Werner Forssmann
Werner Theodor Otto Forssmann (29. august 1904 – 1. juuni 1979) oli saksa arst, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat.
| Werner Forssmann | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
29. august 1904 Berliin, Saksa keisririik |
| Surnud |
1. juuli 1979 (74-aastaselt) Schopfheim, Lääne-Saksamaa |
| Alma mater | Berliini Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | meditsiin |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1956) |
Forssmann õppis meditsiini Berliini Ülikoolis, mille lõpetas 1929. aastal. Samal aastal katsetas ta iseenda peal südame kateteriseerimist, riskides oma eluga, sest polnud kindel, et kateeter ta veene ei vigasta. Protseduur oli edukas, kuid teda kritiseeriti selle enda peal katsetamise pärast ning Forsmann loobus selle edasiarendamisest.[1]
Forsmann astus 1932. aastal NSDAP-sse, tütre sõnul kahetses ta isa seda kogu ülejäänud elu.[2] II maailmasõja ajal teenis Forssmann Natsi-Saksamaa poolel meditsiiniohvitserina ja langes USA vägede kätte vangi. Forssmanni vangilaagris viibimise ajal said südame kateteriseerimisest teada André Cournand ja Dickinson Richards. Cournand ja Richards arendasid seda edasi, et kateteriseerimist saaks kasutada südamehaiguste diagnoosiks ja uurimiseks.
1956. aastal said Cournand, Richards ja Forssmann südame kateteriseerimise leiutamise eest Nobeli meditsiiniauhinna.[3]
Viited muuda
- ↑ "Werner Forssmann". Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 15. jaanuar 2021.
- ↑ "Werner Forssmann: A Pioneer of Interventional Cardiology and Auto-Experimentation". Mayo Clinic Proceedings. Vaadatud 15. jaanuar 2021.[alaline kõdulink]
- ↑ "The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1956". The Nobel Prize. Vaadatud 15. jaanuar 2021.