Vikipeedia

Zoltán

Zoltán (u 880 või 903 – u 950), ka Zolta,[1][2] oli esimese säilinud ungarlaste kroonika Gesta Hungarorum järgi kolmas ungarlaste suurvürst, kellest sai suurvürst peale tema isa Árpádi surma aasta 907 paiku.

Zoltán
Zoltán
Ungarlaste suurvürst
(ebakindel)
Ametiaeg
u 907 (ebakindel) – u 950 (ebakindel)
Eelnev Árpád (?)
Järgnev Fajsz (?)
Isikuandmed
Sündinud u 880 või u 903
Surnud u 950

Kuigi tänapäeva ajaloolased kalduvad eitama seda teadet tema valitsemise kohta (kuna teised kroonikad teda Ungari valitsejata hulgas ei maini), valitseb siiski konsensus, et kui ka Zoltán kunagi suurvürsti troonile ei tõusnud, põlvnesid kõik peale aastat 955 Ungarit valitsenud Árpádi dünastia monarhid just temast.

Elu muuda

Zoltán kroonikas Gesta Hungarorum muuda

Tänapäeva ajaloolaste peamine allikas Zoltáni elu kohta on Gesta Hungarorum: 12. sajandi lõpust pärinev kroonika, mille autorit tuntakse nimega Anonymus.[3] Selle allika järgi oli Zoltán ungarlaste suurvürst Árpádi ainus poeg.[3] Samas aga kirjutab peaaegu tema kaasaegne Konstantinos VII Porphyrogennetos, et Zaltas[4] oli Árpádi neljas poeg.[3] Pealtnäha võis Zoltáni nimi tuleneda turgi keelte vahendusel Araabia tiitlist sultan, kuid tänapäeva teadlased ei ole seda nime päritolu üksmeelselt tunnustanud.[3]

Anonymuse järgi sündis Zoltán peale aastat 903, oma isa teise Menumoruti vastu suunatud sõjakäigu ajal.[1] Viimane oli üks mitmest paikkondlikust valitsejast, keda mainib vaid Gesta Hungarorum (ungarlaste Pannoonia madaliku hõivamise aegsete vastaste seas).[5] Kroonikas Gesta Hungarorum leiduva jutustuse järgi oli Menumorut sunnitud alistuma ja andma oma tütre Zoltánile naiseks[1][6] kas aastal 904 või 905. Kui Menumorut suri, päris Zoltán oma äia Tisza jõest idas asunud hertsogkonna, mida Anonymuse andmetel asustas "rahvas, keda kutsuti kasaarideks".[7][8] Lisaks väidab Anonymus, et veel alaealine Zoltán sai oma aasta 907 paiku surnud isa järglaseks troonil.[3] Zoltán loobus omakorda hiljem troonist oma poja Taksony kasuks ja suri "oma poja valitsemisaja kolmandal aastal".[9][3]

„Ja [Árpádile] järgnes ta poeg Zolta, kes oli iseloomult oma isa sarnane, kuid välimuselt erinev. Vürst Zolta rääkis veidi pudistavalt ja oli kahvatu, tal olid pehmed heledad juuksed, ta oli keskmist kasvu; sõjakas vürst, vapra vaimuga, armulik oma alamate suhtes, talle meeldis kõneleda, kuid ta himustas võimu; keda kõik Ungari juhtivad mehed ja võitlejad suurepäraselt armastasid.“

– Anonymus. Gesta Hungarorum.[10]

Tänapäevaste ajaloolaste seisukohad muuda

Tänased ajaloolased ei tunnusta enamikku Anonymuse poolt Zoltáni elu kohta esitatud andmeid. Näiteks väidab Ungari ajaloolane Gyula Kristó, et Zoltán ei sündinud mitte aasta 903 paiku, vaid aasta 880 paiku.[11] Ka tema Rumeenia kolleeg Alexandru Madgearu kirjutab, et Zoltán sündis kas mitu aastat enne 903. aastat või ta abiellus peale aastat 904.[1]

Ka Zoltáni äia isiku kohta on ajaloolased eriarvamusel. Keskaja uurija Pál Engel väidab, et Menumorut on üks Anonymuse poolt leiutatud "ajaloolistest isikutest"[5], keda oli vaja, et kirjeldada ungarlastest vallutajate kangelaslikke sõdu nende vastu. Ajaloolane Charles R. Bowlus on kirjutanud, et tegemist oli Määrimaa valitsejaga, kelle tütre abielu Zoltániga sümboliseeris Suur-Määri riigi lõppu.[1] Ka keskaja uurija Tudor Sălăgean väidab, et Menumorut oli tegelikult olemas olnud isik: 9. ja 10. sajandi vahetusel eksisteerinud kunagise hertsogkonna, kus elasid rumeenlased, slaavlased ja paljud teised rahvad, valitseja.[8]

Anonymuse väide selle kohta, et Zoltán oli oma isa järglane suurvürsti positsioonil, või isegi mõte sellest, et Zoltán kunagi madjarite hõimuliidu üle valitses, on samuti kahtluse alla seatud. Näiteks kirjutas ajaloolane Sándor L. Tóth, et Zoltán, kes oli Árpádi neljast pojast noorim, sai vaevalt troonipärijana oma vanematest vendadest eespool olla.[3] Kristó kirjutab ka, et teised Ungari kroonikud ei maini Zoltáni valitsemist, vihjates, et Anonymus lisas Zoltáni oma ebatäielikult säilinud suurvürstide loetellu seetõttu, et ta teadis, et Árpádi dünastiasse kuulunud Ungari monarhid põlvnesid temast.[11]

Perekond muuda

Järgnev sugupuu kujutab Zoltáni teadaolevaid lähimaid sugulasi:[3][12]

 
 
 
 
 
Álmos
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Árpád
 
Menumorut*
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Zoltán
 
tütar
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Taksony
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ungari kuningad**
 
 
 

*Selle üle, kas Menumorut oli päriselt olemas olnud isik või väljamõeldud isik, vaidlevad ajaloolased jätkuvalt.[5][8]
**Kõik Ungari hilisemad suurvürstid ja kuningad põlvnesid Taksonyst.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Madgearu 2005, lk 26.
  2. ↑ Bowlus 1994, lk 254.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Tóth 1994, lk 741.
  4. ↑ Constantine Porphyrogenitus. "De Administrando Imperio" (ptk 40), p. 179.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Engel 2001, lk 11.
  6. ↑ Sălăgean 2005, lk 146.
  7. ↑ Kuningas Béla notar Anonymus. "Ungarlaste teod" (ptk. 11). p. 33.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Sălăgean 2005, lk 140.
  9. ↑ Kuningas Béla notar Anonymus. "Ungarlaste teod" (ptk. 57). p. 127.
  10. ↑ Kuningas Béla notar Anonymus. "Ungarlaste teod" (ptk. 53). p. 115.
  11. ↑ 11,0 11,1 Kristó & Makk 1996, lk 21.
  12. ↑ Kristó & Makk 1996, lk Lisa 1.

Allikaid muuda

Peamised allikad muuda

  • Anonymus, Notary of King Béla: The Deeds of the Hungarians (Edited, Translated and Annotated by Martyn Rady and László Veszprémy) (2010). In: Rady, Martyn; Veszprémy, László; Bak, János M. (2010); Anonymus and Master Roger; CEU Press; ISBN 978-963-9776-95-1.
  • Constantine Porphyrogenitus: De Administrando Imperio (Greek text edited by Gyula Moravcsik, English translation by Romillyi J. H. Jenkins) (1967). Dumbarton Oaks Center for Byzantine Studies. ISBN 0-88402-021-5.

Teisejärgulised allikad muuda

  • Bowlus, Charles R. (1994). Franks, Moravians and Magyars: The Struggle for the Middle Danube, 788–907. University of Pennsylvania Press. ISBN 0-8122-3276-3.
  • Engel, Pál (2001). The Realm of St Stephen: A History of Medieval Hungary, 895–1526. I.B. Tauris Publishers. ISBN 1-86064-061-3.
  • Kristó, Gyula; Makk, Ferenc (1996). Az Árpád-ház uralkodói [=Rulers of the House of Árpád] (ungari). I.P.C. Könyvek. ISBN 963-7930-97-3.
  • Madgearu, Alexandru (2005). The Romanians in the Anonymous Gesta Hungarorum: Truth and Fiction. Romanian Cultural Institute, Center for Transylvanian Studies. ISBN 973-7784-01-4.
  • Sălăgean, Tudor (2005). "Romanian Society in the Early Middle Ages (9th–14th Centuries AD)". Pop, Ioan-Aurel; Bolovan, Ioan (toim-d). History of Romania: Compendium. Romanian Cultural Institute (Center for Transylvanian Studies). Lk 133–207. ISBN 978-973-7784-12-4.
  • Tóth, Sándor László (1994). "Zaltas". Kristó, Gyula; Engel, Pál; Makk, Ferenc (toim-d). Korai magyar történeti lexikon (9-14. század) [=Encyclopedia of the Early Hungarian History (9th-14th centuries)] (ungari). Akadémiai Kiadó. Lk 741. ISBN 963-05-6722-9.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Zoltán&oldid=6113168"