Wilhelm Neumann

Johann Wilhelm Carl Neumann (5. oktoober 1849 Grevesmühlen, Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik – 6. märts 1919 Riia) oli Mecklenburgi päritolu Liivimaa arhitekt ja kunstiajaloolane.

Johann Wilhelm Carl Neumann (1849–1919)

Wilhelm Neumanni projekteeritud Läti kunstimuuseum Riias

Elulugu

Wilhelm Neumann sündis 1849. aastal Grevesmühleni linnas Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriigis kaupmehe perekonnas. 14-aastaselt alustas Wilhelm Neumann tööd Vitebski raudtee Daugavpilsi (tol ajal Dvinski ehk Dünaburgi) projekteerimisbüroos. Wilhelm Neumann oli iseõppija, kunstiajalugu õppis ta iseseisvalt tuntud Karlsruhe kunstiajaloo professori Wilhelm Lübke nõuannete järgi, kuid 1875. aastal esitas ta avalduse Peterburi kunstiakadeemiasse vabakunstniku nimetuse saamiseks arhitektuuri alal, et ta aga ei vallanud vene keelt suulise eksami andmiseks piisavalt hästi, sai ta küll vabakunstniku nimetuse, kuid arhitekti tunnistust ja ametlikku diplomit talle ei antud.

1887. aastal avaldas Wilhelm Neumann Tallinnas raamatu "Grundrisse einer Geschichte der bildenden Künste und des Kunstgewerbe in Liv-, Est- und Kurland vom Ende des 12. bis zum Anfang des 18. Jahrhunderts", mille eest talle anti 1889. aastal Leipzigi ülikoolis filosoofia doktori ja kaunite kunstide magistrikraad.

1888. aastal avaldatud kirjutistega oli ta muinsuskaitsetegevuse algataja, muinsuskaitses rõhutas ta ühiskondliku kaitse ja usaldusisikute võrgu loomise vajadust, kellest ta tõstis eriti esile maapiirkondades elavaid kirikuõpetajaid.

Tegevus kunstiajaloolasena

1895. aastal asus Wilhelm Neumann elama Riiga, kus ta tundis huvi Riia vanalinna vastu ning üheks tema aastatepikkuseks uurimisobjektiks sai Riia toomkirik. Aastatel 1903–1905 ehitati Riiga Neumanni projekti järgi Läti kunstimuuseum, selle muuseumi direktorina töötas ta oma surmani 1919. aastal.

Neumanni projekti järgi ehitatud Kloostrivärav Tallinna vanalinnas, vaade Nunne tänava poolt (suvi 2011)

Neumanni projekti järgi ehitatud Kloostrivärav Tallinna vanalinnas, vaade Suur-Kloostri tänava poolt (suvi 2011)

Lisaks Läänemere maade üldist keskaja kunstiajalugu (Liivi-, Eesti- ja Kuramaa alade kindlustusarhitektuuri, maali- ja puunikerduskunsti, kirjandust ja kunsti) kajastavatele teostele avaldas Neumann ka ainult Eesti kunstipärandit käsitlevaid uurimuslikke teoseid. Lisaks Tallinna vanalinna uuringutele, avaldas ta ka uurimusi Paide linnusest, Narva linnast ja arhitekt Georg Teuffelist, kes tegutses Narvas 17. sajandil, Tallinna raekoja gobeläänidest, keskaegsest nikerduskunstist Tallinna raekojas ja Pühavaimu kirikus, Saaremaa kirikute muinasväärtusest, Tartu toomkirikust, Pühalepa kiriku altarist, "Surmatantsust" Tallinna Niguliste kirikus.

Eestis tehti Neumanni juhtimisel Pirita kloostri konserveerimistöid 1894. aastal, Paide linnuses aastatel 1895–1897 ning tõenäoliselt ka Rakvere linnuses. Neumann teostas ka Tallinna Mustpeade maja hoone ülesmõõtmistöid ning projekteeris pärast Tallinna linnamüüri läbimurrete rajamist uue Nunnavärava (Kloostrivärav) Kloostri tänaval (tänapäeva Suur-Kloostri tänav).

Lisaks keskaegse arhitektuuripärandi säilitamisele ja konserveerimisele tegutses Neumann ka arhitektina. Tallinnas ehitati tema projekti järgi Tallinna vanalinnas asuv Scheeli panga hoone (Suur-Karja tänav 1), kus ta säilitas ehitustegevuse käigus keskaegse maja portaali ja ukse ning Võrumaal Hargla kihelkonnas Taheva mõisahoone.

Ühiskondlik tegevus

Wilhelm Neumann oli mitme 19. sajandil tegutsenud ühiskondliku organisatsiooni liige: Õpetatud Eesti Seltsi korrespondentliige 1890. aastast ning 1913. aastast seltsi auliige. Neumann kuulus ka 1884. aastast Läänemere provintside genealoogilisse ühingusse ja 1885. aastast Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Ühingusse. 1886. aastast oli Neumann Riias tegutsenud ja Liivimaa (Eesti-Läti) aladel suurt ajaloo uurimisega tegelenud ning ajaloopärandi säilitamisel rolli mänginud Ajaloo ja Muinsusuurimise Ühingu muinsuskaitse komisjoni liige, 1908. aastast aga selle komisjoni juht; aastatel 1914–1919 oli Neumann Ajaloo ja Muinsusuurimise Ühingu kaasdirektor.

Teosed

• "Grundrisse einer Geschichte der bildenden Künste und des Kunstgewerbe in Liv-, Est- und Kurland vom Ende des 12. bis zum Anfang des 18. Jahrhunderts", 1887
• "Die Erhaltung unserer Denkmäler", 1887
• "Merkbüchlein zur Denkmalpflege auf dem Lande", 1887
• "Baltische Maler und Bildhauer des XIX Jahrhunderts. Biographische Skizzen und Reproduktionen nach ihren Werken" (1902),
• Wilhelm Neumann, Eugen von Nottbeck, "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" (1896 – 1904; kordustrükk Hannover-Döhren 1973)
• Sarjas "Berühmte Kunststätte" raamat "Riga und Reval", 1904
• "Verzeichniss baltischer Goldschmiede, ihre Merkzeichen und Werke" (1905).
• "Lexikon baltischer Künstler" (1908)

Neumanni kirjanduslik pärand on erakordselt suur, kuhu kuulub üle 160 raamatu ja artikli ning üle 320 lühibiograafia vene ja balti kunstnikest.

Välislingid

• Jevgeni Kaljundi, Baltimaade kunstiajaloo isa, Sirp, 8. oktoober 1999
• Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen und Werke Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR