Yupana (ketšua keeles 'loendamise masin') on seade, mida inkad kasutasid tõenäoliselt arvutamiseks. Üldiselt arvatakse, et seda kasutati sarnaselt abakusega[1][2], kuigi on ka kahtlejaid[3]. 16. sajandi Hispaania vaimuliku José De Acosta töödes on vihjeid, et inkad kasutasid sarnast seadet:

Yupana

„Näha neid kasutamas teistsugust arvutuslauda, kasutades maisiterasid. Selleks, et teha väga keerulisi arvutusi, milleks kogenud arvutaja vajaks sulge ja paberit, kasutavad need indiaanlased teri. Nad asetavad ühe siia, kolm kuhugi mujale ja kaheksa veel mujale. Nad liigutavad ühte tera siia ja sinna ning fakt on, et nad suudavad arvutused väiksematki viga tegemata lõpule viia. Tegelikult on nad praktilises aritmeetikas paremad kui meie sule ja paberiga. Kas see ei ole geniaalne ja kas need inimesed on metsikud loomad, jäägu teie otsustada! Kuid ma pean kindlaks seda, et mida nad on otsustanud teha, selles on nad meist üle.“

[4]

On arvatud, et sellised arvutuslauad kasutasid Fibonacci arve, et vähendada igale väljale vajalike terade arvu.[5]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. W Burns Glynn, Calculation table of the Incas (hispaania k.), Bol. Lima No. 11 (1981), lk 1–15.
  2. D Pareja, Pre-Hispanic tools of computation : the quipu and the yupana (hispaania k.),lk 37–56
  3. M Ascher and R Ascher, Code of the quipu : A study in media, mathematics, and culture (Ann Arbor, Mich., 1981).
  4. José de Acosta, Historia Natural Moral de las Indias, Madrid: 1596.
  5. ANDEAN CALCULATORS (pdf)

Välislingid muuda