Walesi Printsi saar
- Mitte segi ajada Prints Charlesi saare ja Walesi saarega.
|
See artikkel on Kanada saare kohta; saare kohta Alaskas vaata artiklit Walesi Printsi saar (Alaska); saare kohta Austraalias vaata artiklit Walesi Printsi saar (Austraalia). |
Walesi Printsi saar (inglise keeles Prince of Wales Island, inuktituti keeles Kingailaq) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Victoria saare ja Somerseti saare vahel.
Walesi Printsi saare pindala on 33 339 km². Ta on pindalalt Kanada 10. ja maailma 40. saar.
Teda eraldab idas olevast Somerseti saarest Peeli väin, kagus olevast Boothia poolsaarest Franklini väin, läänes olevast Victoria saarest ja loodes olevast Stefanssoni saarest M'Clintocki väin ning põhjas olevatest Byam Martini saarest ja Bathurstist Vikont Melville'i väin. Walesi Printsi saare rannikul on pisisaari, millest suurim on põhjarannikul olev Russell. [1]
Walesi Printsi saar on keskmiselt liigestunud. Loodeosas asub suur Ommanney laht. Tähtsaim neem on saare lõunatipus olev Swinburne'i neem. [1]
Saar on põhiosas tasane, põhja- ja idaservas künklik [1]. Saare kõrgeim tipp asub tema kirdetipus ja on 415 m kõrgune [1]. Saarel asub järvi, millest suurim on Crooked Lake, ja jõgesid.
Saarel valitseb arktiline kliima ja ta on kaetud tundraga.
Halduslikult kuulub Walesi Printsi saar Nunavuti koosseisu. Saar on asustamata.
Saare avastas eurooplastele Francis Leopold McClintock 1851, otsides John Franklini kadunud ekspeditsiooni jälgi. Ta kaardistas koos Sherard Osborne'i ja William Browne'iga saare põhjaosa. Saare lõunaosa kaardistas esimesena Allen Young 1859.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Suur maailma atlas, lk. 124