Yoko Alender
Yoko Alender (sündinud 13. juunil 1979 Tallinnas) on Eesti arhitekt ja poliitik, XIII, XIV ja XV Riigikogu liige, kirjastaja, koolitaja.
| Yoko Alender | |
|---|---|
| XV Riigikogu liige | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 5. aprill 2023 | |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 4. aprill 2019 – 5. aprill 2023 | |
| XIII Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 2015–2019 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
13. juuni 1979 Tallinn, Eesti |
| Erakond |
Isamaa ja Res Publica Liit (2013–2014) Eesti Reformierakond (2014–) |
| Vanemad | Urmas Alender (isa) |
| Lapsed | 2 poega ja 2 tütart |
| Alma mater | Eesti Kunstiakadeemia (2010) |
| Elukutse | Arhitekt |
Yoko Alender astus 19. detsembril 2013 Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks. 31. oktoobril 2014 teatas ta ühinemisest Eesti Reformierakonnaga. Ta on ka Reformierakonna juhatuse liige. Yoko Alender kandideerib 2024. aasta juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel Reformierakonna nimekirjas.
Elulugu muuda
Yoko Alender õppis 1986–1989 Tallinna 7. keskkoolis, 1989–1995 Stockholmi Eesti Koolis, 1995–1999 Södra Latini Gümnaasiumis. 1999–2010 õppis ta Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas ja lõpetas arhitektuurimagistrina, alates 2022 õpib edasi doktorantuuris, uurides arhitektide alternatiivseid identiteete.
Aastatel 2001–2004 oli ta produktsioonifirma Kultorg OÜ asutaja- ja juhatuse liige; aastatel 2005–2006 arhitektuuri- ja produktsioonifirma ZiZi & YoYo OÜ asutaja- ja juhatuse liige, arhitekt-projektijuht; aastatel 2006–2007 Urbanmark OÜ arhitekt-projektijuht.[1]
Aastatel 2008–2012 töötas ta Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis muinsuskaitse ja miljööalade osakonna peaspetsialistina. Aastatel 2012–2014 oli ta kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik.[1]
Alates 2012. aastast on ta Yoko Oma OÜ juhatuse liige.[1]
Ta on olnud ka AS Riigi Kinnisvara, Eesti Rahvusraamatukogu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liige, alates aastast 2021 on Eesti-Rootsi Koostööfondi nõukogu liige
Poliitiline tegevus muuda
Yoko Alender on Reformierakonna liige alates 2014. aastast, Riigikogu XIII, XIV, ja XV koosseisu liige. Riigikogu XIII koosseisus oli Kultuurikomisjoni liige, XIV koosseisus Keskkonnakomisjoni aseesimees ja esimees. Alates aprillist 2023 on Yoko Alender Reformierakonna fraktsiooni aseesimees ja Keskkonnakomisjoni liige.
Aastatel 2013–2015 ja 2017–2018 oli ta Tallinna linnavolikogu liige. Isamaa ja Res Publica Liidu liikmena oli ta ka Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimees, Põhja-Tallinna osakonna juhatuse liige, Põhja-Tallinna linnaosa halduskogu liige ja Tallinna piirkonna juhatuse liige.
2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 4 Eesti Reformierakonna nimekirjas. Ta kogus 2715 häält, osutus valituks ja oli XIII Riigikogu liige.[2] 2019. aastal oli ta ka Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees.[1]
2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 5, kogus 997 häält ja osutus valituks.[2] Aastatel 2019–2021 oli ta Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, alates 2021. aastast on ta selle esimees.[1]
2023. aasta Riigikogu valimistel kogus ta valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 2051 häält ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.[3]
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis sai Yoko Alender 1633 häält ja 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis 1739 häält.[4]
Muu tegevus muuda
Yoko Alender on tegelenud ürituste ja loominguliste projektide korraldamisega, projektijuhi ja pressiesindajana ning kirjastaja ja koolitajana.[1]
Yoko Alender on hoolitsenud oma isa Urmas Alenderi loomingulise pärandi eest, avaldanud tema loomingut (CD-plaadid, luulekogu ja DVD, biograafilise raamatu ALENDER (2020), luulekogud Truu Nailonkuu (2020) ja elu-sina_mina (2023) ), korraldanud 2000. aastal Urmas Alenderi juubelikontserdid. Olnud teiste seas raamatu „Roostevaba raamat. Ruja” (1999) üks autoritest ja raamatu „ALENDER” (2020) koostaja. Ta on kirjastanud ka Jan Gehli raamatu „Linnad inimestele” (2015 ja 2017) ja "Kuidas uurida elu avalikus ruumis”(2023), David Sim “Pehme Linn” (2022), ja Gaia Vince "Nomaadide sajand”)[5]
Ta on 2001. aastal asutatud Eesti Budismi Instituudi üks asutaja ja juhatuse liige.[1] On tegelenud ka budismi, jooga, mindfulnessi ja isikliku arengu teemadega ning viib läbi koolitusi.
2015. aastal läbis ta kõrgemad riigikaitsekursused.[1]
Alates aastast 2019. tegutseb Euroopa Liberaalide ja Demokraatide ALDE naispoliitikute võimestamisprogrammi Alliance of Her koolitajana.
Isiklikku muuda
Ta on Urmas Alenderi tütar. Oma nime sai ta John Lennoni naise Yoko Ono järgi, kuna Urmas austas Lennonit.[6] Koos isaga on ta olnud kaastegev ansambli Vanemõde salvestatud laulus "Minu lapsepõlve kangelane" (kaver Soome ansambli Miljoonasade laulust "Lapsuuden sankarille") nii sõnade autori kui ka lauljana. Tema abikaasa on Priit Juurmann ehk DJ P. Julm.[7] Yoko lapsed on Kaarel Bo, Herta Ing, Uma Chantal ja Dag Ferdinand.[8]
Abikaasaga koos on Yoko aidanud luua Tallinna kohtumispaiku FHoone, Frank, Frank Underground, Tabac ja Fono.
Tunnustus muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 101 lühielulugu. Riigikogu XIV koosseis seisuga 15. veebruar 2021.
- ↑ 2,0 2,1 http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=yoko%20alender
- ↑ Valimisringkond nr 10 valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
- ↑ http://ep2014.vvk.ee/mandates.html
- ↑ https://yokoalender.ee/raamatud/
- ↑ "Eesti Sõnumid 18 jaanuar 1995 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 16. novembril 2023.
- ↑ FOTO: Mees majas! Yoko Alender saabus Riigikokku, abikaasa kastiga järel, Delfi, 14. 09.2015
- ↑ Yoko Alendri poeg sai ebatavalise nime, Postimees, 7. sept 2012
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Yoko Alender |