Walter Runeberg

Walter Magnus Runeberg (29. detsember 1838 Porvoo – 23. detsember 1920 Helsingi) oli soomerootsi skulptor, kirjanik Johan Ludvig Runebergi poeg. Tema töid iseloomustab kujutatava idealiseerimine valdavalt klassitsistlikus stiilis.

Walter Runebergi portree (kunstnik Gunnar Berndtson), 1879

Esiplaanil Aleksander II ausamba jalamil seisev skulptuur "Lex" ('seadus'), mille kaht figuuri tõlgendatakse kui Soome-neidu ja Soome vapilõvi. Skulptuurist on kaks originaalsuuruses koopiat, millest üks asub presidendilossi riigisaalis ja teine ehib Säätytalo trepihalli sammastikku.

Walter Runeberg alustas skulptuuriõpinguid Helsingis Kunstiakadeemias. Aastatel 1858–1869 õppis ta Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias Kopenhaagenis skulptor Herman Wilhelm Bisseni käe all. Runebergi loominguliseks eeskujuks oli uusklassitsistliku skulptuuri tunnustatud meister Bertel Thorvaldsen.

1861. aastal tegi Runeberg õpireisi Rooma, kust pöördus 1864. aastal tagasi Soome. 1876. aastal seadis skulptor end sisse Pariisis, kus elas ja töötas aastaid.

Tema kõige tuntumad teosed on oma isa J. L. Runebergi ausammas Helsingis Esplanaadi pargis, Aleksander II ausammas Senati väljakul ning Per Brahe ausammas nii Raahe linnas kui ka Turus Brahe-pargis.

Runeberg on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Teoseid

• 
  "Kilian Stolbaeus", Lund, Rootsi
• 
  "Sofia Kovalevskaja", J. L. Runebergi majamuuseum, Porvoo
• 
  Keeleteadlane Otto Donner
• 
  J. L. Runebergi ausammas, 1885, Helsingi
• 
  Skulptuur "Soome-neid" J. L. Runebergi ausamba jalamil, 1885, Helsingi
• 
  Per Brahe ausammas, 1888, Turu
• 
  Per Brahe ausammas, 1888, Raahe
• 
  Skulptuur "Danaiidid", 1893, Helsingi
• 
  Skulptuur "Pax", 1893, Turu pearaamatukogu hall
• 
  "Anders Jahan Retzius", 1906, Lund