta, siis on isegi Metapeedia linkide salvestamisega Vikipeedias raskusi, sest see on tehniliselt blokitud. (Võib-olla on info aegunud, kungi igatahes oli nii.) Just seepärast, et tegemist on väikese vahva natsientsyklopeediaga, mis esitab isegi näivalt objektiivset infot kallutatult - ja seda igas keeles. Sellega sidemete loomine on Väga Halb Mõte. --Oop (arutelu) 16. august 2013, kell 14:20 (EEST)

Kutsuksin samuti üles ettevaatusele. Näiteks see Metapeedia kasutaja, kes laadis oma nimel üles "Estonia" kaptenite pildid, on sündinud pärast laevahukku. Nii et need ei saa olla tema tehtud fotod. Ssgreporter (arutelu) 17. august 2013, kell 01:10 (EEST)

Ma siis ütlen ka, et olen selle ülekandmise vastu, mõtlesin enne, et pole vajadust miljon korda kõike üle korrata. Aga tundub, et ega vahet pole, mida me siin ütleme. Paistab, et autopiloot asus ikkagi tööle. Mida annaks teha? Me ei saa lasta kõigil mõistlikel inimestel Vikipeediats lahkuda. --Epp 18. august 2013, kell 09:51 (EEST)

Metapeedia kuupäevade artiklite Vikisse toomine on tõesti üldiselt mõttetu, rääkimata Andrese mainitud tendentslikkusest. Mõned Metapeedia artiklid väärivad aga Vikipeediasse tõstmist. Objektiivse põhjuseta argumendid (stiilis: "mulle Metapeedia ei meeldi", "seal on palju kallutatud artikleid") mind küll ei veena konkreetseid (s.o kallutamata artikleid) artikleid Vikipeediasse toomast--Bioneer1 (arutelu) 18. august 2013, kell 11:27 (EEST)

Jah, selles me oleme nüüd juba pikema aja jooksul jõudnud veenduda, et kellegi teise arvamus Sulle korda ei lähe. Minu arvates pole võimalik sellisel viisil mingisugust ühist asja teha. --Epp 18. august 2013, kell 11:41 (EEST)

Nagu need ületoodud artiklid (Toomalu, Piht jt) näitavad, siis on Metapeedia tase lihtsalt nii niru, et ka üpris algaja vikipedist võiks analoogsed artiklid mõne minutiga ilmselt paremal tasemel luua. Seega minu arust oleks ainus kasu, mida Metapeediast võiks olla see, et seal olemasolevate artiklite nimekirjast vaadata, mis peaks Vikis olema ja siis need ise kirjutada, mitte aga sealt maha kopeerida. Athanasius Soter (arutelu) 18. august 2013, kell 13:38 (EEST)

Vaatasin ka neid paari isikuartiklit. Bioneer, kui sa tõstad teksti üle ja paned iga lause järele [viide?], siis näitab see kahte asja: 1) sa ise kahtled selle õigsuses, mida kopeerid, 2) sa ootad, et teised sinu tegemata tööd teeksid (viiteid lisaksid). Palun püüa paremini, Vikipeediale ja kauaaegsele kaastöölisele väärilisemalt. Adeliine 18. august 2013, kell 20:43 (EEST)

Leidsin kaks hoolimata mu eelnevast hoiatusest üle toodud isikuartiklit, mille ainus väärtuslik osa oli pealkiri. Sel viisil artiklite arvu suurendades ei maksaks teistele vikipedistidele tööd juurde teha. Palun Bioneeril jätta võimalikud artiklid laevade ja meremeeste kohta Metapeediasse, sest sealne tase Vikipeediasse ei sobi. Ssgreporter (arutelu) 19. august 2013, kell 01:10 (EEST)

Administraatori käitumiskultuurist ja õiguste äravõtmisest

Mina avaldasin kohe arvamust, et Bioneer ise teksti sisulist ülevaatamist tegema ei ole võimeline. Ikka on vaja teistele tööd juurde teha. Süüdimatu suhtumine Vikipeedia kvaliteeti ja oma vabatahtlikesse kaastöölistesse. Ave Maria (arutelu) 19. august 2013, kell 08:53 (EEST)

Siit siis ka küsimus: kas kaastööline, kes tegeleb suure osa aktiivsete vikipedistide hinnangul Vikipeedia mainet kahjustava tegevusega; kes ei ole võimeline iseseisvalt hindama ühegi refereeritava allika usaldusväärsust ja kasutuskõlblikkust, suutes neid allikaid vaid ümber kirjutada; kes ei kuula kaastööliste märkusi ega ettepanekuid, tehes neile pidevalt juurde lisatööd; kes suudab harva iseseisvalt moodustada lauseid, mis oleks keeleliselt korrektsed, ikka väärib Vikipeedias administraatori õigusi? Mina kaaluksin tõsiselt küsimust algatada kasutaja Bioneer1 administraatoriõiguste tühistamine. Hääletasin omal ajal nende andmise poolt, olles üks neist, tänu kelle häältele õnnestus tal üle noatera sellesse staatusesse pääseda. Seda enam leian täna, nähes tema töös aastatega süvenenud puudusi, et ta ei ole talle pandud ootusi õigustanud; veelgi enam, tema arusaamine entsüklopeedia vormist ja sisust on selline, mis ei võimalda tal üleüldse efektiivselt administraatorirolli täita. See oleks muidugi pretsedent, aga vajalik pretsedent. Ingliskeelne Vikipeedia näeb selleks ette ka selge reglemendi (õiguste rikkumise korral, millega meil otseselt tegemist siin ei ole), aga ma ei tea, kas me allume neile reeglitele või tuleks meil selle küsimuse lahendamine korraldada enda viki piires. Kui me seda muidugi üldse korraldada suudame ja piisav hulk inimesi selleks vajadust näeb. Teema väärib aga tõstatamist. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 09:16 (EEST)

Ka minu meelest on see probleem, millest enam mööda vaadata ei saa. Me tõesti vajame ju igal juhul administraatorite tagandamiseks protseduurireegleid. Ma püüdsin ka eile inglise vikist infot leida, aga otsingud jäid pooleli. Soome vikis tundus selgepiiriline protseduur olevat. Kogukond hääletab ja 60 protsenti peab tagandamise poolt olema. --Epp 19. august 2013, kell 09:27 (EEST)

Tahtsin uurida, et kuidas on omavahel seotud administraatorist tagandamine ja Bioneeri need tegevusliinid, mis paljudele ei meeldi – ehk siis, mis siis muutub kui adminniõigused ära võetakse? --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2013, kell 10:14 (EEST)

Võiks loota, et see edastaks sõnumi kogukonna arvamuse kohta, mis ei paista kuidagi kohale jõudvat. Minu arvates näitab administraatoriks valimine eelkõige teiste kasutajate usaldust ja eriti viimase pooleteist aasta jooksul peetud arutelude põhjal tundub, et seda usaldust pole. Ja vähemalt enda ja mitme teise inimese kohta saan öelda, et siis ei peaks enam Vikipeedias toimuva pärast piinlikkust tundma, kui saaks öelda vähemalt seda, et sellist tegutsemist administraatoristaatuse kaudu kaudselt heaks ei kiideta. --Epp 19. august 2013, kell 10:44 (EEST)

Minu meelest on ikka veel võimalus probleem lahendada rahulikul viisil. Päris kindlasti kõik asjad ei klaaru vaid arutelude kaudu, teinekord on silmast silma kohtumine efektiivsem. No näiteks võiks teha nii: oletame, et Toomas ja Bioneer on sama linna inimesed, siis võiks juba homme need kaks inimest kuskil kohvikus kokku saada ja asjad veel kord läbi arutada. Bioneer peab muidugi endale tunnistama, et ta on sundseisus – pole võimalik ignoreerida Toomast, sest ta esindab paljude seisukohta. Kui mehed elavad eri paigus, siis Bioneer võiks Toomase asupaika kohale sõita (no mis see siis ära ei ole). Kolmapäevast peaks siis vikis saabuma taas rahu ja vaikus.

Administraatoriõiguste äravõtmist ma ei poolda. --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2013, kell 11:24 (EEST)

Asi ei ole ainult Bioneeris ja Toomases. Minu arust on see teema juba väga pikalt üleval olnud. Bioneerile on korduvalt erinevaid asju ette heidetud ja ta ei ole kuulda võtnud, nii et ei saa muudmoodi kui esiteks administraatoristaatus ära võtta. Kui sellest ikka veel aru ei saa, tuleb järgmised meetmed kasutusele võtta. Ave Maria (arutelu) 19. august 2013, kell 11:29 (EEST)

Jah, ei ole see minu ja Bioneeri personaalküsimus. Tema tegevust on kritiseerinud eri hetkedel ja eri kontekstis suurem osa Vikipeedias aastaid tegutsenud inimestest, samas ei ole minul mingit volitust kogukonna nimel läbirääkimisi pidada. See asi peab varem või hiljem jõudma mingi hääletuseni, mis kas näitab seda, et me ei tolereeri nende seas, kellele oleme usaldanud administraatorivastutuse, taolist eksimist terve mõistuse, Vikipeedia (paljus kirjutamata, kuid aruteludes selgelt väljendatud) seniste põhimõtete ja kogukonna pikaaegsete liikmete arusaamade vastu, või siis seda, et just taolist kaastööd ja esindamist administraatorilt oodataksegi. Kuni see konflikt siin vindub, lähevad asjad ainult hullemaks ning nii üks kui ka teine pool hellitab lootusi, mis on ehk asjatud.

Omaette küsimus on seejuures tõesti veel see, et tolle protsessi käigus saaksime ehk paika ka reeglid, mis administraatoristaatuse äravõtmisel rakenduvad, aga üht ei tohiks muidugi näha teise õigustusena. Need on sisuliselt kaks eri teemat, mis vaid tehniliselt ühisosa omavad. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 11:48 (EEST)

Eesti viki kogukonna aktiivne osa pole nii suur, et peaks järgima suurte vikide reeglistikku. Siin peaks saama palju asju kodukootult lahendada. Seda ma peangi silmas Bioneeri juhtumis. No keegi adminnidest teda ikka isiklikult tunneb? Kui jah, siis too võikski läbirääkimised ette võtta. Delegatsiooni vaja pole. Lihtsalt pidada üks resultatiivne kahemehe vestlus.

Üks ettepanek veel. Pole vaja administraatoristaatuse äravõtmise protseduuri. Adinistraatoristaatus võiks olla eluaegne teenete eest minevikus. --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2013, kell 13:24 (EEST)

Mida sellist saaks öelda, mida veel öeldud pole? Inimesed ilmselgelt ei räägi üldse sama keelt. Minu arvates pole administraatoristaatus preemia teenete eest, vaid sellega kaasneb muu hulgas ka vastutuse võtmine Vikipeedia käekäigu eest. Ja Vikipeedia aktiivne seltskond oli tõepoolest varem suurem, just viimase aastaga on see laiali lagunenud. Ega me ei peagi teiste vikide reegleid järgima, aga me ei saa midagi teha, kui pole kuskilt otsast alustada. --Epp 19. august 2013, kell 13:45 (EEST)

Kutsun veelkord mõistusele! Olen põhimõtteliselt nõiaprotsesside ja näidispoomiste vastu. Enne, kui alustada inimeste blokeerimistega, tuleks selgelt paika panna reeglid, mille alusel hääletust korraldatakse ning üht või teist otsust teha kavatsetakse. See tähendab, et näiteks administraatoristaatuse äravõtmiseks tuleb kõigepealt välja töötada selge reglement. Meil on olemas leht Vikipeedia:Administraatorid ning seal on kirjas, kuidas administraatoriks saadakse. Sinna tuleb järelikult panna kirja ka see, millistel alustel administraatoristaatusest lahkutakse.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 14:27 (EEST)

Tegelikult saab Bioneer tegutseda samamoodi ka tavakasutajana. Artiklite loomiseks ei pea olema administraator. Minu arust tuleb Bioneerile teha ikka veel selgitustööd. Administraatori staatuse äravõtmine ei lahenda probleemi. --Tiia (arutelu) 19. august 2013, kell 18:04 (EEST)

Nõus, Tiia, probleemi see ei lahenda. Aga saadab sõnumi. Kui muidugi läbi läheb. Kui ei lähe, siis saadab ka sõnumi, selge ja lõpliku, nii mulle, Epule, Avele, Ahsoousele, Metsavennale, võib-olla ka Andresele ja teistele inimestele, kes vahest kõige rohkem oma niigi nappi aega selleks on rakendanud, et eestikeelne Vikipeedia muutuks arvestatavaks ja usaldusväärseks teatmekoguks. Igal asjal ei peagi olema praktilist eesmärki, vahel piisab ka sümboolsest.

Bioneeri juhendamine ja õpetamine on tulemusteta. See inimene ei ole õppimisvõimeline, vähemalt mitte siin keskkonnas. Seda võivad kinnitada umbes kümmekond inimest, kes on teda juhendada püüdnud. Tema kaastöö Vikipeedias annab aimu ainult tema regressist. Ja loomulikult puudub tal ka igasugune enesekriitika, mis ilmneb oma tegevuse ainuõigeks pidamises. Taoline inimene ei esinda Vikipeedia väärtusi ega sobi administraatoriks. Tunnen ka ise süüd, et tema kandidatuuri omal ajal toetasin. -- Toomas (arutelu) 19. august 2013, kell 18:58 (EEST)

Võib-olla Toomas selgitaks, mida tema jaoks tähendab "usaldusväärne teatmekogu"? Näiteks juhendmaterjal "Vikipeedia:Põhimõtted" 6. punkt ütleb, et artikkel peaks tuginema usaldusväärsetele allikatele. Kas Žukovi "Meenutused ja mõtisklused" (või minu poolest Eesti Ekspressi rubriik "Kranaat") on usaldusväärne allikas me kahjuks sealt teada ei saa. Ka ei ole seal kirjas mingit meetodit, kuidas lihtne maainimene, kes kolme talve külakoolis käinud, selle asjaolu kindlaks saaks teha, kas see või teine trükis kõlbab allikana või mitte. Noh, ja millest me siis räägime üldse? --kanakukk (arutelu) 21. august 2013, kell 20:29 (EEST).

Toomas, kõneled sellest, et Bioneer1 ei toimi Vikipeedia põhiväärtuste kohaselt. Kas palun annaksid mulle selle lingi, kus on need väärtused kirjas? --kanakukk (arutelu) 21. august 2013, kell 20:29 (EEST).

Ka mina leian, et kuni pole võimalik tuvastada konkreetsete reeglite rikkumisi, on selline ühe inimese süüdistamine lihtsalt üks ebakonkreetne udutamine. Ühel on Vikipeediast üks arusaam ja teisel teine. Üks tahab arendada laiuti ja teine sügavuti. Ühtviisi õigus on kõigil. Minu meelest ei ole Bioneer1 tegevuses mingeid selliseid probleeme, mida normaalse toimetamise käigus lahendada ei saaks. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 00:05 (EEST)

Näiteks üks lõik siin. See, kui kopeerimine tundub mõne jaoks olevat seaduslik, ei tähenda, et see on moraalselt hea teguviis. Adeliine 21. august 2013, kell 20:58 (EEST)

Täpsustuseks: see säte ei välista motiveeritud mahus ja nõuetekohaselt vormistatud tsiteerimist. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 00:05 (EEST)

Ma arvan, et meie meelepaha mõistmiseks peaks kogu selle teema eellooga tuttav olema. See kestab juba pikemat aega ja on paljud inimesed ära kurnanud. Oma arvamust ei saa kujundada lihtsalt kaugelt saadud mulje põhjal. Paljud inimesed on aastaid jälginud kõiki artikleid, mis Vikipeediasse tekivad, ja püüdnud jagada vastutust Vikipeedia eest veidi laiemalt kui oma mätta otsast. Artiklite aruteludes on juttu olnud paljudest probleemidest, miks te seal siis pole oma poolehoidu Bioneer1 tegevusele väljendanud? Mina mäletan oma proteste vähemalt eelmise aasta kevadest, kui teatmeteoste kopeerimine hoogustus. (Võib-olla oli enne seda tegemist samasuguse tegevusega, aga lihtsalt väga kitsa valdkonnaga, mida eriti ei jälgitud) Pärast seda on ikka ja jälle keegi sel teemal sõna võtnud, aga arutelud on alati mingisse vaiksesse frustratsiooni sumbunud. Ülal on üks pikem arutelu, mille ma arhiivist tagasi tõstsin, see vist sai teatud mõttes murdepunktiks, mil paljud head tegijad käega lõid. Mõned pikemad vaidlused on ka artiklite arutelulehtedel. Mulle tundub, et (valdavalt) eelmisel aastal EE-st, TEA entsüklopeediast, tehnikaleksikonist, matemaatikaleksikonist, astronoomialeksikonist jm kopeeritud artiklid on siiani samal kujul alles, vähemalt ei ole silma jäänud, et keegi oleks neid kõpitsenud. See, et nüüd hiljem kopeerides teksti veidi muudetakse (vist?), muudab jutu arusaamatumaks, ebatäpsemaks, vigasemaks ja stiililiselt halvemaks ega muuda asja küll kuidagi paremaks. Allikate valikust tegi Toomas juba ülal juttu ja ka sellest on aruteludes palju räägitud. --Epp 19. august 2013, kell 22:38 (EEST)

Meelepaha ei ole hea teejuht. Administraatoristaatusest lahkumise reeglite koostamine toimub lehel Vikipeedia arutelu:Administraatorid. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2013, kell 22:46 (EEST)

Teavitused tulevad eestikeelsesse Vikipeediasse

Nagu pealkiri ütleb, siis uus vidin, Teavitused on tulemas Vikipeediasse, praeguse ajakava järgi septembri lõpus. Paluti mul sellest teada anda (postitus minu arutelus) ja eks tuntakse ka huvi, mis me asjast arvame. Tõlkisin KKK (keegi hea inimene võiks üle vaadata) ja katsetasinseda ingliskeelses Vikipeedias (lisaks on see juba kasutusel Metas ja MediaWiki.org-is) ning esmamulje on positiivne, võiks lausa varem meile tulla. Testimine ja tagasiside nende poolt oodatud.--Kyng (arutelu) 20. august 2013, kell 16:03 (EEST)

Hea muudatus on see, et konto loomisel juba tervitatakse. Meie tervitamine käib valikuliselt. --Tiia (arutelu) 20. august 2013, kell 18:48 (EEST)

Panin mõned komad juurde ja muutsin nime teavitustööristaks. Seal pidin tutvuma mulle tundmatu redigeerimissüsteemiga, mistõttu pidin seda tegema kaks korda. Ssgreporter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:21 (EEST)

Tegin lehe Vikipeedia:Teavitustööriist. Lisaks on eestikeelne Vikipeedia väljalaskejärjekorras ettepoole tõstetud, uus rakendus peaks tulema 17. september. Siin on veel nimekiri asjadest, mida võiks tõlkida/üle vaadata.--Kyng (arutelu) 22. august 2013, kell 15:51 (EEST)

Kui keegi ära tõlgib, võin üle vaadata. Ssgreporter (arutelu) 24. august 2013, kell 01:14 (EEST)

Ettepanek: artikli definitsiooniossa viiteid ei lisata

arutelu üle toodud artikli koduloolane arutelust

Sa, Bioneer, lähed nende tädi-Maali-viidetega ikka liiale, iga definitsiooni ei ole küll mõtet viidata.--Morel (arutelu) 20. august 2013, kell 21:17 (EEST)

Pealegi on need viideteta artiklid minu subjektiivse silma läbi arusaadavamad ja seeläbi ehk usaldusväärsemadki kui Bioneeri poolt loodud ja viidatud, et mitte öelda kopeeritud artiklid. Ave Maria (arutelu) 20. august 2013, kell 21:19 (EEST)

Ja ei maksa lisada vasteid, milles lisaja ise kahtleb. Pikne 20. august 2013, kell 21:25 (EEST)

"lisa viide"-malli kasutan ma sihilikult v-o vahest tõesti liiga palju, et ärgitada vähemalt administraatoreid oma Vikipeediasse pandud teksti varustama viidetega. Viitamata tädi-Maali väited ongi Vikipeedia maine ja usaldatavuse põhiprobleem--Bioneer1 (arutelu) 21. august 2013, kell 14:25 (EEST)

ja kui tõesti viidata ei saa (või ei viitsi), siis vältimatult lisada väite taha mall {{lisa viide}}, mis ärgitaks otsima allikat--Bioneer1 (arutelu) 21. august 2013, kell 14:27 (EEST)

Lihtsam olnuks antud juhul kasutada malli "allikad". --kanakukk (arutelu) 21. august 2013, kell 21:51 (EEST).

---

Mina jälle arvan, et intelligentsete inimeste kirjutatud asjatundlik jutt on iga kell väärtuslikum kui kahtlaste allikate asjatundmatu kopeerimine ja vigane kokkumiksimine, pandagu sinna või iga tähe järele viide. --Epp 21. august 2013, kell 14:36 (EEST)

see väide on jamps, sest ilma viitamata (viidatava allika objektiivsus on juba eraldi teema) on kasvõi väga targa (nt Andres) kirjutatud tekst originaaluurimus, või kui mitte, siis loomevargus, sest kasutati kellegi teksti ilma näitamata, kust see pärines--Bioneer1 (arutelu) 21. august 2013, kell 16:02 (EEST)

Äkki oleks siin taas kokkuleppimise koht. Kuna varem on leitud[19], et Vikipeedia artikli alguses olev mõiste definitsioon peab olema originaalses, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses, mis tähendab praktikas seda, et see on kõigi seniavaldatud teadmiste kokkuvõte, siis artikli definitsiooniossa viiteid ei lisata. Seevastu tuleb artikli järgnevates osades vajadusel viidata allikatele, mis ei ole üldteada ning vajadusel viidete abil täiendavalt selgitada definitsioonis esitatud seisukohti. --Andrus Kallastu (arutelu) 21. august 2013, kell 16:07 (EEST)

Mina arvan, et mõistlik oleks, kui definitsiooniossa üldreeglina viiteid ei lisataks (võib ette tulla erandeid, kus see on põhjendatud). Aga sellisel puhul, nagu oli "koduloolase" artiklis, ei peaks seda tõesti olema. Kas jõuame siis selleni, et hakkame viidet nõudma ka sellisele lausele nagu: "Kodukass on koduloom"? Athanasius Soter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:08 (EEST)

Mõeldes sellele, kuidas mistahes viidet hinnatakse Vikipeedias rohkem kui vikipedisti konstateerivat lauset, õnnestus mul eile üht allikat parandada, et keegi mind selle allika veaga lüüa ei saaks. Aga kui Postimees kirjutas täna, kuidas laev läks "Tallinna sadamasse", siis seda allikat ma parandada ei suuda. Nii et ka viiteid tuleb hoolega valida ja iga internetist leitud kirjarida selleks paraku ei kõlba. Ssgreporter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:29 (EEST)

Jah, allikakriitika on kahtlemata entsüklopedisti, seega ka vikipedisti jaoks üks kõige hädavajalikumaid asju. Ainult viitamisest muidugi kaugeltki ei piisa; ja enamgi veel, viitamine ise pole tõesti isegi mitte esmatähtis ka minu arvates. Athanasius Soter (arutelu) 22. august 2013, kell 01:58 (EEST)

Mul on ettepanek hoida see arutelu lahus viitamisest kui niisugusest ning keskenduda ainult sellele põhimõttele, et artikli definitsiooniosas viiteid ei kasutata. Ettepanek on loogilises seoses nõudega, et Vikipeedia definitsioon peab olema originaalne tekst. Kuna näib, et ettepanekule otseseid vastuväiteid ei ole, lisan selle reegli lehele Vikipeedia:Vormistusreeglid. Vajadusel võib sealsel arutelulehel diskussiooni jätkata.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 09:32 (EEST)

Mina olen kategooriliselt vastu, et definitsioone ei tule viidata, sest arutelud definitsioonide üle oleks vastasel korral tädi-Maali loba. Rääkimata Vikipeedia mainest ja usaldusväärsusest--Bioneer1 (arutelu) 22. august 2013, kell 09:38 (EEST)

Praegu räägib üks aiast ja teine aiaaugust. Vikipeedia määratlus peab olema ainukordses, esimest korda ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses. See tähendab, et see ei tohi pärineda sõna-sõnalt mitte kusagilt. Mis tähendab, et seda ei ole sellisel täpsel kujul võimalik ühestki varasemast allikast leida. Kui määratluses on seoseid, mis pole üldteada (st pole kättesaadavad üldentsüklopeediates või keskkoolitasemest allapoole suunatud õpikutes), esitavad fakte kuidagi uues valguses vms, tuleb määratlusele järgnevas osas sellest vajadusel täiendavalt kirjutada ning lisada ka vastavad viited nii ajaloolistele määratlustele kui ka võimalikule uuele teabele. See, kas Vikipeedia artiklis esitatud kehtiv mõiste määratlus on erialaselt tõsiseltvõetav tekst või tädi-Maali loba, sõltub vikipedistide kollektiivsest tasemest. --Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 10:12 (EEST)

Kuna seda Määratluse lõiku tohterdas peamiselt üks kasutaja, kes lisas ilma erilise aruteluta (mingit kokkulepet küll ei olnud) ka selle lõigu: "Määratlus ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses." (ja nüüd veel selle juttu, et "üldjuhul viidata pole vaja") siis suhtun ma sellesse kerge reservatsiooniga. Jah, kuna sissejuhatav lõik/definitsioon peaks koosnema eelkõige juba artikli põhitekstis leiduvast infots ja see peaks omakorda olema viidatud, siis vajadus esimesse lõiku viiteid panna on väiksem. Aga et seda kohe üldse ei tehta või lausa ei tohigi teha, see on juba kahtlane jutt. Kui sissejuhatuses on mingeid fakte, mille üle võib vaielda, siis miks mitte viidet panna? Vahel on mõnda mõistet keeruline defineerida ja siis kirjutataks, et allikas A annab definitsiooniks: "Tsitaat". Seal võiks viide olla. Üldiselt see on üsna selline kõhutunde küsimus, kas panna viide või mitte ja kui kellegi kõhutunne seda ütleb, siis ma ei ole näinud põhjust ka vaielda. Ja kui tegu on sellise 3 lausest koosneva juppartikliga, siis ega mujale panna polegi.--Kyng (arutelu) 22. august 2013, kell 10:55 (EEST)

1.Tohterdas üks, aga muuta võivad kõik.

2. Olen eelkirjutajaga nõus: juppartiklid ongi need erandid, aga juppartiklite loomist me ju põhimõtteliselt ei taotle.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2013, kell 11:26 (EEST)

Selle arutelu pealkirja mõtet on nüüd kolmel korral muudetud. Palun ärge tehke nii, varasemad vastused asetatakse sellega teise konteksti.

Vormistusreeglite abilehel tehtud täiendused pole minu meelest vajalikud ja need võiks tühistada. Määratluse sõnastuse kopeerimisest on varem juttu olnud, see ei pea olema tingimata ainuomases ja kordumatus sõnastuses, näiteks siis kui see on lühike ja lihtne ja teisiti ütlemini oleks keeruline. Üldjuhul küll võib kopeerimist pidada halvaks jooneks. Üsna tugev konsensus viiteid määratlusse mitte lisada on küll olemas, aga küsimus oli siin pigem laiemalt viidetaga liialdamises, allikakriitika puudumises ja asjatundmatuses. See et triviaalseid asju ei tule viidata, ükskõik kas määratluses või edasises tekstis, on niigi kirjas viitamise abilehel.

Ma pole kindel, kas need juhud, mil määratluses viidet mitte kasutada üleliia harvad on, pigem taandub asi ikkagi triviaalsusele. Näiteks, kui koduloolase kohta kirjutatakse, et ta tegutseb konkreetselt hobikorras, siis tekib küll küsimus, kas professionaalselt ei või kodulugu uurida ja seda väidet võiks mõne autoriteetse allikaga kinnitada. Aga kui kirjutada üldisemalt, et enamasti hobikorras, siis see teadmine on minu meelest juba triviaalsemapoolne ja viidet ei vaja.

Teine küsimus on, et entsüklopeedias tuleks viidata eeskätt väiteid, mitte sõnu ja sõnaseletusi, nagu näiteks artiklis Veski, ning sõnastikud pole mõistete määratlemise juures autoriteetsed allikad. Bioneer, kuna sind huvitavad eeskätt sõnad ja ütled, et su erihuvi on terminoloogia, siis võiks arvata, et su kaastööst võidaks enam Vikisõnastik. Kusjuures süstemaatilise kopeerimise ja valimatu viitamise juures jääb mulje, et sa ei viita pigem selleks, et tagada sisu usaldusväärsust, vaid lihtsalt selleks, et sind ei saaks süüdistada plagiaadis.

Minu meelest võiks viiteid kasutada lihtsalt mõõdutundega, nii palju kui tarvis ja nii vähe kui võimalik, sest nad teevad teksti kirjuks. Ehk siis, triviaalsele lisaks, mitte sissejuhatuses kui samad asjad leiavad edasises põhjalikku käsitlust; mitte kasutada sama viidet üksteisele järgnevate lausete taga; mitte kuupäevaartiklites, kust viidatakse isiku või sündmuse artiklile, kus sama asi vajadusel niigi viidata tuleks. Pikne 23. august 2013, kell 11:44 (EEST)

Nõus. --Epp 25. august 2013, kell 05:08 (EEST)

Ja tõesti, palun ärge toimetage, "küljendage" ega kustutage arutelusid. Seda on viimasel ajal ka mujal tehtud. --Epp 25. august 2013, kell 05:08 (EEST)