Vineer

Vineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale. Vineeri paksuse määrab spoonikihtide 1,5–55 mm arv, (eritooted on saadud mitme valmisplaadi kokkuliimimisel, kuni 92 mm). Vineertahvli spoonikihtide arv on paaritu, sest ühesuunalised välimised kihid väldivad tahvli kaardumist.

Kuusepuidust vineer

Vineerist valmistatud mänguasjad 1930. aastatest. Nikolai Willeri ettevõtte NiWi toodang

Spoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). Standardkonstruktsioonides on spoonikihtide arv paaritu (kindla paksuse saavutamiseks võib keskel olla lisa spoonikiht). Selline asetus võimaldab tagada vineertahvli tugevuse igas suunas. On võimalikud ka teistsugused konstruktsioonid, näiteks mitu järjestikust spooni asetatud puidusüüga ühes suunas (enamasti kohe pärast pinnaspoone või keskel). See tagab vineeri suurema tugevuse laiuse või pikkuse suunal.

Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu, segavineeris peale kase- ja okaspuule ka haavaspooni. Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kask ja vahespoon okaspuu või vastupidi. Kasevineer on kõige tugevam.

Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, mille valmistamiseks kasutatakse veekindlaid liime (fenüülformaldehüüdvaiku sisaldavad liimid). Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga.

Kui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleb horisontaalpinnad 45-kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutusele vastu, kuid võib päikese toimel värvi muuta. Selleks, et vineeri hoone fassaadil viimistlusmaterjalina kasutada, tuleb võtta niiskuskindel vineer ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda – katta fenooli- ehk filmikihiga (valmistatakse erineva paksusega ja paljudes värvitoonides) ja vineerplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga. Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele. Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peaks kasutama kummitihendiga seibe. Paigaldamisel tuleb silmas pidada ka seda, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja seepärast tuleb plaatide vahele jätta 5–10 mm vuuk. Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda peitsi, laki või värviga. Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.

Vineerplaatide tavalised pikkused on 1525, 1500, 1250 ja 1200 mm. Plaatide levinumad laiused on 1200, 1500, 1800, 2400, 2500, 3000, 3050 ja 3600 mm. Vineerplaatide pikkust määratakse puidusüü pikisuunas! Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peab olema kuni 200 mm diameetriga ja pikkusega 1...2 m.

Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, spooni treimine, spooni kuivatamine, spooni ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajaks lõikamine ja paneeli lihvimine.