Willendorfi Venus

Willendorfi Venus on naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908 paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast (tänapäeval Alam-Austria liidumaa) arheoloog Josef Szombathy.

Willendorfi Veenus

Willendorfi Venus jääskulptuurina Tallinnas Kadrioru pargis, veebruar 2008

Avastamine

Kuju leiti Aurignaci ajastu lössilasundist terrassilt, mis on Doonau jõest 30 meetrit kõrgemal.

Kujukese avastamisest teatas esimesena Yale'i Ülikooli antropoloog George Grant MacCurdy (1863–1947), kes juhtus suvel 1908 Viinis olema. Szombathy oli talle seda kujukest näidanud.

Päritolu

1990. aasta hinnangul, mis põhineb stratigraafial, on kujuke nikerdatud umbes 24 000...22 000 eKr.

Algul arvati, et kuju on pärit ajast umbes 15 000...10 000 eKr, umbes samast ajast mis Lascaux' koopamaalid. 1970. aastatel nihutati dateeringut tagasi ajale 25 000...20 000 eKr ning 1980. aastatel koguni 30 000...25 000 eKr.

Väga vähe on teada selle päritolust, valmistamise viisist ja kultuurilisest tähendusest. Tõenäoliselt kasutati ränikivist tööriistu. Materjal ei olnud kohalik ja võib-olla oli see ka nikerdatud mujal.

Kirjeldus

Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud.

Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida.

Nimi ja tõlgendus

Pisut üleolev hüüdnimi, mis vihjab selle rasvunud, rõhutatud viljakusega kujukese võrdlusele Venusega, ei ole kõigile uurijatele vastuvõetav. Asjatundjad ei taha teda samastada ka paleoliitilise Vana-Euroopa Emakese Maaga, Gaia-taolise jumalannaga. Tema tüsemus võib tähendada kõrget staatust küttide-korilaste ühiskonnas: peale ilmse viljakuse viitab see turvalisusele ja edukusele.

Asukoht

Willendorfi Venus asub praegu Viini Loodusloomuuseumis (Naturhistorisches Museum). Originaali peetakse nii väärtuslikuks, et pikka aega eksponeeriti ainult koopiat. Nüüd on ekspositsioonis spetsiaalne aardevitriin.

Maine

Tegemist on Austria tuntuima paleoliitikumi leiuga ning kõige tuntuma esiaegse inimfiguuriga.

Et tegemist on vanima tuntud naise- (ja üldse inim)figuuriga, siis sai temast omamoodi Ürg-Eeva, esimene naine. Ta kujundab meie ettekujutust esiaja kunstist.

Venuse-kujukesed

Pärast Willendorfi Venuse avastamist ja sellele nime andmist on avastatud mitu sarnast kujukest, mida nimetatakse Venuse-kujukesteks. Samast kohast on leitud mammutikihvast kujukesed Venus II ja Venus III. Venus II on võib-olla lõpetamata 22,5 cm kõrgune naisekujuke. Veenus III on 9 m kõrgune ovaalne keha.

Vaata ka

• Dolní Věstonice Venus

Välislingid

• Pilt
• Pilt
• Pildid kujust ja Willendorfist
• "Willendorfi Veenus võib pärineda Itaaliast" ERR Novaator, 2. märts 2022