Yverdon-les-Bains

Yverdon-les-Bains ('Yverdoni tervisveed'; aastani 1982 Yverdon) on linn ja vald Šveitsis Vaud' kantonis, Jura-Nord vaudois' ringkonna halduskeskus.

Yverdon-les-Bains
Yverdon-les-Bainsi lipp Yverdon-les-Bainsi vapp
Pindala	11,3 km²
Elanikke	30 157 (31.12.2018)
Koordinaadid	46° 47′ N, 6° 38′ E

Linn asub uhtetasandikul Neuchâteli järve edelatipu juures La Thielle'i jõe suudmes, Juura mäestiku lõunajalamil, Vaud' Mittellandi (Waadtländer Mittelland) põhjaosas, 30 km linnulennult kantoni keskusest Lausanne'ist lõuna pool.

Linna pindala on 11,26 km², elanike arv 23 024 (2004), rahvastiku tihedus 2044 in/km².

Linna sihtnumber on 1700, valla number Föderaalse Statistikaameti arvestuses 5938.

Valla juht on Rémy Jacquier.

Nimi

Saksa keeles kasutati varem nime Iferten või Ifferten, mis on nüüdseks käibelt peaaegu kadunud.

Vana-Rooma ajal oli linna nimi Eburodunum.

Vana nimi Yverdon on veel sageli kasutusel. Jaam kannab ametlikku nime, linnabussiliinide peatuste nimedes kasutatakse vana nime.

Asend

Linnas suubub Neuchâteli järve viis kanaliseeritud jõge. Lõunast põhja on need Buron, Canal Oriental, La Thielle (Zihl, Thielle), Mujon ja Bey, mis moodustab ühtlasi linna põhjapiiri.

Yverdon ei ole päris järve ääres, vaid nende vahele jääb kaldariba, kus on osalt spordi- ja vabaajarajatised (2002. aasta Šveitsi rahvusnäituse ekspositsiooniala), osalt looduskaitsetsoon pilliroo ja metsaga.

Edela pool jäävad valla territooriumile intensiivses põllumajanduslikus kasutuses olevad alad kummalgi pool Thielle'i jõge.

Lõunas ja kagus jääb valda osa Montéla läänenõlvast, kus linna maa-ala kõrgus merepinnast saavutab maksimumi 570 meetriga.

Valla territooriumist moodustasid 1997. aastal 53% elurajoonid, 8% mets, 35% põllumajanduslik maa ja pisut üle 4% mitteproduktiivne maa.

Yverdon-les-Bainsis on suured villade kvartalid Montéla läänenõlval, tööstuspiirkonnad ja üksikud talud tasandikul linnast edela pool.

Yverdoni naabervallad on Cheseaux-Noréaz, Cuarny, Pomy, Gressy, Belmont-sur-Yverdon, Ependes, Treycovagnes ja Montagny-près-Yverdon.

Rahvastik

Aasta	Elanikke
1803	2500
1900	7985
1910	8600
1930	9715
1950	12 300
1960	16 338
1970	20 538
1980	20 802
1990	22 758
2000	24 376

Oma 23 595 elanikuga (2003. aasta 31. detsember; 2004. aasta andmetel 23 024) on Yverdon elanike arvu poolest Vaud' kantonis Lausanne'i järel teine vald.

Elanikest kõneleb 82,6% prantsuse keelt, 3,9% serbohorvaadi keelt ja 3,5% portugali keelt.

Yverdoni elanike arv on viimase kahe aastakümne jooksul pidevalt kasvanud. Suurim elanike arvu juurdekasv registreeriti aastate 1950 ja 1970 vahel (üle 60%). Näiline elanike arvu vähenemine pärast 2000. aastat tuleneb loendamisviisi muutusest.

Umbes 32% elanikkonnast on välismaalased.

Majandus

Yverdon on tähtis piirkondlik majandus- ja halduskeskus. Veel umbes 1% töötajatest on hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaarsektoris ja 65% teenindussektoris.

Põllumajandus koondub viljakale uhtetasandikule kummalgi pool Thielle'i jõge. Põldudel kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti ja rapsi. Tänu pehmele ja päikesepaistelisele kliimale kasvatatakse palju juutvilja.

Yverdon arenes tööstusasulaks pärast ühendumist raudteevõrguga. Alates 1853. aastast on linnas Šveitsi raudtee (Schweizerische Bundesbahnen AG, SBB) peamised töökojad. Juba 1814 asutati Paillardi ja Thorensi töökojad, mille järglane oli Hermes Precisa International (1974–1989). Rahvusvaheliselt tuntuks sai 1909 asutatud ettevõte Leclanché SA, mis hakkas esimesena seeriaviisiliselt tootma galvaanilisi kuivelemente (patareisid).

Praegu asub Yverdonis piirkondliku tähtsusega metalli-, masina- ja sigaritööstus. Peale selle on seal suuri elektrotehnika-, peenmehaanika-, infotehnoloogia-, ehitus- ja toiduainetetööstusettevõtted ning palju väiksemaid ettevõtteid (kokku üle 500). Yverdoni tööstusrajoonid asuvad raudteejaama lähedal ning linna lõuna- ja lääneserval. Juba Montagny-près-Yverdoni valda linna loodeserval jääb Chamard ostukeskuste ning arvukate vabaaja- ja spordikauplustega.

Haridus

Yverdon on Vaud' kantoni põhjaosa tähtis hariduskeskus, kus on olemas kõik kooliastmed gümnaasiumini välja. Suur, umbes 1000 õpilasele mõeldud koolikeskus CESSNOV (Centre d'enseignement secondaire supérieur du Nord vaudois) asub linna piirest napilt väljas Cheseaux-Noréazi vallas. Yverdonis on arvukalt kantonikoole, sealhulgas Vaud' insenerikool, ametikool kantoni põhjaosa jaoks, tsehhimeistrite kool ja tehnikum.

Transport

Yverdon-les-Bainsi raudteejaam

Yverdon-les-Bains on tähtis liiklussõlm Neuchâteli järve edelatipu juures. Ta asub Lausanne'i Neuchâteliga ühendava tee ääres ning sealt lähtuvad tähtsad teed, mis viivad Estavayer-le-Laci, Moudoni, Orbe'i ja Sainte-Croix'sse. Linnast läheb läbi kiirtee A1, mis on Genfist läbi Mittellandi Sankt Gallenini viiv liiklussoon. Teelõik Lausanne–Yverdon koos ühendusega Yverdon-Sud avati 1981, jätk Berni suunas 2001. Kiirteelt A1 hargneb 1984. aastast kiirtee A5, mis ületab Yverdoni tasandiku 3 km pikkuse silla kaudu.

Yverdon ühendati raudteevõrguga 7. mail 1855 Bussigny-près-Lausanne'i viiva raudteelõigu avamisega. 7. novembril 1859 avati raudteeliin Neuchâteli ja 1. veebruaril 1877 Payerne'i. Kitsarööpmeline Yverdon–Sainte Croix' raudtee avati lõpuks 27. novembril 1893.

Kohaliku ühistranspordi eest hoolitsevad linnasisesed bussiliinid ja arvukad postibussiliinid, mis ühendavad linna ümbruskonnaga.

Yverdonil on ka laevaühendus Neuchâteli järve kaudu.

Orbe'i tasandikul on lennuväli.

Ajalugu

Esiajalugu

Kivisammaste rida Yverdon-les-Bainsis (püstitatud umbes 3000 eKr)

Umbes 4000 eKr rajasid megaliitide kultuuride neoliitilised asukad tuntud Champs-Pittet' menhirid Orbe'i jõe tolleaegse suudme äärde.

Rauaajal, umbes 800 eKr elasid praeguse Yverdoni alal ja selle ümbruses keldi hõimud, kellest kõige tuntumad on vast helveetslased. Helveetslaste seas sai Eburodunos tänu oma asendile kaubanduskeskuseks: ühelt poolt Lausanne'ist Avenchesi viiva, Rhône'i Reiniga ühendava roomlaste tee ääres, teiselt poolt Galliat Itaaliaga ühendava liiklussoone ääres.

Rooma aeg

Roomlaste kaudu on meieni jõudnud pärimus, et kui helveetslased Galliasse emigreerusid, hävitasid nad Eburodunose ja põletasid selle maha. Kui roomlased 58 eKr Helveetsia vallutasid, ehitasid nad Yverdoni kohale vicus '​e, sõjaväebaasi sõdurite, käsitööliste, laevnike ja laevaehitajatega, samuti ametnike ja magistraatidega. Roomlaste leer asus praeguse linnakalmistu kohal. Roomlased võtsid koha keldi nime üle ja hakkasid seda nimetama Vicus eburodunensiseks ehk lihtsalt Eburodunumiks. Juba roomlastele oli teada linna juures asuvate väävlit sisaldavate kuumaveeallikate ravitoime ja nad juhtisid nende vett torude kaudu linna.

Burgundide aeg

Alates 443. aastast oli Yverdon burgundide kaitse all, kes linna ka kristianiseerisid. Seejärel kadus Yverdon mõneks sajandiks ajalooraamatutest.

Keskajal on 971. aastal esmamainitud ürikutes Yverdoni (in pago everdunense) ja 998. aastal ka Neuchâteli järve lacus Everdunensis. Hiljem ilmusid nimed Everdun (1228) ja Yverdunum (1340).

9. ja 10. sajandil kuulus Yverdon Saksa-Rooma riiki, ent kohalike feodaalisandate vaheliste pidevate vaenude ja sõdade tõttu valitses kogu piirkonnas tol ajal praktiliselt anarhia.

Savoia

Aastal 1251 päris Savoia krahv Pierre II Yverdoni maavaldused oma äialt Aymon de Faucignylt. Too Petit Charlemagne ('väike Karl Suur') asustas inimesed ja linna ümber praegusele asukohale järve ja jõgede vahel, kindlustas uue linna ning laskis 1260. ja 1272. aasta vahel ehitada linnamüüri ja Yverdoni lossi.

Pierre II ajal sai Yverdon 1260 turuõiguse ning 1264 õiguse pidada nädalaturgu (alati neljapäeviti) ja kolmepäevast sügislaata. Yverdon asus tähtsa kaubatee ääres, mis ühendas Genfi järve nõgu ja Neuchâteli Juura mäestiku platoode vahel. Ka laevasõit Thielle'i jõel ning Neuchâteli järvel oli linnale tähtis. Yverdonil oli korraga kaks sadamat: Gleyre ja La Pleine. See tõi Yverdonile 13. sajandi lõpus märkimisväärse majandusliku õitsengu.

14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses ehitati väljapoole kindlustusmüüre esimesed majad: Faubourg de la Pleine, Faubourg de l'Hôpital ja Faubourg des Moulins.

Berni periood

Rahule ja jõukusele, mis Yverdonile sai mitme sajandi vältel osaks Savoia kuningriigis, tuli lõpp, kui silmapiirile ilmus uus poliitiline jõud – šveitslased. Aastal 1475 pidi Yverdoni linn šveitsi vägede ees kapituleeruma ja oli seejärel nende okupatsiooni all. Grandsoni ja Murteni lahingule järgnenud rahu kestis vaid lühikest aega, kuni Berni väed Vaud' vallutasid. Veebruaris 1536, kui kõik teised Vaud' linnad olid juba vallutatud, osutas Yverdon veel vastupanu, kuid pidi ööl vastu 25. veebruari kapituleeruma.

Berni võimu all sai Savoia lossist maafoogtide residents. Yverdoni foogtkond oli praegusest Yverdoni ringkonnast palju suurem. See ulatus läänes kuni Prantsusmaa piirini Sainte-Croix' juures ja Les Clées'ni, lõunas peaaegu Echallensini ja idas küngastikuni Mentue piirkonnas.

Berni isandad tõid seni katoliiklikusse linna teiste muutuste kõrval protestantismi. Nad purustasid vana kiriku, mille Pierre II oli rajanud vanarooma castrum'i kohale.

Berni range võimu all valitses Yverdonis õigus ja kord. Vanad linnamüürid ehitati uuesti üles ja varustati kaitsetornidega. Peale selle parandasid bernlased kellatorni ning edendasid majandust ja kaubandust, ehitades äri- ja turuhooneid. Alates 16. sajandist puhkes linn hugenottidest põgenike saabumisega uuesti õitsele. Peale majanduse edendamise arendati koolisüsteemi, rajati uusi tänavaid ja parandati vanu, asutati posti- ja postitõllateenistus, rajati Entrerochesi kanal. Yverdonist sai tähtsuselt teine linn Vaud's. Nõnda oli bernlaste okupatsioonil ka häid külgi: peale majanduse edendamise arendati välja koolisüsteem, rajati uusi tänavaid ja parandati uusi, asutati posti- ja postitõllateenistus. Peale selle rajati Entrerochesi kanal. Yverdonist sai tähtsuselt teine linn Vaud's.

Valgustusaeg

Juba enne 18. sajandit oli Yverdon tuntud selle poolest, et ta oli avatud teadlastele, filosoofidele, kirjanikele ja reisijatele ning võttis neid südamlikult vastu. Kogu Euroopast sõitis kokku inimesi, et oma mitmesuguste tervisehädade parandamiseks supelda 1730. aastatel väljaehitatud kuumaveeallikate väävlit sisaldavas vees.

Yverdonis oli 18. sajandil tervelt 7 trükikoda. Jean Jacques Rousseau põgenes Prantsusmaalt Yverdoni oma sõbra Rougini juurde. Yverdonil oli alates 1730. aastast Gleyre'i sadama kaudu isegi otselaevaühendus Londoniga.

Pärast ancien régime'i kokkuvarisemist määrati Yverdon 25. jaanuaril 1798 – viimase linnana Vaid's – Helveetsia vabariigi raames vastloodud Lémani kantoni koosseisu. See kanton läks 1803. aastal uue põhiseaduse jõustumisega Vaud' kantoni alla. 1798. aastast on Yverdon samanimelise ringkonna halduskeskus.

19. sajand

19. sajandil jõudis Yverdoni tööstuslik pööre. Linnamüürid avati ja osalt lammutati. Linnavalitsus ostis lossi ja rajas sinna kooli, milles õpetas pedagoog Johann Heinrich Pestalozzi. Tema revolutsioonilised meetodid tegid Yverdoni tuntuks kaugel piiri taga. Aastal 1890 püstitati talle mälestussammas.

1830. aastatel lõpetati laevaliiklus Entrerochesi kanalil ning see asendati Yverdoni ja Lausanne'i vahelise raudteega, mis avati 1855. 1860. aastatel mindi tänavavalgustuses üle õlilt petrooleumile ja seejärel gaasile. Kerkis uusi tööstusettevõtteid ja ehitati uusi elamukvartaleid.

Arhitektuur ja kunst

18. sajandil rajatud Yverdon-les-Bainsi kirik

Pestalozzi väljak

Yverdon-les-Bainsil on maaliline ajalooline välimus. Keskaegne vanalinn asub Thielle'i jõe ja Canal Orientali vahel. Sellel on ligikaudselt ovaalne põhiplaan pikkusega umbes 300 m ja laiusega 200 m. Mööda linna pikitelge kulgeb peatänav, millest lõuna pool on veel kaks pikitänavat ja hulk põiktänavaid.

Vanalinna idaotsas on loss. See on tasandikukindlus, iseloomulik näide carré Savoyard'ist. Nelja tiivaga rajatise tiibadel on kolm väiksemat ümartorni ja massiivne peatorn kagunurgas. See ehitati 13. sajandi teisel poolel Pierre II käsul. Pärast seda on teda eriti eluruumide osas palju kordi ümber kujundatud. Nüüdseks on ta suurelt osalt restaureeritud. Lossis elasid Yverdonis viibimise ajal Savoia krahvid ja hertsogid. Alates 1536. aastast oli see Berni foogtide residents. Aastatel 1805–1825 oli seal Pestalozzi õppeasutus. Praegu on loss linna omandis.

Samuti Pestalozzi väljakul asub reformeeritud Notre-Dame'i kirik, mis rajati aastatel 1753–1757 varem seal olnud gooti stiilis ehitise asemele. Väljaku poole avaneb markantne viieteljeline viiluga barokkfassaad. Varasemast ehitisest on üle võetud hilisgooti kellatorn (1608–10) ja rikkalike nikerdistega kooripingistik aastatest 1499–1502.

Väljaku lõunaküljel ehitati kunagise viljaaida kohale 1767–1773 Hôtel de Ville (raekoda). Sellel on pilasterrisaliidiga ja kolmnurkse viiluga fassaad. Seal toimuvad aastad läbi mitmesugused näitused. Ka Préfecture, kunagine Hôtel de l'Aigle, pärineb aastast 1776, Belle Epoque'i ajast. Pestalozzi väljakul on Pestalozzi mälestussammas 1889. aastast.

Vanalinnas on säilinud arvukalt kodaniku- ja patriitsimaju 17. ja 18. sajandist.

Ka väljaspool vanalinna on märkimisväärseid hooneid: 1898. aastal uusbarokkstiilis kasiino ja teisel pool Place d'Armesi asuv uusrenessanss-stiilis koolimaja (1897). Villa d'Entremonts on tüüpiline mõisahoone 1779. aastast keset parki.

Metsalagendikul linna idaservas peatänava lähedal Estavayer-le-Laci suunas on Clendy menhirid, esiaegne kiviallee.

Kultuur

Théâtre Benno Besson

Teatrid

Linnas on kaks teatrit: 1898. aastal avatud 460 kohaga Théâtre Benno Besson ja Théâtre de l'Echandole lossikeldris.

Muuseumid

Teiste kultuuriasutuste seas on linnaraamatukogu ja 4 muuseumi.

Yverdoni lossis on 1761 või 1763 asutatud Musée d'Yverdon. Selle koduloolises ja etnograafilises ekspositsioonis on leide keldi ja rooma ajastust: keldi kunstiesemeid, rooma paate ja sarkofaag Ptolemaiose-aegse muumiaga Nesshoust.

Lossis asub ka Šveitsi moemuuseum Musée Suisse de la Mode). Selles eksponeeritakse tekstiiliaardeid aastatest 1850–1960.

Maison d'Ailleurs on maailma ainus teadusliku fantastika, utoopia ja ebaharilike reiside muuseum. Selle kutsus ellu 1976 kirjanik Pierre Versins. Muuseumi kogudes on kümneid tuhandeid raamatuid, koomikseid, mänguasju ja kunstiteoseid.

On veel kooli- ja kasvatusmuuseum.

Muud

Igal aastal peetakse ka arvukalt üritusi ja pidustusi.

Aastal 2005 toimus Yverdonis rahvusvaheline robotite võistlus Eurobot. See oli pärast võistluse asutamist 1998 esimene kord, kui see toimus väljaspool Prantsusmaad.

"Yverdon" oli ENE viimase köite viimane märksõna.

Turism

Tänu kuumaveeallikatele, mida kasutasid juba roomlased, on Yverdon-les-Bains tähtis kuurort. Kuurorditurismi esimene õitseaeg uuemal ajal oli 18. sajandil, kui ehitati Hôtel des Bains. Teine kõrgaeg oli 19. sajandi lõpus, kui moodi läks hüdroteraapia. Sellesse aega jääb uue tervisvetehoone (1887) ja tüüpilises mondäänses stiilis rotondi ehitus.

20. sajandi esimesel poolel Yverdoni tähtsus kuurordina mõnevõrra vähenes. Järgnes uus arengulaine, kui ehitati uus tervisvetekeskus (1977) ja rajati uus vabaõhutervisvete supluskoht (1983). Yverdoni ümbernimetamine Yverdon-les-Bainsiks 1982 tähendas kuurorditurismi turustamist ka rahvusvahelises ulatuses.

Ka vanalinna vaatamisväärsused, muuseumid ja järveäärne asend tõmbavad ligi arvukalt turiste. Aastal 2002 oli Yverdon-les-Bainsis üks viiest Šveitsi rahvusnäituse Expo.02 ekspositsioonikohast. See aitas kaasa linna turismile. Üks põhiatraktsioone oli "Le Nuage" ('pilv'), Neuchâteli järve äärne terasstruktuur, mis üle 30 000 tillukese düüsiga tekitas pilve, mida külastajad said ülaltpoolt vaadata. Nüüd on see konstruktsioon koos teiste eksponaatidega lammutatud.

Kuulsaid yverdonlasi

• Johann Heinrich Pestalozzi, pedagoog (1746–1827)
• Benno Besson, näitleja, lavastaja ja teatrijuht (1922–)

Välislingid

• Yverdon-les-Bainsi koduleht (prantsuse keeles)
• Fotod lossist Šveitsi losside veebisaidilt
• Aerofotod Šveitsi losside saidilt: Vaade lossile õhust Šveitsi losside veebisaidilt
  • [1] [2] [3] [4]
• Aerofotod Expo02-lt Šveitsi losside veebisaidilt: [5] [6]
• Muuseumi Maison d'Ailleurs koduleht prantsuse, inglise ja saksa keeles