Vjekoslav Karas
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vjekoslav Karas (19. mai 1821 – 5. juuli 1858) oli üks säravamaid, esimesi Itaalias õppinuid ja esimene teadaolev haritud horvaadi maalikunstnik 19. sajandi teisel poolel, keda peetakse Horvaatia kunstiajaloos uue ajastu teerajajaks. Saanud nimeks ”esimene Illüüria kunstnik”.[2]
| Vjekoslav Karas | |
|---|---|
 Autoportree, 1845[1] | |
| Sündinud |
19. mai 1821 Karlovac |
| Surnud |
5. juuli 1858 Karlovac, Horvaatia |
| Rahvus | horvaat |
| Haridus | Itaalias |
| Tegevusala | maalikunst |
| Tuntud teoseid |
"Mustlasnaine lautoga", 1845–1847 "Ema koos Mooses-pojaga jõekaldal" "Josefine Barac-Bernardici portree", 1830–58 "Poiss", 1830–58 "Ana Keršić", umbes 1850" "Vanaisa ja lapselaps" |
| Patroonid | Francis Hair von Koss |
Karas on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle, teinud katseid žanri- ja maastikumaalijana, aga sai tuntuks portretistina, kelle teosed sisaldavad nii barokile, uusklassitsismile kui ka romantismile iseloomulikke jooni. Karasi biidermeieri stiilis töid iseloomustab erinev pehme lineaarsus ilma skemaatilisuseta, kus pildi silutud pind ja kunstiliselt täiuslikud pintslitõmbed on teinud tumedamal toonil helgemaid värvilahendusi.[3]
Elu ja looming muuda
Vjekoslav Karas sündis Karlovacis lihtsas ja tagasihoidlikus käsitöölise, rätsepa peres ning temast pidi saama puusepp. Juba kümneaastase poisina ta siiski tundis sügavat huvi maalikunsti vastu[4] ja sooritas kunstiõpingud Karlovaci värvimeistri ja maalikunstniku Frederick Hamerlića töökojas aastatel 1836–1838. Maalrina töötava noormehe erakordne kunstnikutalent ei jäänud märkamatuks ning tänu patrooni, koloneli Francis Hair von Kossi ja kohalike rikkamate kunstientusiastide kogutud rahalisele toetusele Karas pääses õpinguid jätkama Itaalias. Seal vaese provintsi õpilasena[5] veedetud kümnest takulisest aastast esimesed kolm (1838–1841) ta õppis Firenzes, seejärel lühemat aega Sienas ja lõpuks kuni aastani 1847 Roomas.[2] Esialgu Roomas loodud teosed nagu piibliteemalised ”Ema koos Mooses-pojaga jõe kaldal”, ”Kristuse saabumine Jeruusalemma”, ”Marta kaebleb Kristusele” peegeldavad kristlaste ning nende vaimse liidri ja 19. sajandi nasareenide avangardisliku kunstniku Friedrich Overbecki mõjusid. Hiljem Karasile kujunes oma nn esimese Illüüria maalikunstniku stiil folkloorsetel ja kaasaja sündmustel põhinevatel motiividel, mil usulised ilmingud vahetusid isamaalis-romantilise sisu ja traditsiooniliste kostüümidega[1] ning mida võib märgata tema kuulsaimas õlimaalis ”Mustlasnaine lautoga", 1845–1847.
Roomas Karas oli huvitatud muusikast, ta õppis muusikateooriat ja laulmist, mängis flööti ja kitarri. Suurt armastust viiulimängu vastu ta väljendas teoses ”Vanaisa ja lapselaps”.[6] Naastes 1848. aastal tagasi koju, asutas Karas Karlovicis väikese koori ning kirjutas rohkem kui kolmkümmend, mõnede andmete kohaselt 38[2] kompositsiooni, peamiselt isamaalisi soolo- ja koorilaule.[4] Seal ta maalis portreid, mille žanriks olid stseenid rahva elust, näiteks ”Portree Stjepka Ljuboja Lopašićast”, ”Slunjanka”, ”Kaupmees Sinjast”, ”Hüvasti Serezan”.
Karas oli lühikest aega (1849–1851) õpetaja Zagrebi kunstikoolis, kus ta lõi portree luuletajast ja poeedist Stanko Vrazist. Kogedes materiaalseid ja psühholoogilisi vastukäimisi, naasis ta peagi Karlovaci. Seejärel läks 1851. aastal mitmekülgsemat inspiratsiooni otsiv Karas Bosniasse, kus ta maalis portreed Ottomani armeesse vabatahtlikult astunud ning Istanbulist Sarajevosse kohalikke ülikuid rahustama saadetud Omer Pasha Latasest ja tema tütrest.[7] Siiski ülitundlikkus oli Karasile põhjustanud motivatsiooni puudumise edasiseks tööks. Pärast ebaõnnestunud enesetappu elas kunstnik innuka kunstikoguja ja piiskopi Josip Juraj Strossmayeri kaitse ja eestkoste all Đakovos. Depressiooni põdev kunstnik olevat kogenud lootusetu armastuse melanhooliat maalides portreed Irene Türgist. Ilma rahata, vaesuses ja meeleheites elav Karas uputas enda 5. juulil 1858 oma kodulinnas Karlovacis Korana jõkke.
Vjekoslav Karasi mitmed teosed, sealhulgas portreed vaestest inimestest, olid praktiliselt modernistlikud ning omast ajast ees. Tehnilise täiuslikkuse, värviharmooniaga ja tahke, peaaegu monumentaalse modelleerimise tulemusena lõi Karas suurejoonelistest portreedest kogu.[5] Kahjuks paljud tema maalid on kadunud.[8][9]
Horvaatia ajaloos üks kuulsamaid on uusrenessanssmaale ”Mustlasnaine lautoga”, õli lõuendil, mõõtmetega 98,5 x 74 cm, jäänud signeerimata ja on veelgi paljuski ikonograafiliseks mõistatuseks, mõned juba on isegi kahelnud autorsuses. Kunstnik siiski ise andis maali Horvaatia Ajaloomuuseumile aasta pärast selle asutamist Zagrebis 1846. aastal.[10] Tänapäeval kuulub maal koos mitme muu Karasi kunstiteosega[1], sh portreedega A. Krešićist ja M. Krešićist ning poisist (1852–1856) 1905. aastal, muuhulgas piiskopi Strossmayeri heategevuslikul kaasaaitamisel asutatud Zagrebi Kaasaegse kunstigalerii kollektsiooni.[2][11]
Kirjanik Ivo Andrić on oma viimases romaanis "Omer-pasha Latas" loonud tegelaskuju maalikunstnikust, kelle lühike, õnnetu, vaesuse ja enesetapuga lõppenud elu põhineb otseselt Karasi eeskujul, ning kirjeldab seal Karasi pettununa Lääne-Euroopa ühiskonnas ja otsivana uusi ideid Bosnias.[7]
1975. aastal asutati Vjekoslav Karasi Galerii Karlovici uues linnarajoonis.[12][13]
Galerii muuda
-
"Ema koos Mooses-pojaga jõe kaldal" -
"Poiss" -
"Josefine Barac-Bernardici portree"
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 KARAS, Vjekoslav, Horvaatia biograafiline leksikon (hr: Hrvatski biografski leksikon). (horvaadi keeles)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Karas, Vjekoslav, (horvaadi keeles)
- ↑ Vjekoslav Karas. 150. surmaaastapäev (hr:150. obljetnica smrti Vjekoslava Karasa), (horvaadi keeles)
- ↑ 4,0 4,1 Vjekoslav Karas, Karlovac. grad susreta. (horvaadi, inglise ja saksa keeles)
- ↑ 5,0 5,1 Vjekoslav Karas, (horvaadi keeles)
- ↑ Vjekoslav Karas – "Vanaisa ja lapselaps" (hr:Vjekoslav Karas – "Djed i unuk", Imota Dinaroid (horvaadi keeles)
- ↑ 7,0 7,1 Zagreb: Kultuuri- ja kirjandusajalugu (en:Zagreb: A Cultural and Literary History.), Celia Hawkesworth. (inglise keeles)
- ↑ Kroaatia (en:Croatia), Piers etcher, Rudolf Abraham. (inglise keeles)
- ↑ Zagreb, Piers Letcher,Sarah Parkes. (inglise keeles)
- ↑ Lauto ehitus. Mustlasnaine Karasova (hr:Graditeljstvo lutnje. Karasova Rimljanka.), Nikola Albaneže, kunstiajaloolane (hr:Nikola Albaneže, povjesničar umjetnosti). (horvaadi keeles)
- ↑ Karas, Vjekoslav, The free Dictionary. (inglise keeles)
- ↑ DK Pealtnägija Reisijuht: Kroaatia (en:DK Eyewitness Travel Guide: Croatia, (inglise keeles)
- ↑ Galerii "Vjekoslav Karas" (hr:Galerija "Vjekoslav Karas"), Karlovaci linnamuuseum (hr:Gradski Muzej Karlovac). (horvaadi keeles)
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vjekoslav Karas |