Wolff

See artikkel on Sileesia päritolu suguvõsast; Wulfsdorffi (algselt Wolff) suguvõsa kohta vaata artiklit Wulfsdorff.

---

Wolff (läti keeles Volfs, vene keeles Вольф) oli Alam-Sileesia päritolu aadlisuguvõsa, XX sajandi algul üks suurimaid maavaldajaid Liivimaal.

Wolffi suguvõsa vabahärravapp

Wolffide on esimesi teateid 1427. aastast. Nad võeti 1726. aastal Liivimaa ja 1729. aastal Eestimaa rüütelkonda. 1747. aastal omandasid Püha Rooma keisrilt vabahärra tiitli.

Suguvõsa liikmeid

• Sigismund Adam von Wolff (1646–1720), bürgermeister Narvas
• vabahärra Sigismund Adam von Wolff (1675–1752), Liivimaa ja Eestimaa Asjade Justiitskolleegiumi viitsepresident, Kurista, Lustivere, Kaliküla ning osa Tapiku mõisa mõisnik
• vabahärra Sigismund Adam von Wolff (1702–1766), Kaliküla ja Tapiku mõisa mõisnik
• Karl von Wolff (1706–1763), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Lustivere mõisnik
• Otto Sigismund von Wolff (1742–1810), Kaliküla, Tapiku mõisa, Vatrāne, Lizumsi mõisnik. Suguvõsa Vatrāne-Lizumsi suguvõsaliin
• vabahärra Karl Adam von Wolff (1748–1781), Võnnu mõisnik
• vabahärra Jakob Johann von Wolff (1750–1814), Venemaa keisririigi sõjaväelane (insenervägede leitnant)
• vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1756–1817) Saksimaa sõjaväelane (leitnant)
• vabahärra Johann Sigismund Adam von Wolff (1779–1824), Ziemeri mõisnik. Suguvõsa Ziemeri suguvõsaliin
• vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1781–1859), Lizumsi mõisnik, kreisisaadik. Suguvõsa Vana-Gulbene (saksa k. Haus Alt-Schwanenburg) suguvõsaliin
• vabahärra Ernst Christoph Alexander von Wolff (1783–1832), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväepolkovnik), Lāzberģi mõisnik. Suguvõsa Lāzberģi (saksa k. Haus Fianden) suguvõsaliin
• vabahärra Carl Eduard von Wolff (1788–1838), Vibroka mõisnik
• vabahärra Joseph Otto Albert von Wolff (1789–1870), Vastse-Laitsna mõisnik
• vabahärra Otto Heinrich Theodor von Wolff (1790–1838), Litene mõisnik
• vabahärra Heinrich Johann Friedrich von Wolff (1794–1832), Stāmeriena mõisnik
• vabahärra Otto Johann Gottlieb (Bogdan) von Wolff (1804−1859), Lizumsi mõisnik
• vabahärra Johann Gottlieb Eduard von Wolff (1817–1883), Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväerittmeister), Stāmeriena mõisnik
• vabahärra Stephan Gottlieb Woldemar von Wolff (1819–1901), Vastse-Laitsna mõisnik
• vabahärra Otto Friedrich Gottlieb von Wolff (1819–1884), Kalniena mõisnik, Liivimaa maanõunik
• vabahärra Viktor Paul Amadeus von Wolff (1821–1880), Ropaži mõisnik, kreisisaadik
• vabahärra Richard Emil Leonhard von Wolff (1824–1887), Saikava ja Lubāna kihelkonna Lubāna mõisnik, kreisisaadik, Liivimaa maanõunik, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president
• vabahärra Johann Gottlieb Ferdinand von Wolff (1830−1892), Lizumsi mõisnik
• vabahärra Burchard (Boris) Elias Wladimir von Wolff (1831–1909), Lāzberģi mõisnik, kihelkonnakohtunik
• vabahärra Arved Verner Boris Ernst von Wolff (1859–1933)
• vabahärra Eduard Boris Ernst von Wolff (1860–1919), Lazbergi ja Volkova mõisnik
• vabahärra Nikolaus Boris Ernst von Wolff (1866–1940), Bruņene ja Vecsaliena mõisnik, Venemaa keisririigi Riigiduuma liige, riigiametnik Berliinis,
• vabahärra Heinrich Johann Joseph von Wolff (1876−1945), Lizumsi mõisnik

Maavaldused

Eesti ja Läti alal oli XIX sajandi lõpus Wolffide käes kokku 270 000 hektarit mõisamaad.

Wolffi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Mädapea (Mettapäh) (1762−1780), Ontika (Ontika) (XVIII sajandi algus, allpandivaldus), Paslepa (Paschlep) (1773−1776, pandivaldus), Saare (Lückholm) (kuni 1776, pandivaldus)
• Kuramaa:
  • Dižkrēslas (Groß-Kresseln) (kuni 1920)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kaliküla (Kalliküll) (1725−1776), Kurista (Kurrista) (1725−1781), Lustivere (Lustifer) (1725−1803), Tapiku (Tappik) (1725−1776), Vastse-Nõo (Neu-Nüggen) (1841−1844 pandi-, 1844−1851 ja 1856 pärusvaldus), Vedu (Fehtenhof) (oli 1716, rendivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Ādaži (Aahof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Baižkalni (Friedrichshof) (1780−1800), Blome (Blumenhof) (1797−? pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Bormaņi (Treppenhof) (1858−1920), Branti (Horstenhof) (1831−1832 pandi-, 1832 pärusvaldus), Bukas (Suddenbach) (1910−1920), Bukulti (Bellenhof) (1852−1855 pandi-, 1855−1864 pärusvaldus), Druviena (Druween) (1836−1898), Ikšķile (Uexküll) (oli 1891, rendivaldus), Ilzene (Ilsen) (1856−1881), Inčukalns (Hinzenberg) (1852−1920), Jaunķempji (Neu-Kempenhof) (1856−1911), Jaunrauna (Ronneburg-Neuhof) (1775−1776 ja a-st 1828, pandi-, kuni 1856, pärusvaldus), Kalnamuiža (Kallenhof) (1782−1795), Kalniena (Alt-Kalnemoise) (1838−u 1911), Kniediņi (Kaltenbrunn) (1778−1780), Lāzberģi (Fianden) (1798−1809 pandi-, 1809−1920 pärusvaldus), Lizums (Lysohn) (1859−1920), Litene (Lettin) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus), Lubāna (Schloß Lubahn) (1835−1843 pandi-, 1843−1920 pärusvaldus), Lūši (Luxenhof) (1763−1920, fideikomiss), Mālupe (Malup) (1872−1907), Mārčiņa (Marzingshof) (kuni 1780), Māriņkalns (Marienstein) (kuni 1908), Meirāni (Meiran) (1864−1920, fideikomiss), Pociems (Posendorff) (aastast 1857), Plānupe (Planup) (1886−u 1909), Rama (Rammenhof) (1866−1874), Repjekalns (Reppekaln) (1748−1920, fideikomiss), Šļukums (Schluckum) (1874−1920), Zekleri (Secklershof) (1782−1795), Ziemeri (Semershof) (1804−1810 pandi-, 1810−1920 pärusvaldus), Taurupe (Taurup) (1780−1784), Valme (Walmeshof) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Gulbene (Alt-Schwanenburg) (a-st 1802 pandi-, kuni 1920 pärusvaldus, fideikomiss), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1844−1857), Vastse-Laitsna (Neu-Laitzen) (1747−1920, fideikomiss), Vatrāne (Wattram) (kuni 1780), Vibroka (Sudden) (1836−1837 pandi-, 1837−1920 pärusvaldus)

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 305-328 [1].
• Wolff, Nicolas Frhr. von. Die Reichsfreiherren von Wolff in Livland 1670−1920. Tartu: K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Ges., 1936.

Välislingid

• Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust