Virginia
|
See artikkel räägib USA osariigist; maoperekonna kohta vaata artiklit Virginia (perekond) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Virginia (inglise keeles Commonwealth of Virginia) on Atlandi ookeani ääres asuv Ameerika Ühendriikide osariik. Põhjas piirneb Marylandiga, lõunas Põhja-Carolinaga, läänes Lääne-Virginia ja Kentuckyga ning edelas Tennesseega. Kuulub lõunaosariikide hulka.
| Virginia osariik | |
|---|---|
|
| |
| inglise Commonwealth of Virginia | |
|
| |
|
| |
Pindala: 110 862 km²  | |
|
Elanikke: 8 631 393 (1.04.2020)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 77,9 in/km² | |
| Pealinn: Richmond | |
 |
Nime Commonwealth kannab ta ühena neljast Ameerika Ühendriikide osariigist.
Virginiat on nimetatud presidentide emaks, sest selles osariigis on sündinud kõige rohkem Ameerika Ühendriikide presidente (8). Neist viis valiti teiseks ametiajaks tagasi: George Washington, Thomas Jefferson, James Madison, James Monroe ja Woodrow Wilson. Ülejäänud kolm Virginias sündinud presidenti on William Henry Harrison, John Tyler ja Zachary Taylor. Nii Harrison kui ka Taylor surid ametisoleku ajal.
Ajalugu muuda
Virginia sai nime arvatavasti Inglismaa kuninganna Elizabeth I järgi, kes kunagi ei abiellunud, mispärast nimetati teda neitsikuningannaks (inglise keeles The Virgin Queen).
Virginia oli esimene edukas Inglise koloonia. Varasemad asunduste rajamise katsed Ameerikas ebaõnnestusid: 1585. aastal rajatud Roanoke'i koloonia tänapäeva Põhja-Carolinas Roanoke'i saarel leiti 18. augustil 1590. aastal hüljatuna; 1602. aastal rajas kapten Bartholomew Gosnold tänapäeva Massachussettsis Cuttyhunki saarel kindluse-kaubanduspunkti, kuid juba kuu aja pärast seilasid kolonistid Inglismaale tagasi.
Kapten Christopher Newporti juhtimisel maabusid kolonistid tänapäevases Virginia Beachi linnas 26. aprillil 1607. aastal, mille nad Inglise toonase kuninga James I vanima poja Henry järgi nimetasid Henry neemeks (Cape Henry). Virginia koloonia rajati ametlikult 4. mail 1607. aastal, kui kolonistid rajasid Jamestowni saarele (nimetatud kuningas James I järgi) kindluse, mis hiljem kasvas Virginia koloonia pealinnaks Jamestowniks. Jamestown oli koloonia pealinn kuni 1698. aastani, kui koloonia haldushoone teist korda pärast 1676. aastat maha põles. Jamestown hüljati ja koloonia seadusandlik kogu kogunes "keskmises istanduses", Williami ja Mary ülikooli hoones, mis sai kuningas William III-lt 1693. aastal kuningliku harta. See tegi Williami ja Mary ülikoolist Ameerika Ühendriikide vanuselt teise ning vanima avaliku ülikooli. Kuningas Williami järgi nimetati linn Williamsburgiks.
Williamsburg oli koloonia pealinn 1699.–1780. aastal. Iseseisvussõja ajal koliti pealinn kuberner Thomas Jeffersoni soovil sisemaale Richmondisse, kuna Jefferson arvas, et Richmond suudab brittide rünnakutele paremini vastu panna kui mereäärne Williamsburg.
Virginia on üks algsest 13 Ameerika Ühendriikide osariigist, mis Ameerika revolutsiooni käigus tõstsid mässu Briti võimu vastu.
Kui Ameerika Ühendriigid rajati, olid Kentucky ja Lääne-Virginia Virginia osad. Esimene arvati iseseisva riigina Ameerika Ühendriikide hulka 1792. aastal, viimane lõi Virginiast lahku Ameerika kodusõja ajal.
Rahvastik muuda
2020. aasta seisuga elab Virginias 8,6 miljonit inimest.[2]
Elanike päritolu 2000. aastal:[3]
- aafrika (19,6%)
- saksa (11,7%)
- ameerika (täpsustamata; 11,4%)
- inglise (11,1%)
- iiri (9,8%)
Linnad muuda
Virginia suurim linn on Virginia Beach.
Haldusjaotus muuda
- Vaata ka: Virginia maakondade loend
Osariik jaguneb 95 maakonnaks ja 39 maakonnavabaks linnaks.
Viited muuda
- ↑ 2020 United States Census, vaadatud 20.03.2022.
- ↑ bloomberg.com välja otsitud 16.01.11
- ↑ Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo välja otsitud 16.01.11
Välislingid muuda