Walter Bagehot
Walter Bagehot [ˈbædʒət] (3. veebruar 1826 – 24. märts 1877) oli briti ajakirjanik, majandustegelane ja esseist, kes kirjutas valitsuse, majanduse ja kirjanduse teemadel.
Elu muuda
Bagehot sündis Inglismaal Somersetis Langportis pankuri peres. Ta õppis ülikoolis (University College London) matemaatikat ja 1848. aastal sai magistrikraadi moraalifilosoofias.[1] Bagehotti kutsuti tööle advokatuuri, kuid ta eelistas 1852. aastal töötada pere laevaettevõttes ja pangas.
Ajakirjandus muuda
1855. aastal asutas Bagehot koos sõbra Richard Holt Huttoniga ajakirja The National Review.[2] 1860 sai ta oma äia James Wilsoni asutatud ajalehe The Economist peatoimetajaks. Seal töötatud 17 aasta jooksul laiendas Bagehot The Economisti poliitikakajastust ja suurendas ajalehe mõju poliitika kujundajate hulgas.
Raamatud muuda
1867. aastal kirjutas Bagehot raamatu "The English Constitution", milles uuris Suurbritannia institutsioonilist toimimist. Erilise tähelepanu all olid parlament ja monarhia, samuti kirjeldas Bagehot Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide valitsuste erinevusi.
1872. aastal ilmus "Physics and Politics", milles Bagehot vaatles, kuidas tsivilisatsioonid end alal hoiavad. Ta väitis, et varaseimas faasis tsivilisatsioonid vastanduvad kaasaegsele liberalismile, kuna ennast hoitakse alal konformismi ja sõjalise edu abil. Kuid turvalisuse suurenedes on neil võimalik küpseda süsteemideks, mis on avatud suuremale mitmekesisusele ja vabadusele.
1873. aastal ilmunud raamatus "Lombard Street"[3] avab Bagehot finants- ja pangandusmaailma telgitaguseid. Eriti oluliseks peetakse "Bagehoti diktumit" (Bagehot's Dictum), mille kohaselt peaksid keskpangad maksejõulistele hoiuasutustele vabalt laenama, aga ainult korraliku tagatise vastu ja sellise intressiga, mis mõjuks tõrjuvalt nendele laenajatele, kellel ei ole selleks tõsist vajadust. Tihti viitavad Bagehoti tähelepanekuile keskpankurid, eriti 2007. aastal alanud ülemaailmse majanduskriisi kontekstis. On leitud sarnasusi Bagehoti kirjeldatava 19. sajandi pangandussüsteemi ja nüüdisaegse varipanganduse vahel.[4]
Pärand muuda
Pärast 1867. aastal põetud kopsupõletikku ei saanud Bagehot enam päris terveks ning suri 1877. aastal külmetushaiguse tüsistuste tõttu.[5] Pärast ta surma avaldati mitu kogumikku Bagehoti kirjanduslikest, poliitilistest ja majandusalastest esseedest. Teemad ulatusid Shakespeare'ist ja Disraelist hõbeda hinnani. Bagehoti auks kannab ajakirja The Economist iganädalane Briti päevakajalisi teemasid kajastav kommentaarirubriik pealkirja "Bagehot". Briti poliitikauuringute assotsiatsioon (Political Studies Association) annab igal aastal välja Walter Bagehoti auhinda parima valitsemise ja avaliku halduse teemat käsitleva väitekirja eest.
Viited muuda
- ↑ Richard Holt Hutton, "Memoir" and "Second Memoir". (Dictionary of National Biography), Mrs. Russell Barrington, (toim,) The Works and Life of Walter Bagehot, London, Longman, Green (1915).
- ↑ Andrew King, John Plunkett (2005). Victorian Print Media: A Reader. Oxford University Press. p. 50. ISBN 0-19-927037-6. "National Review (1855-64) one of the most prestigious quarterlies of mid-century"
- ↑ Lombard Street e-raamatuna
- ↑ Perry Mehrling, Zoltan Pozsar, James Sweeney, Daniel H. Neilson, 2013. Bagehot was a Shadow Banker: Shadow Banking, Central Banking, and the Future of Global Finance.
- ↑ Roger Kimball (1998). The greatest Victorian. The New Criterion.