Vjatšeslav Afanasjev
Vjatšeslav Aleksejevitš Afanasjev (vene keeles Вячеслав Алексеевич Афанасьев; 27. jaanuar 1859 Livnõ – 12. juuni 1942) oli vene meditsiiniteadlane, riiginõunik.
1882 lõpetas ta Peterburi sõjameditsiiniakadeemia ja jäeti sinna teadustööle. Ta uuris patoloogilist anatoomiat ja bakterioloogiat. 1885 kaitses ta väitekirja "Anatoomilis-patoloogilised muutused kudedes mürgistuse korral Bertholet' soolaga" ja sai doktorikraadi.
1887–1890 teenis ta sõjaväearstina Kiievis ja töötas professor V. Podvõssotski laboris. 1890 komandeeriti ta aastaks välismaale end täiendama patoloogia ja bakterioloogia alal. Pärast tagasitulekut määrati ta prosektoriks algul Peterburis Nikolai sõjaväehaiglas ja pärast sõjameditsiiniakadeemias patoloogilise anatoomia kateedris. Samal aastal valiti ta sõjameditsiiniakadeemias eradotsendiks.
1894 valiti ta Tartu ülikooli üldpatoloogia ja patoloogilise anatoomia korraliseks professoriks[1]. 1896 hakkas ta esimesena Tartu ülikoolis lugema süstemaatilist bakterioloogiakursust[1]. 1908–1909 oli ta Venemaa Keisririigi riiginõukogu liige. 1911 sai ta arstiteaduskonna dekaaniks.
1918 evakueeriti Tartu ülikool koos õppejõududega Voroneži, kuhu loodi ülikool. Afanasjev töötas 1918–1930 Voroneži ülikooli meditsiiniteaduskonna patoloogilise anatoomia kateedri juhatajana. 7. juunil 1932 valiti ta Tartu ülikooli audoktoriks[1].
Tartu Ülikooli Uues Anatoomikumis on talle paigaldatud mälestustahvel.
Kirjandust muuda
- Maie Toomsalu. Vyacheslav Afanasyev, honorary doctor of the University of Tartu // Papers on Anthropology, Tartu, 2003, 12
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Välislingid muuda
- Biograafiline artikkel (vene keeles)