Wangersheim

Wangersheim (vene keeles Вангерсхайм), varem Wangersen, oli rae- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu muuda

Suguvõsa päritolu on jäänud ebaselgeks. Esimesi teateid nende kohta on XV sajandi algusest, mil nad elasid Tartus. Suguvõsaliin algab Tartu raehärra Cort von Wangerseniga. Tema pojapoeg Johann (Hans) von Wangersen (maeti 1603) asus 1560. aastatel elama Tallinna ja oli Tallinna liini rajaja. Tema poja Tallinna rae liikme Georg (Jöran) von Wangerseni (1579−1656) tõstis Rootsi kuninganna Kristiina 7. augustil 1634 aadliseisusse ja ta sai perekonnanimeks Wangersheim; Rootsi rüütelkonda teda küll ei introdutseeritud. Suguvõsa suri välja XIX sajandil.

Wangersheimid immatrikuleeriti 1746. aasta 12. juunil (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.

Georg (Jöran) von Wangersheim (1579−1656), kaupmees, Tallinna raehärra ja bürgermeister, Aa mõisaomanik
Konrad von Wangersheim (1618−1668), Rootsi asehaldur Tallinnas^[2]^[3], Tartu õuekohtu viitsepresident, Aa mõisaomanik
Axel Konrad von Wangersheim (maeti 1731), jalaväe kindralleitnant, rügemendikomandör, Riia komandant
Konrad von Wangersheim (1754−1824), tõeline riiginõunik, Tallinna ülemmaakohtu prokurör, Arhangelski kubermanguprokurör, mõisaomanik
Reinhold Georg von Wangersheim (1756−pärast 1811), riiginõunik, Vene Assignaatpanga direktor

Aa mõis oli Wangersheimide peamine valdus aastatel 1630−1787

Eestimaa:
- Aa (Haakhof) (1630−1787), Arbavere (Arbafer) (1696−XVIII sajand), Pajaka (Pajack) (1667−1683), Paunküla (Paunküll) (XVII sajandil), Vahakõnnu (Wahhakant) (kuni 1700), Voorepera (Woroper) (1744−1752)

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Adelheim, Georg. Die Genealogie der alten Familien Reval von Heinrich Laurenty. Reval: In Kommission bei F. Wassermann, 1925, lk 11.
↑ Elisabeth von Rosen, Bogislaus Rosen aus Pommern, 1572-1658: Stammvater des estländischen Geschlechts der "weiszen"Rosen, Familienverband der "weiszen" Rosen, O./ü. „Ilutrükk“, Tartu, 1938, seite 620
↑ Konrad Wangersheim, www.adelsvapen.com

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 474-475.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 269-271 [1].
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2004. Lk 453-454.
Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 318-319 [2].